Muud › Muud hagiasjad

A J jätta 1⁄2 (üks kahendik ehk pool) kinnistu asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 36306) müügist saadud rahast; I S jätta 1⁄2 (üks kahendik ehk pool) kinnistu asukohaga XXX (kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 36306) müügist saadud rahast.

A J kasuks menetluskulu 460 (nelisada kuuskümmend) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(6)

2-05-18846 Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja kinnistu XXX kaasomanikud. Hagejale kuulub 1⁄2 kaasomandist ja kostjale 1⁄2 kaasomandist. Hageja väitel teeb kostja hagejale takistusi omandiõiguse teostamisel – kostja elab majas, vahetas ukselukud ja paigaldas majale signalisatsiooni. Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepanekuid lahendada vaidlus kokkuleppel; hageja tegi kostjale ettepaneku jagada kinnisasi nii, et kostja elaks majas edasi ja tasuks hagejale hüvitist 1⁄2 maja maksumusest. Kostja keeldus hageja ettepanekust põhjendusel, et kostjal ei ole raha. Hageja esitas 18. jaanuaril 2010 kohtule täiendava hagiavalduse, milles palub lisaks kaasomandi lõpetamise ja asja enampakkumisel müümise nõudele välja mõista kostjalt hageja kasuks üüritasu suuruses 1000 krooni alates 05. aprillist 2005 kuni hagi lahendamiseni. Kohus jättis hageja esitatud hagiavalduse täiendamise avalduse käiguta ja kohustas hagejat täpsustama nõuet, nimetama hagihind ja tasuma hagihinnale vastav riigilõiv. Hageja teatas kohtule 18. veebruaril 2010, et loobub üüritasu nõudest ja hageja nõudeks jääb esialgses hagiavalduses märgitud nõue. Eelistungil selgitas kohus välja, et hageja nõudeks jääb lõpetada kinnistu Savi 2 Narva kaasomand ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada poolte vahel vastavalt kaasomandi osade suurusele. Hageja väitel ei eksisteeri poolte vahel kokkulepet kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks. Hageja esitas kohtule dokumentaalsed tõendid: testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l.-3), kinnistamisotsus (t.l.-4), plaanimaterjal (t.l.-5-9). Hageja esitas kohtule tõendid – regionaalministri käskkiri 06. veebruarist 2009 nr 12, millest selgub, et hagejale on antud uus perekonnanimi. Hageja eelmine perekonnanimi „S“ on asendatud perekonnanimega „J“. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt kostja nõustub hageja väitega, et pooled on kinnistu XXX kaasomanikud. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole alates 2002. aasta aprillist osa võtnud maja ülalpidamisest ja sellega seotud arvete maksmisest. Kostja kulud perioodil 2002. aasta novembrist kuni 2005. aastani olid kokku 15 484,95 krooni.

2(6)

2-05-18846 Kostja teatab, et ta ei ole takistanud hagejal omandiõigust teostamast. Kostja hooldab maja ainuisikuliselt, hageja sellest osa ei võta. Kuna maja oli mõnda aega järelvalveta, paigaldas kostja vara kaitseks signalisatsiooni. Kostja nõustub, et hageja on teinud talle ettepanekuid osta välja hageja osa kaasomandist, kuid kostjal puuduvad sellise summa maksmiseks vahendid. Lisaks ei ole kostja maja müügiga nõus, kuna kavatseb selles elada alaliselt. Kostja palub anda kostja valdusesse üle vara – maja aadressil XXX ja, arvestades majaga seotud kulutusi, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 25% ulatuses kinnistu maksumusest. Eelistungil kostja teatas, et ta hagi ei tunnista, ei soovi esitada vastuhagi ega soovi ka leida endale esindajat. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et poolte vahel puudub kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks. Kostja nõustus, et pooled on kinnistu XXX kaasomanikud ning pooltele kummalegi kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust. Kostja esitas kohtule dokumentaalseid tõendid: väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-22), kinnistamisotsus (t.l.-23), kodukindlustuse avaldus, arve ja maksekorraldused (t.l.-24-28), maamaksu maksekorraldus (t.l.-29-32), valveteenuse leping ja maksete väljavõte (t.l.-33-36). Kohtuistungil tegi hageja kostjale kompromissi sõlmimise ettepaneku tingimustel, et kostja jääb kinnistu ainuomanikuks ning tasub hagejale omandi kaotamise eest hüvitist 300 000 krooni. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga ja avaldas omapoolse ettepaneku. Kostja arvates on kompromiss võimalik, kui hageja kinkelepinguga võõrandab oma osa kinnistust kostjale. Pooled kokkulepet kaasomandi jaotamise osas ei saavutanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on lõpetada kinnistu Savi 2 Narva kaasomand ja müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada poolte vahel vastavalt kaasomandi osade suurusele. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuhagi ei esitanud. Kostja on vastuses hagiavaldusele vastuväite korras teinud ettepaneku kaasomandi eseme jagamiseks viisil, et hageja annab kostja valdusesse üle vara – maja aadressil XXX ja, arvestades majaga seotud kulutusi, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis 25% ulatuses kinnistu maksumusest. Kohtuistungil tegi kostja ettepaneku kaasomandi eseme jagamiseks viisil, et hageja kinkelepinguga võõrandab oma osa kinnistust kostjale. Kohus tuvastas, et hagejale kuulub 1⁄2 kaasomandist kinnistus asukohaga XXX, kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 36306. Kostjale kuulub 1⁄2 kaasomandist samas kinnistus. Poolte vahel puudub kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamiseks. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1, kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Hageja on esitanud nõude kaasomandi lõpetamiseks põhjusel, et pooled ei saavuta omavahel kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. 3(6)

2-05-18846

Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud ning kohtul puudub kohustus tuvastada põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Kohus leiab, et poolte kaasomand kinnistus asukohaga Savi 2 Narva tuleb lõpetada. Lähtuvalt AÕS § 77 lg 1 ja lg 2, kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus on seisukohal, et asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Hageja väitel ei ole kaasomandi eseme jagamine poolte kokkuleppel võimalik. Kostja väitel ei ole hageja ettepanek kinnistu jagamiseks kostjale vastuvõetav, kuna kostjal puuduvad vahendid hagejale hüvitise maksmiseks. Kostja on seisukohal, et hageja peaks oma osa kaasomandist loovutama kostjale tasuta. Kohus veendus kohtuistungil, et kokkulepe kaasomandi jagamiseks ei ole poolte vahel võimalik. Hageja soovib jagada kaasomandi ese selle müümisega avalikul enampakkumisel ja müügist saadud raha jagada vastavalt kaasomanike osade suurusele. Kostja ei nõustu asja müümisega. Kostja vastuhagi kaasomandi muul viisil jagamiseks ei esitanud. Kohus jõuab järeldusele, et poolte vahel tekkinud vastuolud ja erimeelsused on tõsised ja need ei lakka tulevikus ning ainuvõimalik lahendus on kaasomandi lõpetamine. Arvestades poolte vahel kujunenud olukorda, jõuab kohus järeldusele, et hagejal puudub võimalus ja tahe oma kaasomandi teostamiseks. Kostja kasutab kinnistul asuvat maja isikliku elukohana ja hagejal puudub ligipääs majale alates 2002. aastast, kostja on vahetanud ukselukud ja paigaldanud signalisatsiooni. Kohtuistungil avaldas hageja, et ta ei soovi sinna majja enam minna, kuna see on tema jaoks alandav. Lisaks teatas hageja, et ta on 80% invaliid. Kostja kasutab kinnistul asuvat maja oma pideva elukohana alates 2002. aastast. Kostja on kinnistut hooldanud. Kostja kasutuses on olnud terve kinnistu, s.o ka hageja osa kaasomandist ning kostja ei ole selle eest hagejale hüvitist maksnud. Kaalunud poolte huve kaasomandi lõpetamisel, arvestades asjaolu, et kaasomandi lõpetamisel on hageja õigustatud saama õiglast hüvitist omandi kaotamise eest ning et kostja huviks on säilitada kinnistu enda elukohana, jõuab kohus järeldusele, et kõige otstarbekam on panna kinnisasi enampakkumisele, kuna selline viis on kõige kiirem ja lihtsamini teostatav. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et tal puuduvad vahendid hagejale hüvitise maksmiseks. Seetõttu, arvestades hageja õigust hüvitisele, on asja müük põhjendatud. Asja müük avalikul enampakkumisel võimaldaks saada maksimaalset kasu ja ei välista kostja jaoks võimalust enampakkumisel osalemisega saada kinnistu ainuomanikuks, kusjuures kostjal tuleks ostuhinnast tasuda vaid hagejale kuuluv osa ehk pool müügihinnast. Kaasomandi eseme kui ühepereelamu reaalosadeks jagamine on tehniliselt keeruline. 4(6)

2-05-18846

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte kaasomand kinnistus asukohaga XXX, kantud Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosasse nr 36306, tuleb lõpetada ja kinnistu asukohaga XXX tuleb müüa avalikul enampakkumisel. Kinnistu asukohaga XXX müügist saadud raha jagada poolte vahel järgmiselt: hagejale jätta 1⁄2 kinnistu asukohaga XXX müügist saadud rahast ja kostjale jätta 1⁄2 kinnistu asukohaga XXX müügist saadud rahast. Hageja tõendid - testamendijärgse pärimisõiguse tunnistus (t.l.-3), kinnistamisotsus (t.l.-4) ja plaanimaterjal (t.l.-5-9) ja kostja tõendid – väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-22), kinnistamisotsus (t.l.-23), jätab kohus tähelepanuta, kuna omandi koosseisu ja kuuluvuse üle poolte vahel vaidlust ei ole. Kostja tõendid - kodukindlustuse avaldus, arve ja maksekorraldused (t.l.-24-28), maamaksu maksekorraldus (t.l.-29-32), valveteenuse leping ja maksete väljavõte (t.l.-33-36) jätab kohus tähelepanuta, kuna tõendid on esitatud tõendamaks kostja poolt kaasomandile tehtud kulutusi. Kohus leiab, et nimetatud tõendid ei ole asjassepuutuvad. Kostja ei ole esitanud vastuhagi hagejalt kaasomandile tehtud kulutuste väljamõistmiseks. Hagihind Hagi on esitatud kaasomandi lõpetamise ja jagamise nõudes, s.o asja üle peetav vaidlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 kohaselt, tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagihind tuleb määrata hagi esitamise aja aseisuga. Vastavalt testamendijärgse pärimisõiguse tunnistusele (t.l.-3) on hagi esitamise aja seisuga vaidlusaluse kinnisasja väärtus 150 000 krooni. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 2, hagihind määratakse vara hagis hagetava vara väärtusega. Hagihind on seega 150 000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Hagi on kohtule esitatud 25. oktoobril 2005. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne 2006. aasta 1. jaanuari alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja palus hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks hageja kantud kohtukulud. Kohtule on esitatud 60 krooni riigilõivu tasumist tõendav dokument (t.l.-2), JSM Teenused OÜ 5(6)

2-05-18846 õigusabikulu arve nr 133 summas 400 krooni (t.l.-56) ja arve tasumist tõendav maksekorraldus (t.l.-57) Vastavalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 60 krooni. Lähtuvalt enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus leiab, et hageja kulu õigusabile on põhjendatud ja vajalik; hageja poolt õigusabi eest tasutud 400 krooni on vähem kui 5% hagi rahuldatud osast ning seega tuleb hageja õigusabikulu välja mõista täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikulu 400 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 460 krooni. Vähem tasutud riigilõiv Kohus tuvastas, et hagiavalduse esitamisel oli tasutud riigilõivu 60 krooni. Hagihind moodustas 150 000 krooni. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu, lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana. RLS lisa 2 kohaselt hagilt hinnaga kuni 160 000 krooni tuleb tasuda riigilõiv 9000 krooni. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 60 krooni, tasumata on 8940 krooni. Enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 50 lg 3, kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades enne 1. jaanuari 2006 kehtinud TsMS §-s 60 sätestatut. Kostjalt tuleb Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hageja poolt tasumata riigilõiv 8940 krooni. Kohus lahendab tasumata riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise kohtumäärusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.