Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 28.10.2009 esitas Placet Group OÜ Viru Maakohtusse hagi J T` vastu põhivõlgnevuse, viivise ja laenu käsitlemiskulu e. intressi, s.o. kokku summas 6675 krooni nõudes.

Hagiavalduse asjaolud 02.05.2008 sõlmis kostja OÜ-ga Placet Group SMS kiirlaenulepingu 3000 krooni saamiseks (laenuperiood 30 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsmoney.ee ning enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja laenutaotlus rahuldati ja summa 3000 krooni kanti kostjale 02.05.2008 panga maksekorraldusega üle. Tasumise tähtpäev oli 01.06.2008 ja tagastamisele kuuluv summa 3675 krooni (3000 krooni laenusumma ja 675 krooni käsitlemise kulu e. intress. Laenu tagastamise tähtpäevaks ei ole kostja laenu intressidega nõuetekohaselt tagastanud, samuti ei ole reageerinud laenuandja korduvalt tehtud meeldetuletustele. Laenuandja OÜ Placet Group poolt loovutati laenulepingust tulenev võlanõue hagejale, s.o OÜ-le ITM Inkasso, kes esitas kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse korras. Kuivõrd kohus jättis 13.09.2008 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikule materjalide kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata, siis oli nõue tagasi loovutatud esialgsele võlausaldajale. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhisumma 3000 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt 0,75% päevas võlgnevuse summalt iga viivitatud päeva eest ning viivitatud perioodil 01.06.2008 kuni 19.10.2009 oleks kokkulepitud põhinõudelt arvestatavaks viiviseks 11 362 krooni. Hageja on piirdunud viivisnõudega põhinõude ulatuses, s.o. summas 3000 krooni. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel veel VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakiri maksekorraldusest Li790, 02.05.2008 laenusumma 3000 krooni ülekandmisest kostja kontole, laenulepingu üldtingimused, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus nr.2129, 22.10.2009 riigilõivu tasumisest summas 1000 krooni, maksekorraldus nr Li296 õigusabi eest tasutud arve nr HA19 alusel summas 3000 krooni. II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud.

III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressi(de)le (xxxx; xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid tagastati kohtule märkusega „Ei ela antud aadressil“. Rahvastikuregistri andmetest selgus, et kostja elab xxxx. Posti teel edastatud materjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Kohus saatis kostjale materjalid kätteandmiseks Soome kompetentse kohtu kaudu ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 08.02.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 10.03.2011. Kostja aadressiks on dokumentide kätteandmisel xxxx. TsMS § 394 lg 5 kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg välismaale materjalide kättetoimetamisel olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud võla tasumise kokkulepet. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude ulatuses, s.o. summas 426.61 eurot ( 6675 krooni ), millest põhivõlgnevus on 191.73 eurot (3000 krooni), viivisvõlgnevus 191.73 eurot (3000 krooni) ja intress 43.14 eurot (675 krooni).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi põhinõude osas täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni ja õigusabikulud vastavalt ITM Inkasso OÜ tasutud arvele - summas 3000 krooni, s.o. kokku 4000 krooni (255.65 eurot). Kohus juhindus otsuse tegemisel TsMS § 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 11. juunil 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.