Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tartu Maakohus

Kohtunikuabi

Hele Olli

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.03.2011 Võru kohtumaja kirjalik menetlus

Asja number

2-11- 8130

Tsiviilasi

K. Z. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi

Riigi õigusabi taotleja

K. Z. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx Telefon xxxxxxxx; xxxxxxx

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avaldaja nõue ja põhjendused.

K. Z. esitas 28.02.2011 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse , milles taotleb riigi õigusabi saamist isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Avaldaja soovib tööandjatelt tervisekahjustusest (kutsehaigus) tingitud kahjuhüvitise hüvitamist. Töövõimetuspensionärina puuduvad tal materiaalsed vahendid vandeadvokaadi palkamiseks. Asjast taotlejale tuleneva võimaliku kasuna näeb avaldaja, et talle hüvitatakse tekitatud kahju. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja sissetulek kuus 249 eurot, mis koosneb sotsiaaltoetustest riigilt, ta on abielus ja abikaasa sissetulek kuus on 675 eurot. Avaldajal puudub kinnisvara. Pangaarved on SEB Pangas, jääk 315 eurot. Avaldaja on töötu, tal on töövõimetus 60% ulatuses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused. Riigi õigusabi seaduse § 6 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt peab taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestama tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Riigi õigusabi seaduse § 14 lg 2 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Taotluse kohaselt taotleb K. Z. riigi õigusabi , et kohtu kaudu tööandjatelt välja nõuda talle tervisekahjustusest tingitud hüvis. AS SEB Panga teatiste kohaselt 07.03.2011 on K. Z. arvele laekunud lisaks sotsiaaltoetustele ka töötasu, mida avaldaja majandusliku seisundi teatises ei avalda. Panga väljavõttest nähtub, et avaldajal on kontodel vabu vahendeid kokku 560 eurot, samas on avaldajal ka investeerimishoius, mille saldo on 3000 eurot. 15.veebruaril 2003 aastal on K. Z. teinud ülekande L. Z. arvele summas 3500 eurot. Taotleja ja temaga koos elava pereliikme (abikaasa) vältimatud püsikulud kuus on üle 900 euro ja sellele lisandub auto liisingmakse 191 eurot (kuni 2012 aasta mai kuuni). Eeltoodust lähtudes ja panga väljavõttest tulenevalt ei saa kohtunikuabi lugeda taotlejat isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Riigi õigusabi seadus § 7 lg 1 sätestab juhtumid, mil riigi õigusabi ei anta. Kohtunikuabi asub seisukohale, et K. Z. riigi õigusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele RÕS § 7 lg 1 p 3