Ts.asja nr. 2-10-64751
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2011. a Pärnu kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-64751
Tsiviilasi
AS Swedbank hagi Ago Mäesarapuu vastu 10 822.18 euro ja edasise viivise saamiseks.
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Swedbank, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, Tallinn, lep. esindaja: Kadri Erm, e-post: [email protected] ; Kostja: Ago Mäesarapuu, isikukood xxxxxxxxxxx, registreeritud elukoht Eestis puudub, reg. elukoht xxxxxx: xxxxxxxxxx xxx x, xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx.. Juhindudes TsMS § 423 lg.1, lg.1 p. 13, § 424, 426, § 427, kohus määras: Jätta läbi vaatamata AS Swedbank hagi Ago Mäesarapuu vastu 10 822.18 euro ja edasise viivise saamiseks.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta hageja AS Swedbank kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on AS Swedbank hagi Ago Mäesarapuu vastu tulenevalt 19.08.2006.a kostja ja hageja vahel sõlmitud väikelaenulepingust nr. põhivõla, intressi ja kuni 17.12.2010.a kogunenud viivise, kokku summas 10 822.18 euro (169 330.28 kr) nõudes ja alates hagi esitamisest edasise viivise nõudes põhivõlalt seadusjärgses määras kuni põhinõude rahuldamiseni. Kohtul ei õnnestunud kostja Ago Mäesarapuu’le posti teel hagimaterjale kätte toimetada hageja poolt antud aadressil xxxxxxx küla x-xx, xxxxxxx vald, xxxxxxxxx. Politseiasutuse teatel ei ela kostja nimetatud kohas, vaid pereliikme andmetel xxxxxx, xxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri
Ts.asja nr. 2-10-64751 andmetel on alates 05.09.2008.a kostja Ago Sarapuu registreeritud elukohaks xxxxxxxxxx xxx x, xxxxxxxxxxx, xxxxxx. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud hagimaterjalide ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg. 1 p. 1 ja 13 alusel, kuna kostja üldisest kohtualluvusest tulenevalt ei ole käesoleva hagiavalduse läbivaatamine Eesti Vabariigi Pärnu Maakohtu pädevuses. TsMS § 70 lg. 3 kohaselt asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Euroopa Liidu määrusega 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades art. 2 p. 1 sätestatakse, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtutesse nende kodakondsusest hoolimata. Sama art 2 p. 2 järgi isikute suhtes, kes ei ole selle liikmesriigi kodanikud, kus on nende alaline elukoht, kohaldatakse selle riigi kodanike kohta kehtivaid kohtualluvuse eeskirju. Ka siseriiklikult TsMS § 79 lg.1 kohaselt üldise kohtualluvuse mõttes võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Seega tuleb kohaldada seaduses sätestatut, s.o. üldist kohtualluvust kostja elukoha järgi kooskõlas TsMS § 10 p. 3 sätestatuga, mille kohaselt ei laiene Eesti kohtute pädevus isikule, kui see tuleneb välislepingust, seadusest või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõttest. Hageja on õigustatud esitama hagi xxxxx xxxxxxxxxx kostja elukohajärgsele kohtule. Kohus viitab ka, et käesolevas asjas on tegemist füüsilisest isikust tarbijaga sõlmitud laenulepingust tuleneva nõudega. Juhul, kui hageja eeldaks asja lahendamist üksnes Eesti kohtus, siis VÕS § 42 lg 3 p 10 kohaselt loetakse lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustavaks ja seetõttu VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks muuhulgas tüüptingimus, millega võetakse teiselt lepingupoolelt võimalus kaitsta oma õigusi kohtus või raskendatakse ebamõistlikult selle võimaluse kasutamist. AS Swedbank poolt esitatud hagi menetlemine Eestis eeldaks, et välisriigis elav kostja on kohustatud oma õigusi kaitsma Eestis ja selliselt oleks tema poolt oma õiguste kaitse kohtus igal juhul raskendatud. Vastavalt TsMS § 426 lg.1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Vastavalt TsMS § 168 lg.2 kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbivaatamata. TsMS § 150 lg. 1. 3 alusel on hagejal õigus hagi läbivaatamata jätmise korral taotleda riigilõivu tagastamist.
Ingrid Hallas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.