lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-05-18846/24

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-05-18846/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2234
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 351 lg 3Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungilRaKS § 3 lg 1KindlustusandjaTsMS § 126 lg 21Hagihind asja või õigusega seotud nõude puhulTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 439Hagi lahendamise piiridTsMS § 633 lg 3Apellatsioonkaebuse vorm ja sisuTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-05-18846/14Viru Maakohus Narva kohtumaja28.07.20102-05-18846/28Viru Maakohus Narva kohtumaja01.09.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2011 Tartu

Tsiviilasja number

2-05-18846

Tsiviilasi

Aleksandr Judini (Samoljotov) hagi Igor Samoljotovi vastu kaasomandi lõpetamiseks ja jagamiseks

Tsiviilasja hind

479.34 eurot (7500 krooni)

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28.07.2010. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Igor Samoljotov apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja) Igor Samoljotov Vastustaja (kostja) Aleksandr Judin

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 28.07.2010 otsus muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Mõista Igor Samoljotovilt välja 55, 12 (viiskümmend viis eurot ja 12 senti) eurot (860 krooni) menetluskulude katteks Aleksandr Judini kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
1.25.10.2005. a esitas Aleksandr Judin (Samoljotov) hagiavalduse Igor Samoljotovi vastu asja jagamiseks ning palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kinnistu XXX Narva kaasomanikud. Hagejale kuulub 1⁄2 kaasomandist ja kostjale 1⁄2 kaasomandist. Hageja väitel takistab kostja hagejal omandiõigusi teostada. Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekuid lahendada vaidlus kokkuleppel. Hageja tegi kostjale ettepaneku jagada kinnisasi nii, et kostja elaks majas edasi ja tasuks hagejale hüvitist 1⁄2 maja maksumusest. Kostja keeldus hageja ettepanekust põhjendusel, et tal puuduvad rahalised vahendid. Hageja taotles kaasomandi lõpetamist viisil, et kaasomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse poolte vahel. Hageja esitas 18.01.2010. a kohtule täiendava hagiavalduse, milles palus lisaks kaasomandi lõpetamise ja asja enampakkumisel müümise nõudele välja mõista kostjalt hageja kasuks üüritasu suuruses 1000 krooni alates 05.04.2005. a kuni hagi lahendamiseni. Hageja teatas kohtule 18.02.2010. a, et loobub üüritasu nõudest ja hageja nõudeks jääb esialgses hagiavalduses märgitud nõue.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vaidles vastu hagiavalduses märgitud kaasomandi lõpetamise viisile. Kostja väitel on ta maja korrashoiuks teinud üksinda kulutusi, mistõttu tuleks maja jätta temale ja mõista hageja kasuks välja hüvitis 25% kinnistu maksumusest. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja alates 2002. a aprillist võtnud osa maja korrashoiust ja sellega seotud arvete maksmisest. Kostja kulud perioodil 2002. aasta novembrist kuni 2005. aastani olid kokku 15 484.95 krooni. Kostja väitel ei ole ta takistanud hagejal omandiõigust teostamast. Kostja nõustub, et hageja on teinud talle ettepanekuid osta välja hageja osa kaasomandist, kuid kostjal puuduvad sellise summa maksmiseks vahendid. Kostja ei ole maja müügiga nõus, kuna soovib majas alaliselt elada.
3.Kohtuistungil tegi hageja kostjale kompromissi sõlmimise ettepaneku tingimustel, et kostja jääb kinnistu ainuomanikuks ning tasub hagejale omandi kaotamise eest hüvitise summas 300 000 krooni. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga ja avaldas omapoolse ettepaneku. Kostja arvates on kompromiss võimalik, kui hageja kinkelepinguga võõrandab oma osa kinnistust kostjale. Pooled kokkulepet kaasomandi jaotamise osas ei saavutanud.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus rahuldas 28.07.2010. a otsusega hagi. Kohus lõpetas Aleksandr Judini ja Igor Samoljotovi kaasomandi kinnistule XXX Narva (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 36306) ja müüa kinnistu XXX Narva avalikul enampakkumisel ning jagada kinnistu müügist saadud raha järgmiselt: 1) Aleksandr Judinile jätta 1⁄2 (üks kahendik ehk pool) kinnistu asukohaga XXX Narva müügist saadud raha; 2) Igor Samoljotovile jätta 1⁄2 (üks kahendik ehk pool) kinnistu asukohaga XXX Narva müügist saadud raha. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 460 (nelisada kuuskümmend) krooni. Vastavalt AÕS §-le 76 lg 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja on esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks põhjusel, et pooled ei saavuta omavahel kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud ning kohtul puudub kohustus tuvastada põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kohus tuvastas, et pooltele kuulub kaasomand võrdsetes osades. Pooled jagamises osas kokkulepet saavutanud ei ole. Kohus jõudis järeldusele, et poolte vahel tekkinud vastuolud ja erimeelsused on tõsised ning ainuvõimalik lahendus on kaasomandi lõpetamine. Arvestades poolte vahel kujunenud olukorda, jõudis kohus järeldusele, et hagejal puudub võimalus ja tahe oma kaasomandi teostamiseks. Kostja kasutab kinnistul asuvat maja isikliku elukohana ja hagejal puudub ligipääs majale alates 2002. aastast, kostja on vahetanud ukselukud ja paigaldanud signalisatsiooni. Kostja on kinnistut hooldanud. Kostja kasutuses on olnud terve kinnistu, sh ka hageja osa kaasomandist ning kostja ei ole selle eest hagejale hüvitist maksnud. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta ei soovi majja enam minna. Lisaks teatas hageja, et ta on 80% töövõimetu. Kaalunud poolte huve kaasomandi lõpetamisel, arvestades asjaolu, et kaasomandi lõpetamisel on hageja õigustatud saama õiglast hüvitist omandi kaotamise eest ning et kostja huviks on säilitada kinnistu enda elukohana, jõuab kohus järeldusele, et kõige otstarbekam on panna kinnisasi enampakkumisele, kuna nimetatud viis on kõige kiirem ja lihtsamini teostatav. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et tal puuduvad vahendid hagejale hüvitise maksmiseks. Seetõttu, arvestades hageja õigust hüvitisele, on asja müük põhjendatud. Asja müük avalikul enampakkumisel võimaldaks saada maksimaalset kasu ja ei välista kostja jaoks võimalust enampakkumisel osalemisega saada kinnistu ainuomanikuks, kusjuures kostjal tuleks ostuhinnast tasuda vaid hagejale kuuluv osa ehk pool müügihinnast. Kaasomandi eseme kui ühepereelamu reaalosadeks jagamine on tehniliselt keeruline. Kohus märkis, et kostja esitatud tõendid kinnistuga seotud kulutuste kohta ei ole asjassepuutuvad, kuna ei ole esitanud vastuhagi hagejalt kaasomandile tehtud kulutuste väljamõistmiseks. Kohus leidis, et hagihind on 150 000 krooni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Igor Samoljotov taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist osas, milles kohus leidis, et kinnistu XXX Narva tuleb müüa enampakkumisel. Apellant palub teha uue otsuse, millega jätta kinnistu asukohaga XXX Narva apellandile ning kohustada apellanti hüvitama hagejale 1⁄2 kinnistu maksumusest, s.o 75 000 krooni. Apellant ei tunnista hagi osaliselt. Apellant on nõus kinnistu jagamisega, kuid mitte kinnistu müügiga enampakkumisel. Apellant ei esitanud vastuhagi sellepärast, et apellandi jurist (lepinguline esindaja), kelle volikiri on toimikus, ei pidanud seda vajalikuks ning apellant, omamata õigusalaseid teadmisi, ei saanud aru selle vajalikkusest ja tagajärgedest. Samuti ei tulnud apellandi esindaja kohtusse ning apellant ei teadnud, mida kohtus rääkida ja nõuda. Otsuses leidis kohus, et käesolevas asjas on hagihind 150 000 krooni. Kohtuistungil pakkus hageja kompromissi, nõudes apellandilt omandi kaotamise eest hüvitist summas 300 000 krooni, kuigi tal oli õigus nõuda vaid 75 000 krooni - s.o 1⁄2 hagihinnast. Uut hindamist kinnistule tehtud ei ole. Kohus ei selgitanud pooltele, et nõue summas 300 000 krooni ei ole asjakohane. Nimetatud hageja kompromissiga apellant nõustuda ei saanud. Kohus ei ole arvestanud asjaolu, et hagejal on korter Narvas aadressil XXX, tal on kinnistu aadressil XXXX, X Ida-Virumaal, seal tegeleb ta ametlikult turistide majutamisega, tal on veoauto ja kaks sõiduautot ning 1⁄2 kaasomandist aadressil XXX Narvas. Apellandil on ainult 1⁄2 kaasomandist aadressil XXX Narvas ja vana sõiduauto. Kohus ei arvestanud, et maja müügi korral ei ole apellandil kusagil elada. Müügi korral visatakse apellant välja majast, mida ta on hooldanud, parendanud, teinud remonti, paigaldanud valvesignalisatsiooni jms. Hageja teade, et ta on 80% tövõimetu, esitamata selle kohta dokumente, ei oma tähendust vara jagamisel. AÕS 77 lg 1 ja lg 2 annavad kaasomandi jagamiseks neli varianti. Kohus ei ole kaalunud nimetatud sätte kõiki kaasomandi jagamise variante ega arvestanud kostja seisukohta ja huvisid. Apellandi väide, et tal ei ole raha maksta 1⁄2 kinnistu eest on põhjendatud sellega, et hageja nõudis kostjalt kord 200 000 krooni, kord 250 000 krooni, kohtuistungil pakkus kompromissi juba 300 000 krooni eest. Kompromissipakkumist 75 000 krooni hüvitamiseks apellandile tehtud ei ole. 75 000 krooni on apellandil olemas ja ta on nõus selle ka tasuma. Nõue summas 300 000 krooni on hageja katse ebaseaduslikult rikastuda apellandi arvel. Kohus jõudis otsuses järeldusele, et kõige otstarbekam on panna kinnisasi enampakkumisele, kuna selline viis on kõige kiirem ja lihtsamini teostatav. Apellandi huvi säilitada elukoht on otsuses jäetud arvestamata.
6.Aleksandr Judin vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastustaja arvates ei ole apellant tõendanud, et esimese astme kohus on rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Kohus uuris ja hindas kõiki tõendeid, mille pooled esitasid ning kohus võttis vastu seadusliku ja põhjendatud otsuse vastavuses TsMS §-s 436 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele. Vastustaja ei ole nõus apellandi pakkumisega, et apellant tasub vastustajale 1⁄2 kinnistu maksumusest (s.o 75 000 krooni), sest hagihind summas 150 000 krooni määrati nõude

esitamise päeval, s.o 2005. a, aga vara müügitehingu hind võib olla kõrgem kui apellant eeldab. Apellant ei ole ilmutanud head tahet vaidluse lahendamiseks kompromissiga ei enne hagi esitamist ega ka 2005. a – 2010. a jooksul, millal hagi oli kohtus. Vastustaja esitas vastuses apellatsioonkaebusele pensionitunnistuse koopia, mis tõendab vastustaja töövõimetust 90% ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg 6 ei korda neid käesolevas otsuses.
8.TsMS § 633 lg 3 p 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse põhjendustes märkida, millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missugune asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud. Apellant on märkinud, et kuna hagihind oli 150 000 kr, siis ei saanud ta nõustuda hageja pakutud kompromissiga ja tasuda hagejale 300 000 kr. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on asjas esitatud materjalide alusel määranud õigesti hagihinna hagi esitamise aja seisuga. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtis TsMS § 126 lg 21, mille kohaselt kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Ringkonnakohus möönab, et kaasomandi eseme hind võib olla võrreldes hagi esitamise aja seisuga muutunud. Hagihinna aluseks on võetud 2001. a poolte poolt notarile avaldatud hinnanguline kinnistu maksumus. Asja materjalides puuduvad hilisemad kinnisasja hinnangud. Arvestades hagi esitamise eesmärki ning menetluse aega ei pea ringkonnakohus käesolevas menetlusetapis põhjendatuks alustada hagihinna määramise menetlust. Ringkonnakohtu arvates ei ole hagihinna ja kompromissi summa vahel sellist seost, mis takistaks kompromissi summast väiksema hagihinna korral kompromissi sisulist põhjendatust kaaluma.
9.Apellandi väide, et õigusteadmistega esindaja puudumise tõttu ei esitanud ta maakohtule vastuhagi kaasomandi lõpetamise viisi osas, ei ole asjakohane. Apellant valis ise endale maakohtus esindaja, kellele andis volitused enda menetluses esindamiseks. Apellandile edastati õigeaegselt kohtudokumendid, mis võimaldasid apellandil menetluse käiguga kursis olla ja vajaduse korral taotlusi esitada. Maakohus saatis apellandile 22.03.2010 hagi muudetud teksti ja kohustas esitada omapoolsed seisukohad 14 päeva jooksul. Apellant sai materjalid kätte 25.03.2010, kuid kohtule oma seisukohti esitada ei soovinud. Apellant ei ole esitanud väiteid, et kohus ei edastanud talle materjale õigeaegselt, ei andnud piisavalt aega esindajaga konsulteerimiseks või rikkus muul viisil apellandi õiguseid. Asja materjalidest nähtub, et apellant osales 13.07.2010 kohtuistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt selgitas kohus apellandile õigusi, sh õigust esitada vastuhagi. Kohus pakkus võimalust asja arutamine edasi lükata ja küsis, kas apellant sooviks kasutada õigusabi. Apellant keeldus õigusabist, märkides, et ta ei vaja seda, ta ei soovinud ka vastuhagi esitada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus järgis TsMS § 351 lg-t 1 ja arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest.

Kohtuistungi protokollis on kostja (apellandi) seisukoht, et „ta aru ei saa aga õigusabi ei soovi“. Veidi hiljem on protokollitud kostja selged seisukohad, et ta ei soovi esitada vastuhagi ja hagi ei tunnista. Ringkonnakohus leiab, arvestades käesoleva asja menetluse kestust, faktilisi asjaolusid, mille üle ei ole pooltel vaidlust olnud, ja kaasomandi jagamise reaalseid võimalusi, et maakohus ei pidanud TsMS § 351 lg 3 alusel andma kostjale 5 aastat pärast hagi esitamist tähtaega, et oma seisukohta hiljem esitada. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant on maakohtu menetluses väitnud, et tal ei ole vahendeid hageja osa omandamiseks, ta ei soovi esitada vastuhagi ja apellant on samade väidete juurde jäänud ka apellatsioonkaebuses, kus apellant ei ole samuti esitanud vastuhagina oma nõuet, siis puudub alus maakohtule ette heita ebapiisavat apellandi teavitamist kaasomandi lõpetamise õiguslikest alustest ja menetlusõiguslikust olukorrast.

10.Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et maakohus jättis arvestamata apellandi poolt tehtud kulutused kaasomandi esemele. Hagis on esitatud kaasomandi lõpetamise nõue. Muid nõudeid esitatud ei ole, seetõttu ei saanud maakohus TsMS § 439 alusel muude nõuete osas seisukohta võtta. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas üüri väljamõistmise nõude, mille maakohus jättis puuduste tõttu käiguta. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud, vaid esitas kirjaliku seisukoha, et soovib üksnes kaasomandi lõpetamise nõude menetlemist. Maakohus oleks pidanud hageja puudustega hagi osas seisukoha võtma määrusega, st esines alus TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Maakohus on nimetatud alusele puuduste kõrvaldamise määruses ka viidanud (lk 61), kuid määrus on vormistamata. Nimetatud rikkumine ei viinud maakohut ebaõigele otsustamisele ning ei oma apellandi seisukohalt õiguslikku tähendust.
11.Apellant märgib apellatsioonkaebuses, et ta on nõus kompromissi sõlmima, tasudes hageja osa omandamise eest 75 000 kr (4807,69 eur). Ringkonnakohus peab seda kompromissi arvestatavaks, eeldusel, et kinnistu väärtus ei ole oluliselt muutunud. Pooled saavad kuni käesoleva otsuse jõustumiseni kompromissi sõlmida. Kohtulik kompromiss asendab nii võlaõiguslikke kui asjaõiguslikke kokkuleppeid ning apellandil on õigus saada tagasi 50% riigilõivust. Kompromissi sisu sõltub eelkõige poolte tahtest ja kinnistu väärtusest.
12.Käesolevas asjas on menetlus alanud enne 1. jaanuarit 2006 ja TsMS RakS § 3 lg 1 alusel tuleb hageja poolt kantud kulud, mille kohta on õigeaegselt kulude nimekiri esitatud, kostjalt välja mõista. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 460 kr. Ringkonnakohtule esitas vastustaja taotluse hüvitada 400 kr vastuse koostamise kulu. Menetluskulu kinnituseks esitas vastustaja arve nr 138 06.09.2010. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude hüvitamise nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kulude katteks tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista kokku 860 kr (55,12 eurot).

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja