lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-63332/5

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.03.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-63332/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1309
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. märts 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-63332

Tsiviilasi

AS S hagi TKvastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

78,23 eurot (1224 krooni)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS S (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Tarvo I (OÜ Julianus Inkasso ) Kostja TK(isikukood XXX elukoht XXX)

Istungi toimumise aeg

14.02.2011

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Tarvo I

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista TK’elt põhivõlgnevus 78,23 (seitsekümmend kaheksa eurot ja kakskümmend kolm senti) eurot (1 224 krooni) ja viivised 78,16 (seitsekümmend kaheksa eurot ja kuusteist senti) eurot (1 223 krooni) AS S kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista menetluskulud TK’elt AS S kasuks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud
1.Menetlusse võetud hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 78,23 eurot (1 224 krooni), viivised 78,16 eurot (1 223 krooni) ja menetluskulud.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.09.11.2004 sõlmisid pooled lepingu(d), millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid. 09.11.2004 sõlmisid pooled ka modemi üürilepingu, millega hageja üüris kostjale modemi. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lahutamatuks lisaks olevate hageja teenuste kasutamise eeskirja ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata summas 78,23 eurot (1224 krooni).
3.Si teenuste kasutamise eeskirjade p. 8.1. järgi oli poolte vahel viiviseintressiks kokku lepitud 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viivist 242,82 eurot (3 799,30 krooni), kuid vähendab viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 78,16 eurot (1223 krooni).
4.Hageja märgib, et on ekslikult hagiavalduses märkinud, et haginõue tuleneb ka modemi üürilepingust. Hageja nõue tuleneb ainult liitumislepingust, milline on esitatud ka hagi lisana ja mille alusel on kostjale esitatud arveid. Kostja väited, et kostja pöördus liitumislepingu lõpetamiseks hageja poole ja tasus lõpparve on paljasõnalised.
5.Hageja on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. Hageja nõue tuleneb kostjale perioodil 01.06.2005 - 01.08.2005 esitatud arvetest, mis muutusid sissenõutavaks perioodil 27.06.2005 25.08.2005. Nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2006 kell 00.00 ning oleks aegunud 31.12.2008 kell 24.00. Kuna aga hageja esitas kohtule 20.06.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis peatus aegumise kulgemine. Kostja vastuväited
6.Kostja ei oma väidetavat võlgnevust hageja ees. Kostja ei ole hagejaga sõlminud modemi üürilepingut, vaid sõlmis hagejaga teenuse liitumislepingu ja modemi ostu-müügilepingu ning tasus modemi eest täies ulatuses. Augustis 2005 käis kostja hageja esinduses kohapeal teenuse lepingut lõpetamas ja tasus ka lõpparve, mida kinnitavat kviitungit aga säilinud ei ole. Seega puudub kostjal hageja ees võlgnevus.
7.Kostja ei ole hagejalt saanud väidetavaid korduvaid meeldetuletusi maksmata arvete osas ja pole ka oma asukohta varjanud, töötades alates aprillist 2006 legaalselt Eesti Vabariigis registreeritud ettevõttes, mille aadressile oleks vastavalt TsMS § 322 lg 2 saanud kätte toimetada mistahes menetlusdokumendi. Võlgnevuse omamise ja/või oma asukoha varjamise fakti ebatõesust peaks kinnitama ka asjaolu, et kostja võttis k.a juulis hagejaga ise ühendust uue teenuselepingu sõlmimiseks.
8.Samuti leiab kostja, et hagi on aegunud vastavalt TsÜS § 146. Kohtu põhjendused
9.Kohus lahendab antud asja vastavalt hageja esindaja taotlusele ning juhindudes TsMS § 410 sisuliselt, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile ning palus asja läbi vaadata ilma tema osavõtuta. Kohus kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud kohtule esitatud tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
11.Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kuna kostja on esitanud kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks, siis annab kohus hinnangu esmalt aegumisele.
12.Liitumislepingus kokku lepitud telekommunikatsiooni teenuste kasutamisest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Nagu märgitud, pidi kostja liitumislepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Kostjale esitati tasumiseks arved, milliste eest kostja on jätnud tasumata perioodil 27.06.2005 - 25.08.2005 (tl 18-20). Seega algas

01.06.2005 - 01.08.2005 esitatud arvete tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel 01.01.2006 kell 00.00 ja aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 146 lg 1 arvestades 31.12.2008 kell 24.00.

13.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 483 lg 6 alusel kui kiirmenetluses taotletud makseettepaneku kättetoimetamisega võlgnikule oleks järgitud tähtaega või katkestatud või peatatud aegumine, loetaks avalduse rahuldamata jätmisel tähtaeg järgituks või aegumine katkenuks või peatunuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates, kui asja lahendamist jätkatakse hagimenetluses või kui avaldaja esitab samas nõudes hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi toimetatakse kostjale kätte. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.06.2008, milline jäeti rahuldamata 24.09.2009 kohtumäärusega. Kohtumäärus on hageja esindajale kätte toimetatud 27.10.2009 (tl 21-22). Hageja on kohtule esitanud hagi 26.11.2009, seega 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates ja hagi on kostjale kätte toimetatud. Seega tuleb lugeda aegumine peatunuks alates 20.06.2008. Seega ei ole antud hagi aegunud.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja kohustus tuleneb liitumislepingust (tl 13) ja kliendilepingust (tl 14), mille alusel hageja on esitanud kostjale arveid ning palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 78,23 eurot (1 224 krooni) (tl 18-20). Hageja on ekslikult hagiavalduses märkinud, et nõue tuleneb ka modemi üürilepingust, hageja ei ole kohtule nimetatud lepingut esitanud ega ka arveid üürilepingu kohta. Seega ei tulene nõue modemi üürilepingust. Kostja esitatud väited, et kostja käis hageja juures 2005 augustis teenuse lepingut lõpetamas ja tasus lõpparve on paljasõnalised ja tõendamata ning ei ole seega aluseks hagi rahuldamata jätmisel. Seega on kohus seisukohal, et kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlgnevus 78,23 eurot (1 224 krooni) hageja kasuks.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldajarahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 78,16 eurot (1223 krooni). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise nõudele ning kuna viivise nõue ei ületa põhinõuet ja kostja on oma kohustust rikkunud, siis on kohus seisukohal, et viivis summas 78,16 eurot (1223 krooni) kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus
18.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja