Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 13.12.2010. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja elektroonilise posti teel laenulepingu summas 2 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja interneti leheküljel aadressil www.smskiirlaen.ee. Laenusumma kanti kostja arvelduskontole. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 13.04.2008. a. Vastavalt laenulepingu p 11.1. juhul kui laenusaaja viivitab laenu tagastamisega kohustub tema tasuma viivist 0,85% tagastamata summast päevas. Hageja vähendab viivise määra ja taotleb viivise väjamõistmist määras 0,103%. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Kohustuse täitmisega on alates 14.04.2008. a viivitatud 970 päeva. Viivise suuruseks on 20 816,20 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 2 522,73 krooni ja viivis kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Kohtule 10.01.2011. a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi. Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse. Kohus on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohuis on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid elektroonilise posti teel laenulepingu summas 2 000 krooni. Laenulepingu tingimused on avaldatud hageja interneti leheküljel aadressil www.smskiirlaen.ee. Laenusumma kanti hageja poolt kostja arvelduskontole. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 13.04.2008. a. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 158 lg 1 alusel. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkt 11.1 kohaselt, kui kostja ei ole tasunud kohustuse täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses, on hagejal õigus alustada 0.85% viivise arvestamist päevas. Hageja vähendab viivist ja arvestab viivist määraga 0,103% päevas laenu tagastamata osalt. Kostja on viivitanud laenu tagastamisega 970 päeva, seega moodustab viivis 20 816,20 krooni. Kostjalt kuulub välja mõistmisele viivis vähendatud määras, s.o. 2 522,73 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 2 525 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 2 522,73 krooni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtule mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis määraga 0,103% päevas alates 10.12.2010. a kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 000 krooni ning õigusabikulud 1 500 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.