Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Otsuse resolutiivosa avaldatakse kostjale kättetoimetamiseks ka väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord Kostja Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.11.2009 laekus Viru Maakohtule Swedbank AS– –ilt hagiavaldus N R vastu võlgnevuse, kokku summas 7 576.21 krooni väljamõistmiseks.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endise ärinimega AS Hansapank) ja kostja (N R) sõlmisid 13.02.2008 arvelduskrediidilepingu nr 08-001142-KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi summas 2 500 krooni. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutatud arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses; limiidi kasutamise eest oli intress 19% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 01.kuupäev. Kostja kohustus tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. 10.08.2008 kuni 10.11.2008 kostja intressi ei tasunud. Kostja jäi intressimaksete tasumisega võlgnevusse alates 03.04.2008 ja kuni 03.07.2008 püsimakseid ei tasunud. 18.01.2008 18.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 08-003443EG, mille alusel anti kostja kasutusse Visa püsimaksega krediitkaart, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja arvelduskontoga nr xxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 4000 krooni ulatuses. Kasutatud limiidi eest arvestab hageja igapäevaselt intressi 16% aastas vastavalt hinnakirjale. Kostja oli kohustatud tagama maksepäeval püsimakse debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kontol; püsimakseks määrati 160 krooni kalendrikuus ja maksepäevaks iga kuu 08.kuupäev. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse alates 08.04.2008 ja kuni 09.07.2008 püsimakseid ei ole tasunud.

Kostja kohustus lepingu 2 p 8.3. kohaselt tasuma tekkinud võlgnevuselt viivist hinnakirja kohaselt. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 03.07.2008 kirja lepingu ülesütlemise ja võlgnevuste kohta lepingus näidatud aadressil, paludes võlgnevuse tasuda hiljemalt 18.07.2008. Hageja hoiatas kostjat, et jooksva võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, öeldakse leping seoses võlgnevusega üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu laenusumma sissenõudmiseks. 22.09.2008 sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-138593-KX alla. 20.10.2008 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 08-191408-KE alla. Kostja ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud, samuti ei ole teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust, mistõttu kohustuse rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. 10.09.2008 esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses. 26.10.2009 tegi kohus määruse, millega jättis hageja avalduse rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seisuga 29.10.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7 576.21 krooni, sh põhiosa kahe lepingu järgi kokku 6 522.19 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1;76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102; 113 lg 1; TsMS § 144 p 7, 172 lg 9; 174`lg 3; 177 lg 2 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – arvelduskrediidi leping ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise leping, samuti leping nr 08-003443-EG ja sellel sooritatud operatsioonid, leping nr 08-191408-KE ja sellel sooritatud operatsioonid, laenuvõlgnevusest teatamine ja kohustuste täitmise nõude kiri, kohtumäärus 26.10.2009 avalduse rahuldamata jätmise kohta; kostjale saadetud kirjad lepingu ülesütlemise kohta; esindaja volikiri, maksekorraldused riigilõivu tasumisest.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 11.11.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressidele (xxxx, xxxx). Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistris on kostja registreeritud elukoht xxxx; ka politseil puuduvad andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 30.12.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõe-

tuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka rahvastikuregistris märgitud aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja N R tegeliku elukoha suhtes; töökohta kostja ei oma, kontaktandmed puuduvad. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 11.03.2011. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata tema poolt kasutatud krediidilimiidi ja intressimaksed. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 7576.21 krooni, sellest põhivõlgnevus – 6 522.19 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Seega, käesolevas asjas hageja nõue moodustab kokku summas (7576.21: 15,6466) = 484.21 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 416.84 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt (416.84 eurolt) alates 30.10.2009.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 42276, 29.10.2009 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1400 krooni, millele TsMS § 144 p 7 ja § 483 lg 6 tulenevalt lisandub kohtuvälise kuluna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni, samuti 100 krooni Ametlikes Teadaannetes avaldamise tasu. Hageja kantud kulud kokku moodustavad seega summas 1 750 krooni, s.o.111.85 eurot TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 29. aprillil 2011.a Nooremreferent

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.