Tsiviilasi nr 2-10-28299
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.03.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-28299
Tsiviilasi
KKhagi Korteriühistu vastu töölepingust nr 001 tuleneva saamata jäänud puhkusekompensatsiooni, kolme kuu keskmise töötasu hüvitise ja viivise nõudes 3606 eurot Hageja: KK(isikukood: XXX; elukoht: XXX); Hageja esindaja: vandeadvokaat Armand Reinmaa (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Uus-Tatari 25/Veerenni 13, Tallinn 10134; e-post: [email protected]); Kostja: Korteriühistu (registrikood: XXX; aadress: XXX).
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
15.02.2011
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.
1(4)
Tsiviilasi nr 2-10-28299
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.05.2004 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle. Hageja esitas kostjale 04.05.2010 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Kostja esitas samal päeval hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse seoses usalduse kaotusega TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt. Kostja töölepingu lõpetamise avalduse alusena on toodud põhjendus, et politsei on algatanud hageja suhtes kriminaalasja. Hageja leiab, et toodud alus ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisel, kuivõrd asjas puudub süüdimõistev kohtuotsus ning kuriteo tunnustega teo toimepanemine ei ole tõendatud. Hageja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse seoses kostjapoolse töötaja ebaväärika kohtlemisega. Kostja jagas hageja kohta väärinfot nii üldkoosolekul kui eraviisiliselt. Kostjal on kohustus välja maksta hagejale kasutamata jäänud puhkusekompensatsioon ajavahemiku eest 04.05.2006-04.05.2010, mil töötaja on olnud puhkusel vaid 28 päeva perioodil 04.05.2010-03.05.2010. Töölepingu p 5.1 kohaselt on töötaja palgaks 2,5 alampalka kuus, seega oli kuupalk ajavahemikul 01.11.2009-30.04.2010 9570 krooni. Kostjal on kohustus hüvitada puhkusekompensatsioon 27 720 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise alates töölepingu lõppemisest. Hagi esitamise seisuga on kogunenud viivist 170 krooni ja 12 senti. Hageja palub välja mõista hüvitise töölepingu rikkumise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 28 710 krooni. Hageja esitas kostjale 04.05.2010.aasta erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse. Nimetatud avaldusel märkis hageja: „KÜ juhatuse liige AHon alustanud hageja vastu psühholoogilist terrorit ja jagab hageja kohta teadlikult ühistu liikmetele väärinfot nii üldkoosolekul kui ka eraviisiliselt.“ Kinnitamaks hageja seisukohti, esitab hageja väljavõtte 18.04.2010.aasta toimunud KÜ üldkoosoleku protokollist (vastuse Lisa 1- 28.04.2010 üldkoosoleku protokoll). 28.04.2010.aasta üldkoosoleku protokolli punkti 1 järgi: „ KK tegevuse suhtes on algatanud võltsimise kahtlusega menetluse politsei (kahtlustus hinnapakkumiste võltsimises, mille tulemusel lepingud P OÜga). Üldkoosolek hääletas vastuhäälteta KKlepingu lõpetamise poolt ning avaldas ühtlasi arvamust, et KKtegevust tuleks käsitleda usalduse kaotamisena. Revisjonikomisjon tutvustas siseauditi tulemusi, mille tulemusel üldkoosolek otsustas, et täiendavat välist auditit tellida pole vaja.“ Korteriühistu põhikirja (vastuse Lisa 2 – KÜ põhikiri) punkt 5.20 sätestab juhatuse pädevuse. Põhikirja punkti 5.20.7 järgi: „Juhatuse pädevuses on lepinguliste töötajatega lepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine ja nendele makstava palga määra otsustamine.“ Tulenevalt KÜ põhikirja punktist 5.20.7 ei ole üldkoosoleku pädevuses töötajatega seonduva arutamine. Arutades üldkoosolekul KK töölepingu lõpetamist ning tema suhtes usalduse kaotust, kohtles tööandja töötajat ebaväärikalt. Tööandja andis kõigile üldkoosolekul viibijatele teada, et KK suhtes on algatatud kriminaalmenetlus kahtlustusena hinnapakkumiste võltsimises. Tööandja lasi üldkoosolekul otsustada töötaja usalduse kaotuse küsimust. Kuivõrd tegemist on töötajat isiklikult puudutava küsimusega, ei saa pidada tööandja sellekohast käitumist väärikaks. 2(4)
Tsiviilasi nr 2-10-28299 Samal üldkoosolekul, kus arutati KK usaldusega seotud küsimusi, tutvustas revisjonikomisjon siseauditi tulemusi. Nendele tuginedes otsustati, et täiendavat välist auditit tellida pole vaja. See annab alust arvata, et KK on majahalduri ja juhatuse liikmena täitnud oma kohustusi. Tööandjapoolseks töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks saab pidada ka asjaolu, mille kohaselt peale puhkuselt tagasitulekut 04.05.2010.aasta oli tööandja vahetanud ära töökohale pääsemiseks vajalike uste lukud. Seega töötajal ei olnud enam võimalik ligi pääseda maja olulistele ruumidele, täitmaks töölepingus toodud majahalduri ülesandeid. Kostja seisukohad Kostja tunnistab hagi osaliselt ja nõustub puhkusekompensatsiooniga summas 27 720 krooni. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et töösuhe lõppes kostja ülesütlemisavaldusega 04.05.2010. Hageja töötas kostja juures majahaldurina ja tema ülesandeks oli tagada elamu hooldus ja korrashoid, korraldada remonttöödeks vajalikud konkursid, korraldada järelevalve avarii-, hooldus-, ja remonttööde üle ning korraldada elamu ja selle tehnosüsteemide korralise ülevaatuse teostamine ja järelevalve. Politsei teatise kohaselt algatati hageja suhtes kriminaalmenetlus KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 tunnustel. Kostja ei nõustu, et oleks kohelnud hagejat ebaväärikalt ja leiab, et hageja väited ei ole piisavalt selged. Kostja ei ole vahetanud tööruumide lukke.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et hageja ja kostja 01.05.2004 töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juures tööle. Kostja esitas 05.04.2010 politseile kuriteoteate ning politsei alustas teate alusel hageja suhtes kriminaalasja KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 tunnustel. 18.04.2010.aasta toimus KÜ üldkoosolek, kus kostja juhatus avaldas, et hageja tegevuse suhtes on algatanud võltsimise kahtlusega menetluse politsei. Üldkoosolek hääletas KK lepingu lõpetamise poolt. Hageja esitas kostjale 04.05.2010 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse seoses töötaja ebaväärika kohtlemisega. Kostja esitas samal päeval hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse seoses usalduse kaotusega TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt. Hageja esitas 14.06.2010 kohtule hagi kostja vastu puhkusekompensatsiooni ja töölepingu lõpetamise hüvitise nõudes. Kostja on hagi õigeks võtnud puhkusekompensatsiooni nõudes 277 20 krooni. Kohus rahuldab selles osas hagi õigeksvõtuotsusega vastavalt TsMS § 440 lg 1. Kuivõrd kostja on omaks võtnud kohustuse tasuda puhkusekompensatsiooni, kuid ei ole seda tasunud, tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis alates lepingu lõppemisest 04.05.2010 kuni otsuse tegemiseni 08.03.2011 summas 1797,80 krooni ehk 114,90 eurot ja alates 08.03.2011 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse 27 720 krooni ehk 1771,63 eurot täitmiseni. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millisel alusel on tööleping lõppenud. Vastavalt TLS § 91 lg 2 p 1 töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel /---/. Vastavalt TLS § 88 lg 1 p 5 tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa 3(4)
Tsiviilasi nr 2-10-28299 mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja /---/ on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. 28.04.2010 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja juhatus avaldas, et hageja tegevuse suhtes on algatanud võltsimise kahtlusega kriminaalmenetluse politsei. 28.04.2010 üldkoosoleku protokolli punkti 1 järgi: „ KK tegevuse suhtes on algatanud võltsimise kahtlusega menetluse politsei (kahtlustus hinnapakkumiste võltsimises, mille tulemusel lepingud P OÜga). Üldkoosolek hääletas vastuhäälteta KK lepingu lõpetamise poolt ning avaldas ühtlasi arvamust, et KK tegevust tuleks käsitleda usalduse kaotamisena. Revisjonikomisjon tutvustas siseauditi tulemusi, mille tulemusel üldkoosolek otsustas, et täiendavat välist auditit tellida pole vaja.“ Tõendamata on, et kostja oleks muul viisil või mõnes teises olukorras avaldanud informatsiooni hageja kohta seoses hageja suhtes algatatud kriminaalasjaga. Vaidlust ei ole selles, et politsei alustas kostja teate alusel hageja suhtes kriminaalasja KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 209 lg 1 tunnustel, seega ei ole kostja juhatuse poolt hageja kohta avaldatud informatsioon ebaõige. Kohus ei nõustu hagejaga, et iseenesest õige informatsiooni avaldamine hageja kohta korteriühistu üldkoosolekul on hageja väärikust riivav käitumine. Korteriühistuseadus ei keela ühistu üldkoosolekul arutada ka muid küsimusi, mida ei ole otseselt üldkoosoleku pädevusse määratud ega võtta nendes küsimustes vastu otsuseid. Kuigi antud juhul võis üldkoosolekust osavõtjatel informatsioon selle kohta, kas hageja on toime pannud usalduse kaotust põhjustada võiva teo, olla puudulik, siis ei olnud küsimuse arutamine kohtu arvates hageja väärikust riivav ning ühistu vastutus võimaliku ebaõige otsuse eest on üksnes tsiviilõiguslik vastutus töölepingu ebaõige lõpetamise eest. Seega puudus hagejal alus öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd hagejal puudus alus öelda leping üles TLS § 91 lg 2 p 1 alusel, jätab kohus rahuldamata hageja hüvitisenõude. Kohus leiab, et kostjal puudus alus öelda leping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel seoses usalduse kaotusega. Ainuüksi kriminaalmenetluse alustamise fakt ei tõenda, et töötaja oleks talle süüks pandavad teod toime pannud. Kuigi töölepingut on toodud alusel võimalik lõpetada ka enne kriminaalmenetluse tulemuste selgumist, peab tööandja olema võimeline tõendama, et töötaja on talle süüks pandavad teod toime pannud. Antud juhul on kostja esitanud tõendina üksnes kriminaalmenetluse algatamise teatise, seega leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et tal oli alus öelda leping üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kostja on kohtuistungil taotlenud lepingu lõppenuks lugemist TLS § 107 lg 2 alusel, seega lõpetab kohus pooltevahelise töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, st alates 04.05.2010. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
Peeter Pällin Kohtunik 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.