Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse resolutiivosa avaldatakse kostjale kättetoimetamiseks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded. anded. Teada

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 17.05.2010 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus Ü V``a vastu võlgnevuse, kokku summas 49 075.23 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (Ü V) sõlmisid 12.12 2.12.2005 .2005 laenulepingu nr 05254421–VL summas 100 711 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.12.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 17.kuupäeval summas 2 765.38 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.01.2009 ja kuni 15.04.2009 laenumakseid ei tasunud. Hagejal oli lepingu p 10 kohaselt õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 24.01.2008 24.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 06-017963-CC, mille alusel anti kostja kasutusse Visa Classic Charge (P) krediitkaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr xxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 25 000 krooni ulatuses ning sularahalimiidi 12 500 krooni kalendrikuus. Tagatiseks oli kostja igakuised laekumised. Kostja kohustus tähtaegselt 10.kuupäevaks omama piisavalt rahalisi vahendeid summade debiteerimiseks. Maksepäeval vahendite puudumisel kohustus kostja maksma tekkinud võlgnevuselt viivist 0,22% päevas. 10.01.2009 kohustus kostja maksma detsembris 2008 teostatud tehingute eest summas 6 170.46 krooni. Kostja kontol puudusid vahendid nimetatud summa tasumiseks, tekkis võlgnevus.

13.02.2009 kohustus kostja maksma krediitkaardiga jaanuaris tehtud tehingute eest summas 5 769.20 krooni, Arvel vahendite puudumisel tekkis võlgnevus kokku 11 939.66 krooni. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 15.04.2009 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuste kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 04.05.2009. Hageja hoiatas kostjat, et jooksva võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, öeldakse leping seoses võlgnevusega üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. Hageja ütles 05.05.2009 lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust, mistõttu kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 17.08.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. 19.04.2010 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seisuga 17.05.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 49 075.23 krooni, sh põhiosa kahe lepingu järgi kokku 41 454.66 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1;76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; TsMS § 144 p 7, 172 lg 9; 174`lg 3; 177 lg 2 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenuleping ja laenu tagastamise graafik ning lepingul sooritatud operatsioonid, määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja sellel sooritatud operatsioonid, laenuvõlgnevusest teatamine ja kohustuste täitmise nõude kiri, kohtumäärus 19.04.2010 avalduse rahuldamata jätmise kohta; kostjale saadetud kirjad lepingu ülesütlemise kohta; esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 19.05.2010 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx). Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistris on kostjal registreeritud elukoht endine, kuid politsei andmetel ta seal tegelikult ei ela. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 30.12.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri

teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku asukoha suhtes. Politseil õnnestus kostjaga ühendust võtta telefoni teel ning kostja lubas edaspidi postkontorist kõik tema aadressil saadetud kirjad ära tuua, kuid tegelikult ta kohtust korduvalt väljastatud dokumentidel järel ei ole käinud ja need on kohtule tagastatud. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 11.03.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud krediidilimiidi, samuti jättes tagastamata võetud laenumaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas 3136.48 eurot, s.o. 49 075.23 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 2649.44 eurot (41 454.66 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (2649.44 eurolt) alates hagi esitamisest, s.o. alates 18.05.2010.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 55546, 17.05.2010 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 7500 krooni, millele TsMS § 144 p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 1 243.64 krooni, samuti 100 krooni Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasu. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 8843.64 krooni, s.o. 565.21 eurot TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 28. aprillil 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.