Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Iko Nõmm
Tsiviilasi
Anasyor (Société Civile) hagi Magnawand Traders Inc. vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks 17.03.2011, Tallinn
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anasyor (Société Civile) apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
01.03.2011
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Anasyor (Société Civile), asukoht 40, rue Saint Sébastien, F-75011 Paris, Prantsusmaa, esindajad Kristjan Leppik ja Urmas Kauler Kostja Magnawand Traders Inc., asukoht: P.O. Box 3321, Road Town Tortola, Briti Neitsisaared, esindajad Riina Pärn ja Juhan Hämmalov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.10.2011 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Kõik menetluskulud jätta Anasyor (Société Civile) kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja nimele on 28.08.1998 klassis 5 (farmatseutilised preparaadid ja meditsiinilised dieetained) registreeritud ühenduse kaubamärk nr 000329961 „OSCILLOCOCCINUM“ (taotluse esitamise kuupäev 06.08.1998) kehtivusega kuni 06.08.2016. Kostja nimele on Eesti patendiametis 06.08.2008 klassis 5 (farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid ja vitamiinid) registreeritud kaubamärk nr 45409 „NATURCOKSINUM“ (taotluse esitamise kuupäev 04.04.2007, prioriteedikuupäev 12.10.20006) kehtivusega kuni 06.08.2018.
2.Kaubad, mille tähistamiseks kaubamärke kasutatakse on farmatseutiliste preparaatide osas identsed. Mineraalseid toidulisandeid ja vitamiine kasutatakse samal eesmärgil kui meditsiinilisi dieetaineid. Kaupu kasutatakse inimese tervise säästmiseks ja tervisliku seisundi parandamiseks nii haigetel kui tervetele inimestel. Tegemist ei ole kummalgi juhul retseptiravimitega, vaid käsimüügis olevate kaupadega. Kaupade kasutusvaldkond, turustamiskanalid ja tarbijad on samad.
3.Kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad. Tegemist on sõnamärkidega, milledel puuduvad täiendavad elemendid. Visuaalselt on mõlema sõna lõpp sarnane erinedes vaid ühe tähe võrra, tähemärkide poolest pikad sõnad tekitavad sarnasuse efekti. Tarbijal on kokkulangeva elemendi tõttu kerge kaubamärki meelde jätta ja reaalses turuolukorras võib tekitada see asjaolu tarbijas segadust. Foneetiliselt on kaubamärkide lõpuosade hääldus sama, olgugi, et sõnadel on erinev algus. Lõpuosa identsusest piisab, et tarbija seostaks erinevatel aegadel nähtud kaubamärke ühe tootjaga. Kaubamärkidel puudub tarbija jaoks tähendus, kaubamärkide vahel esineb kontseptuaalne sarnasus. Tarbija ei ole ladina keele asjatundja, kes suudaks seostada sõna lõpu ladinakeelset tähendust eesti keeles kasutatavate võõrsõnadega nagu „ostsillaator“ ja „ostsillogramm“.
4.Kostja kaubamärgi registreerimine rikub hageja õigusi, kostja kaubamärgile õiguskaitse andmine on vastuolus kaubamärgiseaduse (KaMS) § 10 lg 1 p 2 sätetega. Hageja palus tühistada täielikult kostja ainuõiguse kaubamärgile „NATURCOKSINUM“ Eesti Vabariigis. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased ega assotsieeruvad. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et tegemist on identsete ja samaliigiliste kaupadega, samuti pole poolte vahel vaidlust faktiliste asjaolude üle. Pooled vaidlesid kaubamärkide sarnasuse üle.
8.Tavapäraselt toimub tervisekaupade ja käsimüügiravimite sh vitamiinide soetamine kas apteegis või tervisetooteid müüvas kaupluses spetsialisti soovitusel või abistamisel. Ka olukorras, kus tarbija soetab kaupa ilma valdkonna spetsialist abita, pöörab tarbija vaidlusalusesse kaubaklassi kuuluvate toodete ostmisel oluliselt suuremat tähelepanu pakendil leiduvale informatsioonile kui esmatarbekaupade puhul.
2(5)
9.Kohtu hinnangul on kaubamärgid visuaalselt erinevad. Sõnade esiosad on täiesti erinevad. Sõnade lõpuosad on mõnevõrra sarnased, kuid hageja märgi kirjapilt ei vasta eesti kirjakeele reeglitele, tegemist on selgelt võõrkeelse kirjapildiga, mis eristab sõnalõppu kostja märgi lõpuosast. Hageja märgis tervikuna jäävad silma topeltkonsonandid. Kõik need asjaolud kokku välistavad märkide visuaalse sarnasuse. Sõnamärkide hääldus on erinev. Eesti keeles eristub hageja märgi häälduses kaashäälikuühend „koktsiinium“ (kst) selgesti hageja märgis olevast kaashäälikuühendist „koksinum“ (ks), sest „t“ hääliku hääldamine on rõhutatud ja selgelt väljahääldatav. Kostja mägi puhul on kaashäälikuühendi hääldus oluliselt pehmem. Häälduse erinevused välistavad märkide foneetilise sarnasuse.
10.Vaidlus puudus selle üle, et mõlema märgi puhul on tegemist tehissõnadega, millel puudub tarbija jaoks tähendus. Lõpp-tarbijal ei pruugi olla teadmisi märgi osade ladinakeelsete tähenduste kohta, valdkonna spetsialistidelt võib siiski eeldada erialase ladina keele tundmist. Määravaks on siiski asjaolu, et märkidel ei ole tarbija jaoks otsest tähendust ja seetõttu tajub tarbija märke tehissõnadena. Ravimite ja tervisetoodete puhul on tavapärane, et toote nimetuse või kaubamärgi osana kasutatakse ravimi toimeainet, mis ei tähenda, et kõiki sarnase toimeainega ravimeid tajub tarbija ühe tootja poolt toodetud ravimitena. Üksnes kaubamärgi ühe osa mõningane sarnasus ei tekita tarbijas muljet, et tegemist on sama tootja kaubaga eelkõige seetõttu, et tervisetoodete ja ravimite puhul on tarbija oluliselt tähelepanelikum kui esmatarbekaupade puhul. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi ja tunnistatakse tühiseks Magnawand Traders Inc. ainuõigus kaubamärgile NATURCOKSINUM. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud KaMS § 10 lg 1 p 2 ja ning rikkunud tõendite hindamise ja kohtuotsuse põhjendatuse nõuet.
12.Kohus keskendus oma otsuses kaubamärkide erinevuste leidmisele, jättes samas tähelepanuta kõik ühised tunnused, mis sisalduvad võrreldavates kaubamärkides. Kaubamärgiseaduse tõlgendamisel on analoogia alusel kohaldatavad Euroopa Kohtu lahendid seoses Esimese Nõukogu direktiiviga 89/104EEC 21.12.1988 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on kaubamärgid sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis ühest või mitmest olulisest aspektist lähtudes vähemalt osaliselt samased. Kohtu ja ka Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni praktikas on kinnistunud, et kaubamärkide äravahetamise tõenäosuse hindamisel on märkide sarnasus ja kaupade ning teenuste sarnasus omavahelises vastastikuses seoses selliselt, et mida sarnasemad on võrreldavad kaubad, seda erinevamad peavad olema neid eristavad kaubamärgid ning vastupidi.
13.Kohus on vääralt käsitlenud kaubamärkide sarnasust ning jätnud hindamata kaubamärkide omavahelise assotsieeruvuse. Mõlemad kaubamärgid koosnevad tehissõnadest, kus sõnade algusosad vastavalt NATUR ja OSCILLO. NATUR on levinud ja eristusvõimetu eesliide. Eristusvõimetud elemendid ei oma kaalu kaubamärkide sarnasuse hindamisel, kuna tarbijad on harjunud nägema selliseid elemente erinevate ettevõtjate toodetel ning nad ei pööra sellele osale kaubamärgist tähelepanu.. Kuna sõna NATUR kaubamärgis NATURCOKSINUM iseseisvalt sellist funktsiooni ei täida, siis põhiline individualiseeriv rõhk langeb vaidlustatud kaubamärgi teisele osale COKSINUM. Järelikult on vajalik rohkem tähelepanu pöörata kaubamärkide ühisele sõnaosale, milleks on vastavalt COKSINUM ja
3(5)
COCCINUM. Võrreldavate sõnaliste kaubamärkide visuaalsel vaatlusel on tarbijale, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja hoolas, lihtsasti tuvastatav tähiste oluliste osade COCCINUM ja COKSINUM kokkulangevus. Kuivõrd nimetatud kokkulangeva elemendi abil on tarbijal lihtne ning mugav kaubamärgid meelde jätta, tekitab reaalses turusituatsioonis vaadeldavate tähistega üheaegne kokkupuutumine segadust.
14.Kohus on ekslikult tähelepanuta jätnud muuhulgas kaubamärkides sisalduvate häälikute asetuse kokkulangevused ning selle mõju kaubamärkide kui tervikute sarnasusele ning assotsieeruvusele. Võrreldavate kaubamärkide oluliste osade COCCINUM ja COKSINUM foneetiline samasus on tunnus, mis muudab need omavahel assotsieeruvateks ja äärmiselt sarnasteks. Vaatamata võrreldavate kaubamärkide algusosade mõningasele erinevusele on tähiste lõpuosade häälduslik identsus piisav, et tarbija nähes võrreldavaid kaubamärke eri aegadel või üheskoos, loob seose vaadeldavate kaubamärkide kasutajate vahel, põhjustades sellega segadust.
15.Kohus eksis kaubamärkide NATURCOKSINUM ja OSCILLOCOCCINUM lõpuosade COKSINUM ja COCCINUM häälduse hindamisel, omistades neist ühele häälduskuju „koktsiinium“, mis ei vasta tegelikele asjaoludele ega baseeru ühelgi tõendil. Asjaoluga, et tarbija suure tõenäosusega ei tea võõrkeelte, kirjakeele ega ka hääldusreegleid ning hääldab kaubamärki enda jaoks võimalikult mugavalt, siis on mõlema kaubamärgi lõpuosad häälduvad tavatarbija jaoks identselt - vastavalt [kok ́sinum] ja [kok ́si-num] ning võrreldavad kaubamärgimärgid on kogumis sarnased. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
20.Oma nõudes tugines hageja KaMS § 10 lg 1 p-le 2, mille kohaselt ei saa õiguskaitset kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga.
21.Maakohus on hinnanud, kas võrreldavad kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased, sh assotsieeruvad. Maakohus on hinnanud võrreldavate tähiste identsuse või sarnasuse küsimust, võrreldes märkide visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte, jõudes järeldusele, et kaubamärgid on antud asjaoludele tuginedes erinevad. Kohus ei ole seda teinud vaid läbi kaubamärkide erinevuste leidmise, nagu seda väidab apellant,
4(5)
vaid on oma hinnangus lähtunud kaubamärkidest kui tervikutest. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile.
22.Võrreldavatele kaubamärkidele hinnangu andmisel ei saa lähtuda vaid ühest elemendist kaubamärgi koosseisus, nagu seda on teinud hageja, andes kaubamärkidele hinnangu üksnes tähiste lõpuosade “-COCCINUM” ja “-COKSINUM” sarnasuse tõttu. Hageja kaubamärgi sõnaosa “-COCCINUM” on madala eristusvõimega kirjeldav osa, mida ei saa pidada domineerivaks ja seetõttu aluseks võtta kaubamärkide tõenäolise äravahetamise hindamisel ega nendevaheliste assotsiatsioonide tekkimisel. Sõnalõppu –cinum või –inum kasutatakse laialdaselt antud valdkonna toodete tähistamisel ning seda erinevate ettevõtjate poolt. Seega ei ole Eesti tarbija võimeline seostama sõnalõpuga –cinum või -inum üksnes hageja toodet. Tarbijad on harjunud ka ravimite või sarnaste toodete puhul identsete/sarnaste eesliidete või järelliidete kasutamisega erinevate tootjate poolt, mistõttu muudavad erinevad eesliited antud tähised teineteisest erinevaks ning välistavad võrreldavate kaubamärkide äravahetamise tarbija poolt, sealhulgas assotsiatsioonide tekkimise.
23.Tähiste algusosad „OSCILLO-„ ja „NATUR-„ on täiesti erinevad ning nende põhjal ei saa järeldada ka assotsieeruvust. Tähiste lõpuosad “-COCCINUM” ja “-COKSINUM” on küll mõneti sarnased, kuid siiski mitte samased, nii kirjapildis kui hääldusel on erinevused.
24.Euroopa Kohus on väljendanud seisukohta, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste on otseses sõltuvuses tähistatavate toodete või teenuste kategooriast. Kuna kaubamärgid puudutavad klassi 5 kuuluvaid tooteid, siis ravimite puhul pole tegemist tavapäraste laiatarbekaupadega, vaid toodetega, millede puhul on tarbijate tähelepanelikkuse aste suurem, samuti tuleb arvesse võtta spetsialistide rolli ravimite väljastamisel. Seega ei saa võrreldavate kaubamärkide analüüsimisel lähtuda ainult tavatarbija arusaamadest, vaid ka spetsialistide eriteadmistest.
25.Lähtudes Euroopa Kohtu seisukohtadest, pööravad tarbijad üldjuhul rohkem tähelepanu kaubamärkide algusele, kui lõpule. Kaubamärkide sõnaosade algustel on märkimisväärne mõju üldmuljele.
26.Eeltoodu alusel ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et oluline aspekt, millest lähtudes tuleb võrreldavaid tähiseid samastada, on kaubamärgi teine osa „-COCCINUM“ ja „-COKSINUM“, millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Võrreldavatele kaubamärkidele äravahetamise tõenäosuse hinnangu andmisel tuleb esmasena siiski lähtuda nende kaubamärkide poolt loodud terviklikkuse muljest.
27.Võrreldavate kaubamärkide puhul ei ole tegemist ei identsete ega sarnaste kaubamärkidega KaMS § 10 lg 1 p 2 tähenduses. Tegemist on visuaalselt, foneetiliselt ning semantiliselt erinevate tähistega. Kuna võrreldavad kaubamärgid ei ole tarbija seisukohalt äravahetamiseni sarnased antud kriteeriumitest lähtuvalt, siis ei saa ka toimuda võrreldavate tähiste omavahelist assotsieeruvust.
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.