Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu, milles palus tühistada täielikult kostja ainuõigus kaubamärgile „NATURCOKSINUM Eesti Vabariigis ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja nimele on 28.08.1998 klassis 5 (farmatseutilised preparaadid ja meditsiinilised dieetained) registreeritud ühenduse kaubamärk nr 000329961 „OSCILLOCOCCINUM“ (taotluse esitamise kuupäev 06.08.1998) kehtivusega kuni 06.08.2016. Kostja nimele on Eesti patendiametis 06.08.2008 klassis 5 (farmatseutilised preparaadid, mineraalsed toidulisandid ja vitamiinid) registreeritud kaubamärk nr 45409 „NATURCOKSINUM“ (taotluse esitamise kuupäev 04.04.2007, prioriteedikuupäev 12.10.20006) kehtivusega kuni 06.08.2018. Hageja leiab, et kostja kaubamärgi registreerimine rikub tema õigusi, kostja kaubamärgile õiguskaitse andmine on vastuolus KaMS § 10 lg 1 p 2 sätetega. Hageja kaubamärgi prioriteedikuupäev on varasema kui kostja kaubamärgi prioriteedikuupäev. Kaubad, mille tähistamiseks kaubamärke kasutatakse on farmatseutiliste preparaatide osas identsed. Mineraalseid toidulisandeid ja vitamiine kasutatakse samal eesmärgil kui meditsiinilisi dieetaineid. Kaupu kasutatakse inimese tervise säästmiseks ja tervisliku seisundi parandamiseks nii haigetel kui tervetele inimestel. Tegemist ei ole kummalgi juhul retseptiravimitega vaid käsimüügis olevate kaupadega. Kaupade kasutusvaldkond, turustamiskanalid ja tarbijad on samad. Kaubamärkide võrdlemisel ei saa farmaatsiavaldkonna kaubamärke võrrelda samade kriteeriumide alusel kui esmatarbekaupu tähistavaid kaubamärke. Hageja leiab, et kaubamärgid on äravahetamiseni sarnased ja assotsieeruvad. Tegemist on sõnamärkidega, mille puuduvad täiendavad elemendid. Visuaalselt on mõlema sõna lõpp sarnane erinedes vaid ühe tähe võrra, tähemärkide poolest pikad sõnad tekitavad sarnasuse efekti. Tarbijal on kokkulangeva elemendi tõttu kerge kaubamärki meelde jätta ja reaalses turuolukorras võib tekitada see asjaolu tarbijas segadust. Foneetiliselt on kaubamärkide lõpuosade hääldus sama, olgugi, et sõnadel on erinev algus. Lõpuosa identsusest piisab, et tarbija seostaks erinevatel aegadel nähtud kaubamärke ühe tootjaga. Kaubamärkidel puudub tarbija jaoks tähendus, kaubamärkide vahel esineb kontseptuaalne sarnasus. Tarbija ei ole ladina keele asjatundja, kes suudaks seostada sõna lõpu ladinakeelset tähendust eesti keeles kasutatavate võõrsõnadega nagu „ostsillaator“ ja „ostsillogramm“.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellel vastu. Kaubamärkide võrdlusel tuleb vaadelda kaubamärkide olulisi osi e domineerivaid elemente. Sõnamärkide puhul on domineerivaks elemendiks kogu kaubamärk oma terviklikkuses. Tarbijaks on vaidlusaluste kaupade puhul nii lõppetarbija kui ka valdkonna spetsialistid. Visuaalselt ei ole sõnamärkide lõpuosad kokkulangevad. Hageja kaubamärgi puhul on on esmapilgul märgatav võõrtähe „C“ rohkus sõna lõpuosas, mis muudab märgid visuaalselt erinevaks. Kaashäälikuühendite rohkus hageja märgis köidab tarbija tähelepanu. Senise kaubamärgialase kohtupraktika järgi köidab tarbijat just sõna esimene osa ja igasugune erinevasu sõna algusosas suurendab erinevust. Kaubamärkide esiosad on täiesti erinevad. Sõnalõpp –inum on küll sama, kuid leidub hulgaliselt –inum lõpuga toimeaineid.

Foneetiliselt on kaubamärkide lõpuosad samuti erinevad. Hageja kaubamärki tuleks eesti keele reeglite kohaselt hääldada [ostsillokoktsiinum] ning kostja kaubamärki [naturkoksinum], kusjuures hageja kaubamärgis eristub selgelt pikk vokaal. Mõlemal tähisel on erinev arv silpe ja erinev rõhuasetus. Mõlema kaubamärgi puhul on tegemist tehissõnadega, millel puudub otsene tähendus, kuid kaubamärkide osadel on siiski võõrkeelne tähendus olemas. Tavatarbijas ei tekita hageja kaubamärgi algusosa „oscillo“ mingisuguseid assotsiatsioone, kuid ladina keeles tähendab see „kiikuma“ ja inglise keeles „võnkuma“. Võõrsõnana on ka eesti keeles kasutusel „ostsillatsioon“ „ostsillogramm“ jne. Kostja kaubamärgi algusosa „natur“ on tavatarbijale arusaadava tähendusega. Kaubamärkide lõpuosa „coccinum“ tähendab ladina keeles sarlakpunast värvi, mis võib 5 klassi kuuluvate kaupade puhul seostuda verega ning sellel puudub seetõttu kõrge eristusvõime. Teadlikule tarbijale võib sõnalõpp seostuda ka ladinakeelse sõnaga „cocus“, mis tähendab kerakujulist bakterit. Ravivaldkonda kuuluvate kaupade puhul ei ole ka sellel tähendusel kõrget eristusvõimet. Samasuguse sõnalõpuga on ka teiste tootjate ravimeid nagu näiteks „Muco Coccinum“ ja „Homeocoksinum“.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et hageja ja kostja kaubamärgid ei ole sarnased. KaMS § 10 lg 1 p 2 sätestab, et õiguskaitset ei saa kaubamärk, mis on identne või sarnane varasema kaubamärgiga, mis on saanud õiguskaitse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks, kui on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas kaubamärgi assotsieerumine varasema kaubamärgiga. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et tegemist on identsete ja samaliigiliste kaupadega, samuti pole poolte vahel vaidlust faktiliste asjaolude üle. Pooled vaidlevad kaubamärkide sarnasuse üle. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas tegemist on identsete või sarnaste kaubamärkidega. Kaubamärkide hindamisel tuleb lähtuda kaubamärgist kui tervikust, võrreldes märkide visuaalset, foneetilist ja semantilist erinevust läbi teadliku tarbija pilgu. Kohus leiab, et teadlikuks tarbijaks tuleb käesoleval juhul pidada nii valdkonna spetsialiste, näiteks apteekreid, meditsiinitöötajaid ja terviseasjatundjaid, kui ka lõpptarbijaid. Lõpptarbijateks on tavatarbija. Kohus peab vajalikuks märkida, et tavapäraselt toimub terviskaupade ja käsimüügiravimite sh vitamiinide soetamine kas apteegis või tervisetooteid müüvas kaupluses spetsialisti soovitusel või abistamisel. Ka olukorras, kus tarbija soetab kaupa ilma valdkonna spetsialist abita, pöörab tarbija vaidlusalusesse kaubaklassi kuuluvate toodete ostmisel oluliselt suuremat tähelepanu pakendil leiduvale informatsioonile kui esmatarbekaupade puhul. Kohus leiab, et kaubamärgid on visuaalselt erinevad. Sõnade esiosad on täiesti erinevad. Sõnade lõpuosad on mõnevõrra sarnased, kuid hageja märgi kirjapilt ei vasta eesti kirjakeele reeglitele, tegemist on selgelt võõrkeelse kirjapildiga, mis eristab sõnalõppu kostja märgi lõpuosast. Hageja märgis tervikuna jäävad silma topelt-konsonandid. Kõik need asjaolud kokku välistavad märkide visuaalse sarnasuse. Sõnamärkide hääldus on erinev. Eesti keeles eristub hageja märgi häälduses kaashäälikuühend „koktsiinium“ (kst) selgesti hageja märgis olevast kaashäälikuühendist „koksinum“ (ks), sest „t“ hääliku hääldamine on rõhutatud ja selgelt väljahääldatav. Kostja mägi puhul on kaashäälikuühendi hääldus oluliselt pehmem. Häälduse erinevused välistavad märkide foneetilise sarnasuse.

Pooled ei vaidle selle üle, et mõlema märgi puhul on tegemist tehissõnadega, millel puudub tarbija jaoks tähendus. Kohus nõustub hageja väitega, et lõpp-tarbijal ei pruugi olla teadmisi märgi osade ladinakeelsete tähenduste kohta, valdkonna spetsialistidelt võib siiski eeldada erialase ladina keele tundmist. Määravaks on kohtu arvates siiski asjaolu, et märkidel ei ole tarbija jaoks otsest tähendust ja seetõttu tajub tarbija märke tehissõnadena. Ravimite ja tervisetoodete puhul on tavapärane, et toote nimetuse või kaubamärgi osana kasutatakse ravimi toimeainet, mis ei tähenda, et kõiki sarnase toimeainega ravimeid tajub tarbija ühe tootja poolt toodetud ravimitena. Üksnes kaubamärgi ühe osa mõningane sarnasus ei tekita tarbijas muljet, et tegemist n sama tootja kaubaga eelkõige seetõttu, et tervisetoodete ja ravimite puhul on tarbija oluliselt tähelepanelikum kui esmatarbekaupade puhul. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.