Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krooni intress, 1 565,60 krooni võla sissenõudmise kulud, 20 132,87 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks nõuab hageja alates 30.10.2010 kuni krediidisummade tasumiseni viivist 29,08% aastas lepingu tagastamata krediidisummalt 29 560,49 krooni ja viivist 0,25% päevas lepingu tagastamata krediidisummalt 2 650 krooni. Kohus on hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid kostjale kättetoimetanud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega on hageja esitanud hagiavalduses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 19.09.2005 sõlmitud tarbijakrediidilepingust , 23.12.2006 maksekorraldusest nr 71097 selgitusega „Laen , laenusumma 3000, tähtaeg 21.02.2007“ ja kostjale edastatud kirjadest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 401 lg 3 kohaselt krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kokku 64 420,98 krooni ja lisanduva viivise tasumist. Kohus peab nõuet põhjendatuks osaliselt. Hageja nõudest 1 565,60 krooni moodustub võla sissenõudmisega seonduv kulu. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 19.11.2007, ülesütlemisavalduse 11.12.2007, tasunud 16.10.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest

krooni ja kandnud inkasso kulusid

krooni. Lepinguga seonduvalt on hagejal tekkinud maksekäsu kiirmenetlusega seonduvad kulud summas 250

krooni. Hageja väitel tuleneb kostjale saadetud kirjade maksumus hageja hinnakirjast. Kohtule esitatud hinnakirjade kohaselt on esimese meeldetuletuskirja maksumus 100 krooni, teise või järgneva meeldetuletuse maksumus 200 krooni ja ülesütlemisteate maksumus 400 krooni. Seega kujuneb kohtu arvutuste kohaselt võla sissenõudmisega seonduvateks kuludeks 1 465,60 (100 + 400 + 295,60 + 250 + 420) krooni, mitte 1 565,60 krooni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 64 320,98 krooni ehk 4 110,86 eurot. Summa kujuneb lepingu tagastamata krediidisummast 29 560,49 krooni, intressist 10 512,02 krooni ja viivisest 17 482,87 krooni ning lepingu tagastamata krediidisummast 2 650 krooni, viivisest 2 650 krooni ja võla sissenõudmise kuludest 1 465,60 krooni. Lisaks eeltoodule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva viivise alates hagi esitamisest 01.11.2010 määras 29,08% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma 29 560,49 krooni ehk 1 889,26 eurot tasumiseni ja lepingust tuleneva viivise alates hagi esitamisest 01.11.2010 määras 0,25% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma 2 650 krooni ehk 169,37 eurot tasumiseni. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hageja nõude 99,84% ulatuses, peab kohus vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg-st 1 määrab kohus kindlaks ka hüvitatavate kulude rahalise suuruse. Kostja peab hagejale hüvitama antud asjas tasumisele kuulunud riigilõivu summas 7 500 krooni tuginedes kuni 22.12.2010 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg-le 1 ja lisale 1. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus põhjendatuks mõista välja kostjalt hageja õigusabikulud summas 500 krooni. Käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas, menetluses ei toimunud ühtegi kohtuistungit ning poolte vahel puudus sisuline vaidlus. Hageja esindaja tegevus on piirdunud üksnes hagiavalduse koostamise ning esitamisega. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 8 000 krooni ehk 511,29 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse on kohus lähtunud kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvestusreeglitest. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034796011), Swedbank AS-is (konto nr 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaalis (konto nr 333416110002), viitenumber 3100057358. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.