Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 43.7 % Siim Schleigeli kanda ja 56.3 % Argo Lepiku kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

korteris kuni 05.09.2007, mil kostja oli sunnitud korterist välja kolima. Väljakolimise põhjuseks oli asjaolu, et 25.08.2007 oli tungitud kostja poolt üüritud korterisse ja sealt oli varastatud temale kuuluvaid esemeid ca 30 000 krooni väärtuses. Kostja pöördus kohe avaldusega politsei poole ja politsei algatas kriminaalmenetluse toimepandud varguse kohta. Kostja kolis korterist välja koheselt peale seda, kui selgus, et varguse oli toime pannud hageja. Hageja käest on kostja tagasi saanud mõningad varastatud asjad. Kostja on tasunud hagejale üürilepingu sõlmimisel tagatisraha ehk ühe kuu üüri ettemaksu 2000 krooni ja veel kahe kuu üüriraha sularahana K. kätte. Seega ei ole kostjal võlgnevust hageja ees üüriraha tasumise kohta. Peale üürilepingu sõlmimist selgus, et hagejal oli vee ja elektri tasumise eest võlgnevus, mida kostja ei olnud nõus tasuma. Kostja tasus vee ja elektri eest enda kasutatud osas.

MAAKOHTU LAHEND

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja tema tahteavalduse üürilepingu ülesütlemise kohta kätte sai, seega luges kohus, et kostja ei ole lepingut erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelnud. Kuna tõendatud ei ole vastupidist, siis tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud üürilepingust ja lugeda, et leping kehtis kuni 31.12.2007. Pooled on sõlminud kirjaliku üürilepingu 15.07.2007. Samas on mõlemad pooled väitnud, et tegelikult kasutas kostja korterit alates 07.07.2010. Seega kehtis üürisuhe poolte vahel alates 07.07.2007 - 31.12.2007. Kostjal oli seega kohustus tasuda nimetatud perioodi eest üüri ja lepingus kokkulepitud kõrvalkulusid. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt üüri perioodi 07.07.2007 - 31.12.2007 vastavalt üürilepingus kokkulepitule 2000 krooni kuus. Arvestades üürilepingu perioodi on põhjendatud üüri nõue kuue kuu eest kokku summas 12 000 krooni. Hageja kinnitusel on ta saanud kostjalt tagatisraha 2000 krooni. Nimetatud summa saab lugeda kostja poolt hagejale tasutud üürimakseks. VÕS § 308 lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Nimetatud tagatisraha saab tasaarvestada hageja üürinõudega. Kui tasaarvestada hageja põhjendatud üürinõue 12 000 krooni kostja poolt makstud tagatisrahaga 2000 krooni, siis on kostja võlgnevus hageja ees üürimaksete näol kokku 10 000 krooni. Kohtu hinnangul on hageja üürinõue nimetatud ulatuses põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks üürile nõuab hageja kostjalt korteri kasutamisega seotud kõrvalkulude tasumist. Hageja nõuab kostjalt hooldustasu kokku 2493 krooni ja soojuse eest 2699 krooni tasumist. VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmandate isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu p-s 3.2 on pooled kokku leppinud, et üüri suurus on 2000 krooni. Lisaks on pooled üürilepingu punktis kokku leppinud, et üüritud asjaga seotud kulud on elektri-, vee-, prügi-, gaasi-, kütte- ja majanduskulud. Hageja poolt esitatud AS Jõgeva Elamu arved hooldustasu eest perioodil 01.07.2007 – 31.12.2007 on kokku 2493 krooni. Kostja ei ole tõendanud nimetatud kommunaalmaksete tasumist. Kostja on esitanud tõendina 30.08.2007 maksekorralduse, millest nähtub, et tema eest on tasutud OÜ-le Jõgeva Vesi 45.85 krooni juulikuu teenuste eest ja 30.08.2007 maksekorralduse, millest nähtub, et tema eest on tasutud AS-le Eesti Energia 124.10 krooni juulikuu teenuste eest. AS-le Jõgeva Elamu või hagejale hooldustasu tasumist kostja ei ole tõendanud. Seega on hageja nõue hooldustasu eest põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja ei ole esitanud tõendeid soojuse eest AS-le Eraküte tasumisele kuuluva summa kohta üürilepingu perioodil. Hageja on esitanud väljatrüki, kus on kirjas, et arved soojusenergia tarbimise eest korteris X on 10.2007 672.34 krooni, 11.2007 1009.67 krooni ja 12.2007 1017.40 krooni. Kuid hageja ei ole tõendanud, et ta on need summad tasunud ning tal on tekkinud sellega nõudeõigus kostja vastu. Seega on hageja nõue soojateenuste eest 2699 krooni põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt maksete tasumisega viivitamise eest viivist 17 192 krooni. 15.12.2008 avalduses selgitas hageja, et viivisenõue on üürimaksete eest ja arvestatud vastavalt üürilepingus kokkulepitud määrale 100 krooni ühe päeva eest. Kohus tegi kindlaks, et üürilepingu p-s 2.2.9 on pooled kokku leppinud, et tähtaegselt tasumata arvetelt maksab üürnik viivist 5 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni arve tasumiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega viivisenõude lahendamisel tuli kohtul teha kindlaks, mis ajast muutus üürilepingus sätestatud üüri nõue sissenõutavaks. Hageja ei esitanud üüri ja kõrvalkulude kohta kostjale arveid. Hageja väitel oli pooltel kokkulepe, et kostja maksab üüri. Tema selle kohta eraldi arveid ei pidanud esitama. VÕS § 294 näeb ette, et kui üür on arvestatud teatud

ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled olid kokku leppinud üürilepingus, et üüri arvestatakse ühe kuu arvestusega, siis saab vastavalt VÕS §-le 294 lugeda, et üür muutus sissenõutavaks alates üüri arvestusele järgneva kuu lõppemisest. Hageja ei ole esitanud kohtule nõuetekohast viivisearvestust. Hagis on hageja vaid märkinud, et nõuab viivist 61 päeva eest 6100 krooni. 15.12.2008 hagi täienduses on hageja märkinud, et nõuab viivist 180 päeva eest kokku summas 17 192 krooni. Hageja ei ole märkinud, mis ajast alates ja millistelt summadelt ta viivist on arvestanud. Kohus tegi 07.07.2009 kirjaga hagejale ettepaneku viivisenõuet selgitada. Hageja teatas 03.08.2009 avalduses, et viivise arvestamise aluseks on tasumisele kuuluv üür summas 2000 krooni ja hageja on arvestanud üüri tasumisega viivitatud ühe päeva eest viivist 100 krooni. Hageja väitel on kostja viivitanud üürimaksetega 180 päeva. Samas ei teatanud hageja, mis ajast arvates ja millise perioodi eest ta viivist on arvestanud. Kuna hageja ei ole esitanud viivise arvestamiseks olulisi andmeid, sealhulgas viivituse algusaega, siis ei ole kohtul võimalik viivise suurust hinnata. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja viivisenõue ei ole piisavalt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

Hageja käitumine menetluse kestel on olnud pahatahtlik ja teisele poolele kahju tekitav. Hageja ei ole esitanud AS Eraküte soojusenergia arveid ega tõendanud nende tasumist. Maakohus on põhjendatult jätnud selle nõude rahuldamata. Apellant ei ole esitanud S. Schleigelile ühtegi soojusenergia arvet ega võimaldanud nendega tutvumist, mis on vastuolus VÕS §-ga 292. Vastustajale on ebaselge, mis ajast alates apellant viivist nõuab, kuidas tuleneb üürimaksetega viivitamine 180 päeva. Kuna nõue oli ebaselge ka maakohtus, ei olnud vastustajal võimalik ebaselgele nõudele kuidagi teisiti vastu vaielda, kui põhjendamata nõudele. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. Apellandi poolt esitatud viivise nõue on ebamõistlikult suur, viivise tekkimises on süüdi apellant ise oma ebaõige käitumisega ja pahatahtliku tegevusega vastustaja suhtes. Vastustaja ei ole nõus viiviseid maksma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna kostja üürilepingu kestel üüri ei maksnud, oli ta viivituses 2007. a juulikuu üüri maksmisega 153 päeva, 2007. a augustikuu üüri maksmisega 122 päeva, 2007. a septembrikuu üüri maksmisega 92 päeva, 2007. a oktoobrikuu üüri maksmisega 61 päeva ja 2007. a novembrikuu üüri maksmisega 31 päeva. Lähtudes eelmärgitud viivitatud päevadest, võlgnevuse summast (2007. a 11. augustiks võlg 2000 krooni, 2007. a 11. septembriks võlg 4000 krooni jne) ning viivise määrast 100 krooni päevas, moodustab lepingujärgne viivise võlgnevus 31.12.2007 seisuga 45 900 krooni. Hageja nõudis kostjalt viivise väljamõistmist summas 17 192 krooni (võrdeliselt põhivõlaga). Kostja on palunud VÕS § 113 lg 8 ja § 162 alusel viivist vähendada, kuna see on ebamõistlikult suur. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 näeb ette, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta on nõus viivise nõuet vähendama kuni 12 000 kroonini. Samas kinnitas hageja, et kostja ei ole käesoleva ajani üürilepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil jätkuvalt, et hageja nõutud viivise summa on ebamõistlikult suur, nõutud viivist tuleks vähendada ning ta on nõus maksma viivise katteks 5000 krooni. Lisaks seletas kostja, et üüri võlgnevus, mille eest hageja viivist nõuab, on 12 000 krooni, mitte 17 192 krooni. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja nõutud viivis 17 192 krooni on ebamõistlikult suur ning viivist tuleb vähendada. Eelkõige viitab viivise kokkulepitud määras ebamõistliku suurusele see, et viivise seadusjärgne suurus (VÕS § 113 lg 1 teine lause) oleks antud asjas 643.20 krooni. Ringkonnakohus leiab, et viivise mõistlikuks suuruseks on 6000 krooni (1/2 üürivõlgnevusest) ja selles ulatuses tuleb hageja viivisenõue rahuldada. Ringkonnakohus arvestab siinjuures sellega, et lisaks viivise kahju hüvitamise funktsioonile on viivisel ka tagatisfunktsioon, st üürileandja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja üürilepingust tulenevad raha maksmise kohustuse jätnud käesoleva ajani täielikult täitmata ning hageja nõuab viivist ainult üürilepingu lõppemiseni. Kostja vastuväide, et tegelikult ta eluruumi üürilepingu tähtaja lõpuni ei kasutanud, ei ole viivise vähendamisel arvestatav, kuivõrd kostjal oli õigus üürileping enne tähtaegselt üles öelda. Enda majanduslikule seisundile kui ühele võimalikule alusele viivise vähendamisel ei ole kostja tuginenud.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.