Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastusest nähtub, et OÜ R suhtes täitemenetluse registris andmed puuduvad. Kokku rahalised vahendid pankades 0 eurot. Võlgniku poolt esitatud andmeil on kassa jääk 0 eurot, kuna eraldi kassat ei peetud ja sularahas tehinguid ei toimunud. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmeil kuulub võlgnikule Tartus aadressil XXX hoonestamata kinnistu registriosa nr. XXX, elamumaa suurusega 2737 m2, millele on seatud 1. järjekoha hüpoteek summas 100 milj. krooni SEAS kasuks. Lisaks eeltoodule kuulub võlgnikule XXX XXXkinnisasja (15 korteriomandit ja 4 mitteeluruumi), millele on seatud 1.järjekoha hüpoteek summas 70 390 000 krooni Nordea Bank Finland Plc kasuks. Võlgniku poolt on nimetatud varad kajastud bilansis summas 2 349 169 eurot. Võlgniku hinnangul on kõikide kinnistute reaalne müügihind hetke turusituatsiooni arvestades ca 1,7 miljonit eurot. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ R nimele ega vastutavasse kasutusse sõidukeid/väikelaevu registreeritu ei ole. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik mingit majanduslikku ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates jaanuari 2011 teisest poolest rahaliste vahendite liikumist pangakontodel ei ole toimunud. Juba 2009 majandusaasta lõppedes selgus, et äriühingu omakapital oli väiksem seadusega kehtestatust ning osanikel oli plaanis teha mitterahalisi sissemaksed ettevõtte omakapitali, et see vastavusse viia äriseadustikus sätestatuga. Samas ületas käibevara lühiajalisi kohustusi 6,058 krooni võrra. Läbirääkimised teise osanikuga ebaõnnestusid ning võlgniku omakapital on negatiivne. Kuigi 2010 aastal õnnestus võlgnikul müüa XXX Tartu korteriomandeid 15,9 miljoni krooni eest, ei olnud see piisav lühiajaliste kohustuste täitmise tagamiseks ning võlgnik otsustas esitada pankrotiavalduse kohtule. Haldur leiab, et võlgniku juhatuse poolt pankrotiavalduse esitamine kohtule on igati põhjendatud. Haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab haldur olulist kinnisvara müügihindade langust ning turusituatsiooni halvenemist kinnisvarasektoris, samuti käibekapitali puudujääki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Osaühingu R pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab haldur olulist kinnisvara müügihindade langust ning turusituatsiooni halvenemist kinnisvarasektoris, samuti käibekapitali puudujääki. Kokku on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas umbes 3, 65 miljonit eurot. Võlgniku hinnangul on kõikide kinnistute reaalne müügihind hetke turusituatsiooni arvestades umbes 1,7 miljonit eurot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige Jarek Särgava. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1275 eurot ja ajutise halduri kulutuste katteks nõude 111,45 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1275 eurot Kalev Mägi kasuks ja tehtud kulutuste katteks 111,45 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid kasuks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.