2-10-26952/14 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Töövahendi perioodiline kontroll või teimimine viiakse läbi vastavalt valmistaja antud või õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Töövahendi plaaniväline kontroll või teimimine viiakse läbi pärast töövahendiga toimunud avariid, töö- või loodusõnnetust, pikaajalist seisakut või töövahendi ümberehitust. Kontrolli viib läbi selleks pädev isik vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Hagejal ei ole teada, et tööandja teostaks mingi kontrolli ja oleks seda dokumenteerinud. Kontrolli ei teostanud ka pärast õnnetust. Antud asjaolu välistab töötaja vallandamist asja põhjalikult uurimata. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TTOS) § 4 lg 1 tähenduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Hageja arvamuse kohaselt tema töökohaks ja töövahendiks on rong koos raudteega kui lahutamatu osa (ilma raudteeta ei ole võimalik tööd teostada). See tähendab, et rongile kui töökohale ja töövahendile laienevad kõik seaduses sätestatud nõuded. TTOS § 4 lg 41 sätestab, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Vastavalt hageja poolt esitatud pildile, mis oli tehtud kohe peale kiirpidurdust, pärast rongi sõitu, raudteelõik ei olnud puhastatud ja parempoolne tee samuti ei olnud puhastatud, kusjuures sellises olukorras oli ka tee, kus sõitis hageja enne pidurdamist. Pidurdamisega puhastas hageja osaliselt tee. Asja lahendamisel on väga oluline see, et just lumest puhastamata raudtee tõttu jäätusid pidurid ja selle tagajärjel rongi pidurdamine muutus võimatuks. See on kostja süü, sest töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. TTOS § 4 lg 42 kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. Kostja teadis, et sõitmine on ohtlik halva ilmastiku tingimuste tõttu (õnnetuse ajal väljas oli – 15 C külma ja sadas lund, allikas: http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&v_kaart=0) , kuid ei rakendanud asjakohaseid abinõusid, nagu täiendav instruktaaz, hoiatamine, lumest puhastamine jne. Sellele viitab ka Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lg 44, mille kohaselt välitöö tuleb korraldada nii, et seal paiknevad töökohad, liikumisteed ja muud tööga seotud piirkonnad ning töövahendid, mida töötajad töö käigus kasutavad, ei ohustaks inimesi ega takistaks sõidukite liiklust. Sellest võib järeldada, et tööandja ehk hageja ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi õnnetuse ärahoidmiseks ja kui õnnetus juhtus, siis lihtsalt vallandas hageja. TTOS § 12 lg 1 järgi tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 15 lg 1 tähenduses mõistetakse õnnetusohuna olukorda, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. Õnnetusjuhtum seaduse tähenduses on töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. Sellest tulenevalt antud vaidluses tegemist on õnnetusohuga ja õnnetusjuhtumiga. TTOS § 15 lg 2 p 5 kohaselt võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks on tööandja kohustatud andma töötajatele juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel. Sama seaduse § 15 lg 3, 7, 8 kohaselt tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Tööandja ei tohi kutsuda töötajaid tööd jätkama enne, kui õnnetusoht on kõrvaldatud. Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. Kostjal jäid täitmata TTOS §-des 15 lg 2 p 5, § 15 lg 3,7,8 sätestatud nõuded, mis viis järgmise vahejuhtumini, mille osalejaks ja ohvriks osutus hageja.

22.veebruari 2010.a ülesütlemisavaldus vastab täielikult seaduse nõuetele, sh on järgitud ka TLS § 95 lg 2 sätestatud põhjendamise kohustust. Raudteeseaduse § 46 lg 1 p 1 alusel peab vedurijuht tundma raudtee tehnokasutuseeskirja. Raudtee tehnokasutuseeskirja (RTL 1999, 127, 1773)) punkti 214 alusel on vedurijuht oma töös kohustatud: järgima veduri ekspluateerimisel ettenähtud tehnilisi nõudeid, liini teeprofiili ja seal asuvate signaalide, signaalnäidikute ja -märkide paiknemist, nende tähendust ning rongi sõiduplaani; tagama rongi ohutu liikumise vastavalt liiklusgraafikule. Punktis 217 on sätestatud vedurijuhi kohustus rongi juhtimisel hoida pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollida ning vältida mahuti ja pidurimagistraali rõhu langemist alla lubatud normi. Kirjeldatud sätete rikkumine sai toimida seetõttu, et hageja ei järginud Raudteetranspordi Nõukogu direktsiooni ühenduse liikmesriikide, Läti, Leedu ja Eesti raudteeveeremi pidurikasutuse juhendi (edaspidi Pidurikasutuse juhend) punkte 20.4.1; 20.4.5; 20.4.7 ja 11.1.26. Kõikide eelloetletud vedurijuhi kohustuste rikkumise tagajärjena sõitis hageja tema juhitud veduriga läbi Tartu jaama 6. teel asuva keelava näiduga foorist ning peatus alles Näituse tänava raudteeülesõidul. Kuna raudteefoori keelava tule tõttu oli ülesõit autoliikluseks avatud (tõkkepuu oli üleval) ning tegemist oli õhtuse aktiivse liikluse ajaga (kl 18.42), oleks foorinäidu eiramine võinud kaasa tuua eriti raskete tagajärgedega liiklusõnnetuse. Arvestades sellega, et tegemist oli ränga raudteeliiklust puudutavate reeglite rikkumisega, mille tagajärg oleks võinud olla raske ja ettearvamatu ning ka sellega, et hageja oli töötanud vedurijuhina 8 aastat, omades eelduslikult vajalikke teadmisi ja vilumusi veduri ohtuks juhtimiseks, samuti seda, et vedurijuhi abi juhtis tema tähelepanu valedele sõiduvõtetele ning vajalikkusest kontrollida pidurite olukorda, ütles kostja 22.02.2010 üles avaldajaga sõlmitud töölepingu. Töölepingut üles öeldes arvestas kostja sellega, et: - tegemist oleks võinud olla fataalsete tagajärgedega sündmusega; - hagejat hoiatas vedurijuhi lube omav ning staažikas vedurijuhi abi, et samas kohas sama päeva hommikul toimus sarnane intsident, mis pidanuks panema hagejat hoolikamalt suhtuma tee- ja ilmastikuoludesse ning kontrollima rongi pidureid (tegema regulaarselt nn jäävabastuspidurdusi), kuid hageja suhtus hoolimatult vedurijuhi abi hoiatusse. Samuti hoiatas hagejat raskendatud sõidutingimustest ka Valga jaama vagunite ülevaataja P; - avaldaja suhtus seega ilmselt raske hooletusega oma töökohustustesse. Eeltoodut arvesse võttes ja lähtudes TLS § 88 lõikest 3 ütles kostja põhjendatult üles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt ning etteteatamistähtaega järgimata, kuna ei saanud rikkumise erilise raskuse tõttu avaldajat tööl hoida etteteatamistähtaja lõpuni. Vastuväited 4. Juuni 2010 hagiavalduses toodud seisukohtadele

3.On asjakohatu ja väär hageja väide, nagu oleks antud raudteelõik puhastamata ning seetõttu ei saanud kostja hagejalt oodata kohustuste täielikku täitmist. 4.1 Antud raudteelõik ja eriti raudteeülesõit oli puhas. Nimetatut kinnitavad kostja lisatud 2 fotot, mis olid üles võetud samal päeval peale esimest keelava foorinäiduga läbisõitu. 4.2 On üldteada asjaolu, et sel aastal oli Eestis eriti lumerohke talv. Hageja, rikkudes Juhendi punkti 20.4.5, ei täitnud nõudeid, mis on kehtestatud sõiduks eriti lumerohkel ajal. Samuti rikkus hageja Juhendi punkti 20.4.1, jättes tegemata nn jääeemalduspidurduse, mis eemaldanud jää piduriklotsidelt ning taganuks efektiivse pidurdusvõime. 4.3 Lähtudes VÕS-is sätestatud hea usu ja mõistlikkuse printsiibist ning lähtudes hageja küllalt arvestatavast tööstaažist pidanuks ta teadma, et talvisel ajal tuleb veduri juhtimisel olla eriti tähelepanelik ja hoolas. Sama põhimõte kehtib ka autoliikluses. Seega, eirates eelnimetatut, leidiski aset sündmus, eirates veduri nõuetekohaseid juhtimisvõtteid toimus läbisõit keelava tulega foorist avalikule raudteeülesõidukohale, mis oleks võinud lõppeda eriti raskete tagajärgedega. Juhul, kui kohus leiab hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühise olevat, on siiski põhjendatud TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvist vähendada. Kostja ei ole nõus hageja tööle ennistamisega. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja seisukoht hageja 10. Novembri 2010. a seisukohtadele. Kostja leiab, et töösisekorraeeskirjad on uue TLS-i valguses käsitletavad töökorralduse reeglitena, kuna nimetatud dokument sisaldab tööandja juures töökorraldust käsitlevaid nõudeid, mis uue TLS-i jõustumisega ei muutunud. Hageja teadis või pidi teadma ka töösisekorraeeskirjade sisu. Hageja väide, nagu ei oleks talle töösisekorraeeskirju tutvustatud, asjakohane, kuna enne 1.juulit 2009 kehtinud töölepingu seadus ei kohustanud tööandjat töötajale töösisekorraeeskirju tutvustama, küll aga kohustas teda tegema töötajale võimalikuks töösisekorraeeskirjadega tutvumise. Nimetud kohustus oli kostja poolt täidetud ning hageja ei ole tõendanud vastupidist. Kostja esitas 16.11.2010 kohtuistungil ka oma seisukohad, miks peaksid AS Eesti Raudtee töösisekorraeeskirjad kehtima ka AS EVR Cargo töötajale. Kostja seisukohaks oli, et kostja AS EVR Cargo tekkis 14.01.2009 jõustunud AS Eesti Raudtee jagunemise teel ning jagunemine ei

muutnud hagejaga sõlmitud töölepingus sätestatud kohustuste ja muude töökorraldust sätestavates dokumentides toodud töötajate kohustuste sisu. Jagunemise käigus muutus ainult formaalne tööandja, kõik muu jäi endiseks, kaasa arvatud kohustus täita töösisekorraeeskirja/töökorralduse reeglite nõudeid. Tööandja jagunemisest/vahetumisest anti töötajatele või nende esindajatele teada vastavalt vana töölepingu seaduse §-le 63. Töötajate töötingimused ja töölepingud ei muutunud ka pärast jagunemist. Sama kajastub ka AS Eesti Raudtee jagunemiskavast. Kostja on samuti seisukohal, et ehkki uus TLS muutis mõnevõrra tööõiguse terminoloogiat võrreldes varemkehtivaga, ei muutunud sellest töötaja hoolsuskohustuse määr ning nende töölepingu rikkumiste loetelu, mida tööandja peab eriti olulisteks rikkumisteks. Kostja viitab siin töösisekorraeeskirja p 8.12.3, mille kohaselt on tööandjal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda (vanas terminoloogias distsiplinaarkaristusena lõpetada), kui töötaja rikub tehnokasutusjuhendeid, raudtee tehnokasutuseeskirja või selle lisasid, mille tõttu on tekkinud reaalne oht inimelule, varale või liiklusohutusele. Seda, et selline oht tekkis, hageja vaidlustanud ei ole. Kostja leiab, et sellise ohu tekitamine iseenesest ei vajakski eelnevat hoiatamist, kuna tekkida võivad tagajärjed oleksid võinud olla äärmiselt tõsised. Alternatiivse vastuväitena on kostja seisukohal, et töösisekorraeeskirjade p 8.12 nimetatud asjaolusid saab käsitleda töötajate hoiatamisena ning nendele tähelepanu juhtimisena, et nende rikkumiste esinemisel käsitleb tööandja juba esimest rikkumise juhtumit erakordselt tõsise rikkumisena ning võib selle esinemisel töötajaga töölepingu erakorraliselt üles öelda. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks oli eelkõige keelava fooritule eiramine ning sellele järgnenud läbisõit avalikule raudteeületuskohale. Läbisõit keelavast fooritulest oli vaid nn pidurikasutusjuhendi nõuete rikkumise tagajärg. Hageja väide selle kohta, et kostja ei ole loonud talle sobivaid töötingimusi, on asjakohatu ja paljasõnaline ning ei tugine seadusel. On üldteada, et 2009/2010 aasta talv oli lumerohke ja nii nagu autoliikluses, peavad ka raudteeliikluses vedurijuhid käituma mõistlikult ja olukorrale vastavalt. Seda liiatigi veel olukorras, kus hagejaga koos sõitnud vedurijuhi abi hoiatas teda ebaõigete sõiduvõtete eest. Samuti-kui hageja täitnuks korrektselt raudteeveeremi pidurikasutus juhendi nõudeid, ei oleks läbisõitu punasest tulest toimunud. Turvakaamera videosalvestist 20.veebruarist 2010 Tartu jaama 6.-lt teelt ei ole võimalik kohtule esitada, kuna salvestisi säilitatakse vaid 3 kuud. Kostjal ei ole arvestuslikke vastuväiteid hageja nõutava kolme kuu töötasu summa osas, see vastab hageja kolme kuu töötasule.

7.veebruari 2011. a kohtuistungil (lk 163 – 167) avaldas hageja jätkuvalt, et ta ei ole kursis pidurdusjuhendiga, instruktaazist ta aru ei saanud, kirjutas lihtsalt alla. Mingit paberit pidurdamise kohta ei ole. Hageja on lõpetanud vedurijuhtimise kursused ja ta on sooritanud tasemeeksami, ta on kogemustega vedurijuht. Pidurdamisjuhend ei oma antud asjas üldse tähendust. Hagejal ei ole ka esitada seda pidurdusjuhendit, mille järgi töö käis, töö käis kogemuste ja saadud kvalifikatsiooni järgi. Kui samal päeval oli samasugune juhtum, siis oleks pidanud kohe toimuma ka instruktaaz. Hommikust juhtumit ei ole registreeritud ja töötaja ei saanud registreeringuga tutvuda. Kostja esitatud seletuskirjad ei ole usaldusväärsed. Kiirusmeeriku lint, mille originaali on kostja kohtule esitanud, ei ole usaldusväärne, kuna hageja ei tea, kas seade oli töökorras või mitte. Hageja ei vaidle vastu spetsialist Varfolomejeva mahakirjutuse õigsusele. Kiirusmeeriku tehnilist olukorda soovib hageja tõendada iseenda ütlustega vande all. Hageja tegutses vastavalt pidurdusjuhendi punktile 20.3, kuid pidurid külmusid ikka ära. Tartu jaamas pidurid töötasid, kuid kuna välja oli miinus 15 kraadi, siis 1, 5 km jooksul pidurid jäätusid. Kostja loobus tunnistaja vedurijuhi abi K. ülekuulamise taotlusest, kuna tunnistaja ei soovi tunnistama tulla, sest soovib ebameeldivat sündmust unustada. Ka teise seletuskirja kirjutajat vagunite ülevaatajat P ei soovinud kostja tunnistajana üle kuulata. Pidurdusjuhendi tutvustamine toimus tehnilistel õppustel. Kostja ei vaidle vastu, et lund oli. Kui lund on palju, siis koristatakse lund ka mujalt raudteelt, mitte üksnes pöörangutelt. Kostja ei vaidle vastu, et teoreetiliselt on võimalik, et madalal temperatuuril jäätuvad pidurid 1, 5 km jooksul. KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Vastavalt töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusele 22. veebruar 2010 ( tl 9) on hagejaga tööleping erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 ning lg 3 alusel üles öeldud järgmistel põhjustel: -

Seoses AS Eesti Raudtee jagunemisega läks hagejaga sõlmitud tööleping alates 1. jaanaurist 2009 üle AS-le EVR Cargo (lk 95). Vastavalt sel ajal kehtinud töölepinguseaduse (redaktsioon kuni 1. juuli 2009) §-le 6 lg 1 läksid seoses tööandja AS Eesti Raudtee jagunemisega hageja töölepingust tulenevad tööandja õigused ja kohustused üle kostjale. Seega kehtisid hageja suhtes ka AS Eesti raudtee töösisekorra eeskiri 30. märtsist 2006 (lk 52 – 67). TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kohaselt on kostja poolse tahteavalduse tegemisel olulise tähtsusega asjaolu, et hageja rikkus rongi juhtimisel Raudtee tehnokasutuseeskirja ja pidurikasutuse juhendi sätteid, mille tulemusena ta sõitis mööda keelava näiduga foorist, olukorras, kus teda oli informeeritud samal päeva hommikul juhtunud analoogsest raudteeintsidendist ja vedurijuhi abi juhtis tähelepanu halbadele ilmaoludele. Kohus leiab, et kostja nimetatud väide ja hageja hoiatamine töölepingu erakorralise ülesütlemise ühe alusena on tõendamata. Kostja on algusest peale avaldanud, et ta soovib nimetatud väidet tõendada tunnistaja vedurijuhi abi K ütlustega. Viimasel kohtuistungil kostja aga loobus oma taotlusest, kuna tunnistaja ei soovi ütlusi kohtus anda. K on andnud kostjale kirjaliku seletuse 20. veebruaril 2010 (töövaidluskomisjoni toimik lk 51-52). Kostja soovib hageja informeerimist hommikusest intsidendist tõendada ka P seletuskirjaga (tõlge lk 50). Muid tõendeid ei ole kostja informeerimise ja hoiatamise kohta esitanud. Hageja on mõlema kirjaliku seletuskirja usaldusväärsuse kahtluse alla seadnud. Kohus nõustub selles osas hagejaga. V. P seletuskiri on koostatud viis kuud pärast intsidenti 22. juulil 2010 ja sellest nähtub, et teenindades rongi 20. veebruaril 2010 , mille vedurijuht oli Pogorelov ja vedurijuhi abi K, oli P juttu punase fooritulega läbisõidust Tartu jaamas eelmise vedurijuhi K poolt. Kas intsidendist oli juttu Pogorelovi või K või mõlemaga ja millest täpselt oli juttu, seda P seletuskirjast ei nähtu. Vedurijuhi abi K on andnud oma seletuse küll koheselt 20. veebruaril 2010. Seletuskirja kohaselt tegi vedurijuht vedurijuhi kraaniga tööpidurdusastme, pidurdusefekt oli nõrk, kuid millegipärast vedurijuht vabastas pidurid. Peale seda tegi veelkord tööpidurdusastme, peale seda täispidurduse üleminekuga kiirpidurdusele. Selle tulemusel toimus möödasõit foorist umbes 7-8 meetrit. K

hoiatas pidurdustingimuste suhtes talvetingimustes. Nimetatud K seletuskirjast ei nähtu, et vedurijuhiabi oli avaldanud hagejale hommikuse intsidendi asjaolusid, samuti ei selgu seletuskirjast, millal ja mis osas vedurijuhi abi hoiatas hagejat pidurdustingimuste suhtes talvetingimustes. Kohus nimetatud seletuskirjades avaldatud asjaolusid kontrollida ei saa, kuna kostja loobus K ülekuulamisest tunnistajana, millele hageja vastu ei vaielnud. Ka ei saa pidada vedurijuhi abi K TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 mõttes tööandja esindajaks, kelle hoiatust on hageja eiranud. Üheks peamiseks poolte vaidluse küsimuseks on ka asjaolu, kas intsidendi ajal oli raudtee lumine, kas ilmastikust tulenevalt oli tegemist eriolukorraga ja kas intsidendi põhjustas asjaolu, et kostja jättis tööandjana täitmata raudtee lumest puhastamise kohustuse, mistõttu oli hagejal raskendatud veeremi pidurdamine, kuna pidurid (piduriklotsid) jäätusid. Kostja esindajate seisukohad kohtuistungil intsidendi ajal raudteel lume ja selle rohkuse osas olid küllalt vastuolulised ja hageja seda väidet üldiselt eitavad. Videokaamera lindistused ei ole säilinud. Fotode osas, mis hageja on selle väite tõendamiseks kohtule esitanud (lk 75), on kostja esitanud vastuväite. Internetiaadressilt http://www.emhi.ee/index.php?ide=21&v_kaart=0) saadud arhiiviandmete (lk 124) kohaselt oli Tartus Tõraveres, mis asub ca 15 km sündmuskohast 20. veebruaril 2010 temperatuur – 15, 5 kraadi, sadas lund, tuul oli 4, 6 meetrit sekundis, sademeid oli 0, 3 mm/h, ilm oli pilvine ja nähtavus oli 1, 8 km. Seega ei ole hageja kohtule esitatud selliseid tõendeid, mille alusel saaks kohus selgelt tuvastada raudteel oleva lumekihi paksust intsidendi ajal. Samas ei nähtu ka Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi arhiivi andmetest, et intsidendi ajal oleks olnud tegemist ilmastiku mõttes nn eriolukorraga, mida väidab hageja. Samas on kostja ise töölepingu ülesütlemisel nii ülesütlemisavalduses kui ka AS EVR Cargo kaubaveoteenistuse veduriteeninduse osakonnas 22. veebruaril 2010. A toimunud operatiivnõupidamise protokollis (töövaidluskomisjoni protokoll lk 37) korduvalt rõhutanud asjaolu, et möödasõit keelava tulega väljasõidufoorist toimus põhjusel, et sõites halbades ilmastikuoludes (lumesadu, tuisk, jaamatee oli kaetud lumega) tekkis rongi piduriklotsides jää ja lumekiht. Seega tegelikult ei ole pooltel vaidlust, et intsident toimus halbades ilmastikuoludesoli lumesadu, tuisk ja jaamatee oli kaetud lumega. Kohus nõustub hageja väitega, et tema töökoht töötervishoiu- ja tööohutusseaduse § 4 lg 1 tähenduses on rong koos raudteega. Samas on raudtee arvestades teedevõrgustiku pikkust ja allutatust ilmastikule ka väga spetsiifiline töökoht. Töötervishoiu ja – tööohutuse seadus § 4 lg 4` sätestab tõepoolest üldise põhimõttena, et töökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Hageja tugineb selle normi alusel kostja tegevusetusele raudtee lumest puhastamisel, mille tõttu jäätusid pidurid. Kohus märgib, et töötervishoiu – ja tööohutuseaduse vastavaid sätteid tuleb rakendada koos teiste asjakohaste sätetega. Kohtule ei ole teada ja hageja ei ole viidanud ühelegi normile, mis reguleeriks raudtee puhastamist lumest, sh puhastamise sagedust. Raudtee tehnohoolduseeskirja p 217 p 1 kohaselt peab vedurijuht hoidma pidurid alati tegevusvalmis, neid teel olles kontrollima. Pidurikasutuse juhendi 20. osa (lk 147) reguleeribki pidurite juhtimise eripära talvel ja nimetatud juhiste järgimine peab tagama nii hagejale endale ohutud töötingimused kui teiste isikute ohutuse talvetingimustes. Pidurikasutuse juhendi sätted ei välista rongi pidurdamist lumekatte olemasolul. P 20. 4.1 kohaselt lumekatte olemasolul enne rongide automaatpidurite toime kontrolli tuleb teha pidurdus lume ja jää eemaldamiseks hõõrdeklotside või sidelappide pinnalt. P 20.4.5 kohaselt tuleb sagedamini kontrollida automaatpidurite tööd kulgteel ja jaamades pidurdusastme teostamisega. P 20.4.7 kohaselt lähenemisel jaamadele ja keelavatele signaalidele, kui pärast esimest pidurdusastet ei saavutata rongis piisavat pidurdusefekti, teostada kiirpidurdus. Juhendi p 2.28 kohaselt on kiirpidurdus pidurdus, mida kasutatakse juhtudel, kui on nõutav rongi viivitamatu peatamine, mis saavutatakse pidurimagistraali ja atmosfääriotsesidemega juhikraani kaudu, komikraani kaudu või selle katkemise tagajärjel rongis või otsakraani avamise kaudu ning mis

tagab maksimaalse pidurdusjõu ( lk 129). Seega olenemata lumekatte olemasolust, mille paksus intsidendi ajal on objektiivselt tuvastamata, oleks saanud intsidenti vältida siis, kui hageja oleks järginud pidurikasutuse juhendi sätteid veeremi pidurdamiseks talveoludes. Intsidendi põhjuseks ei olnud kostja kui tööandja poolne tegevusetus hageja töökoha hooldamata jätmises, vaid hageja poolt pidurdusjuhendi p 20.4.1 sätete mittejärgimine pidurdamisel. Kontrollpidurduse tegemise eesmärk oli just jää ja lume eemaldamine piduriklotsidelt tagamaks pidurite normaalne töö. Kostja on hagejale ülesütlemisavalduses etteheitnud Nii Raudtee tehnokasutuseeskirja (kinnitatud teede- ja siseministri 9. juuli 1999.a määrusega nr 39) kui pidurikasutuse juhendi rikkumist. Hageja väidab, et teda ei olnud sisulisel instrueeritud pidurikasutuse juhendi osas, igapäevatöös lähtus ta veeremi pidurdamisel oma kvalifikatsioonist ja kogemustest. Kohus leiab, et hageja väited pidurikasutuse juhendiga mittetutvumise osas ei ole tõendatud. Asja materjalidest nähtub, et hageja osas on vastav instuktaaz läbi viidud 28. mail 2009 ja teemal pidurite juhtimise eripära talvel 6. jaanuaril 2010 (töövaidluskomisjoni toimik lk 65 ja 65pöördel). Hageja antud allkirju ei vaidlusta. Kui hageja väidab, et sisulist instruktaazi ei toimunud, tööandja kogus üksnes allkirju, siis peab hageja seda väidet tõendama, mida hageja ei ole teinud. Hageja nimetatud väite hindamisel peab arvestama asjaoluga, et vedurijuhina töötamise õigus on üksnes isikul, kellel on olemas Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud kehtiv vedurijuhiluba (raudteeseaduse § 45 lg 1 redaktsioonis kuni 27. veebruar 2010). Raudteeseaduse § 46 sätestab vedurijuhi teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded. Nimetatud paragrahvi lg 1 p 1 kohaselt peab vedurijuht tundma raudtee tehnokasutuseeskirja. Raudtee tehnokasutuseeskirja p 144 kohaselt peab veerem olema varustatud automaatpiduritega, mille tehnoseisund, käsitsemine ja hooldus peab vastama veeremihoidja kinnitatud raudteeveeremi pidurikasutuse juhendile. Kohus leiab, et kostja poolt kohtule esitatud pidurikasutusejuhend (lk 128 -158) ongi raudtee tehnoeeskirja p-st 144 tulenev juhend, mille tundmine on hageja seadusest tulenev kohustus. Ilma pidurikasutuse juhendit tundmata ei võinud hageja töötada vedurijuhina. Kohus ei nõustu hageja väitega selles, et kiirusmeerik, mille alusel kostja on tuvastanud hageja tegevuse veeremi pidurdamisel ei olnud töökorras. Hageja on selle kohta andnud üksnes paljasõnalisi ütlusi, hageja väide on tõendamata. Pidurikasutuse juhendi p 3.3 kohaselt piduriseadmete tehnilist olukorda kontrollivad vedurimeeskonnad vedurite ja mootorrongide vastuvõtmisel enne depoost väljasõitu, pärast nende seisakut ilma meeskonnata, vedurimeeskondade vahetumisel ja tehnohoolduse teostamisel. Kontrolli tulemused kajastatakse tehnilise dokumentatsiooni vastavates arvestuslikes vormides iga töö liigi jaoks vastutava töötaja allkirjaga. Vedurimeeskondade vahetumisel peab üleandev vedurimeeskond esitama vastuvõtvale vedurimeeskonnale usaldusväärse informatsiooni veduri ja mootorrongi tehnilise seisukorra kohta kandega päevikus vorm TU-152. Veduri vastuvõtmist ja kannete tegemist rikete või puuduste avastamisel reguleerib ka AS EVR Cargo veduritöötajate töökorralduse juhend 28. maist 2009 (lk 103 – 117) ja näiteks selle punkt 4.2.1 ja 4.2.2. Kohtule on esitatud väljavõte veduri 2 TE 116 nr 1441/1442 pardazurnaalist (tõlge lk 42 – 48). Pardazurnaali 20. veebruari 2010 kande kohaselt (lk 46) oli veduri vastuvõtmisel avastatud rikkeks üksnes mittesulguv 41. kabiini uks. Kiirusmeeriku osas sel päeval ja ka varasemalt märkused puuduvad. Hageja väide selles, et ta ei julgenud veduriga seotud leitud rikkeid kirja panna on üheltpoolt tõendamata, samas vastuolus viidatud juhenditest tulenevate kohustustega. Kiirusmeerikut nr 084121 kontrollis 24. juulil 2010 Muuga Veduridepoo KMR lukksepp Igor Belov, kelle koostatud aktist nähtuvalt oli kiirusmeerik terve ja vastas kõikidele kehtestatud normidele ja seda võis ekspluateerida (lk 21). Kui intsidendi päeva seisuga puudusid andmed, et kiirusmeerik ei ole töökorras, siis ei olnud kostjal kohustust kiirusmeerikut kontrollida enne selle ekspluatatsioonitähtaja lõppu. Töövaidlusasja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis ei ole hageja väiteid seoses kiirusmeerikuga üldse esitanud. Kostja väidete aluseks piduri kasutamisel on spetsialist I. Varfolomejeva kiirusmeeriku dešifreerimise tõend 15. juulist 2010 (lk 19), mille vastavust kiirusmeeriku lindi originaalile ( lk 162) hageja ei vaidlusta, seega peab kohus tõendatuks kostja väited hageja poolt rakendatud pidurdusjõu kohta 20. veebruaril 2010

veeremi pidurdamisel. Tõendamata on hageja väide, et tema kasutas suuremat pidurdusjõudu kui näitab kiirusmeeriku lint. On oluline asjaolu, et kiirusmeeriku lindi originaal on pöördel hageja allkirjaga kinnitatud ilma märkusteta. Seega on tõendatud, et hageja rikkus pidurdamisel pidurikasutuse juhendi p-de 20.4.1, 20.4.5, 20.4.7 sätet, jättes tegemata kõigepealt kontrollpiduruduse ja õigeaegselt kiirpidurduse. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus ei ole tuvastanud TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Asjas on tuvastatud TLS § 88 lg 1 p 7 aluse olemasolu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt, kuna hageja lõi töökohustuste rikkumise tõttu süüliselt kahju tekkimise ohu tööandja varale (kui hageja rikkumiste tulemusena oleks juhtunud liiklusõnnetus oleks võinud tekkida kahju nii kostja varale kui ka kolmandate isikute varale, mis oleks pidanud hüvitama kostja). TLS § 88 lg 3 näeb ette, et üldjuhul võib tööandja töölepingu üles öelda ikkagi üksnes siis, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus või rikkumine on eriti raske või muul põhjusel ei saa seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Asja materjalidest, eelkõige operatiivnõupidamise protokollist nähtub, et samal päeval hommikuse intsidendi põhjustanud vedurijuhiga töölepingut ei lõpetatud, vaid talle tehti kirjalik hoiatus ja ta viidi üle vedurijuhi abi ametikohale tema enda avalduse alusel. Nimetatust nähtub, et iseenesest pidas kostja võimalikuks töölepingu jätkamist, küll muudetud kujul isikuga, kes oli pannud toime analoogse ja sama raskusega töökohustuste rikkumise nagu hageja. Hageja suhtes töölepingu erakorralist ülesütlemist ilma etteteatamistähtaega järgimata on kostja põhistanud eelkõige hagejal hoiatuse olemasoluga. Kohus hoiatust ja hoiataja isikut ei tuvastanud. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellise töötaja käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tagasisideta ei pruugi töötaja puudulikust tööoskusest teadlik olla ning osata arvestada, et tema käitumisel nii tõsised tagajärjed võivad olla. Isegi kui kohus oleks tuvastanud hageja teadlikkuse hommikusest raudteeintsidendist, ei saa sellist teadlikkust või ka K poolset hoiatust lühikest aega enne intsidenti pidada hoiatuseks TLS § 88 lg 3 tähenduses. Kostja ei ole menetluse väitnud, et hageja oleks varem rikkunud keelavat foorituld või oleks tööandja poolt tehtud hagejale muid hoiatusi. Iseenesest oleks hageja poolt toime pandud tegu võinud kaasa tuua rasked tagajärjed, kuid tegemist ei olnud tahtliku teoga. Kohus on seisukohal, et hageja käitumine oleks võinud olla teistsugune, kui teda oleks õigeaegselt tööandja poolt informeeritud hommikusest raudteeintsidendist koos kõikide üksikasjadega. Raudteeseaduse § 34 lg 1 kohaselt raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Raudteeveo-ettevõtjad ja teised raudteeveeremi valdajad on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja nende kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus- ja muudele nõuetele. Nimetatud isikud on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eeskirju ning kõiki keskkonna-, tule- ja tööohutus-, töötervishoiu- ning tervisekaitseeeskirju ja -nõudeid. TTOS § 15 lg 3 kohaselt tööandja on kohustatud õnnetusohu tekkimise korral teatama ohust ja rakendatavatest abinõudest võimalikult kiiresti kõigile töötajatele, kes on või võivad sattuda tõsisesse ohtu. Sama §-i lg 8 kohaselt tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga, ja nendest töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks. Operatiivnõupidamise protokolli kohaselt oli hommikuse intsidendi põhjuseks samuti ilmastikuoludest tingitud piduriklotside jäätumine ja vedurijuhi poolt jaama saabudes pidurite kontrolli teostamata jätmine piduriklotside puhastamiseks jääst ja lumest ning ebapiisav

pidurdusjõu kasutamine. Kohus on seisukohal, et tööandja pädev esindaja oleks pidanud hommikusest intsidendist informeerima koos kõigi intsidendi üksikasjadega ka hagejat, kes pidi läbima vedurijuhina sama teelõiku veel sama päeva jooksul. Kuigi hageja oli hommikuse intsidendi ajal juba lahkunud Tartu jaamast rongi vastu võtma Petseri poole, oleks informeerimine olnud võimalik kaasaegseid sidevahendeid kasutades. Tööandja on rikkunud TTOS § 15 lg-t 3. Kuna kostja tööandjana on jätnud täitmata temale ohutuse tagamiseks pandud töötaja informeerimiskohustuse, siis on töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt ilma eelneva hoiatuseta esmakordse rikkumise eest, vaatamata rikkumise iseloomule ebaproportsionaalne ja TLS § 104 lg 1 alusel tühine, kuna see on toimunud seadusest tuleneva aluseta. TLS § 107 lg 1 ja 2 kohaselt kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus lõpetab tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tööandja on esitanud taotluse, lugeda leping lõppenuks alates 22. Veebruarist 2010. Kostja taotleb ka, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse hagejale väljamõistetava hüvise vähendamist. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja on esitanud kohtule taotluse hüvise suuruse vähendamiseks, kui kohus tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse. Kohus leiab, et kostja taotlus hüvise vähendamiseks kuulub arvestades tuvastatud asjaolusid rahuldamisele. Hageja on rikkunud vedurijuhina oma töökohustusi ja ei suutnud ca 5000 tonni kaaluvat rongi pidurdada viisil, mis taganuks veeremi seiskumise enne keelavat foorituld. Töökohustuste rikkumisega seadis hageja ohtu tööandja ja kolmandate isikute vara ja füüsiliste isikute elud. Kuigi töölepingu ülesütlemine on iseenesest tühine, ei pea kohus võimalikuks määrata hagejale suuremat hüvist kui ühe kuu keskmine töötasu, mis on 1070.50 eurot. Kuu keskmise töötasu suuruse osas pooltel vaidlust ei ole. Kohus arvestab hüvise vähendamisel ka asjaoluga, et hageja on kohtumenetluses avaldanud, et vaatamata kehtivale vedurijuhiloale, ei olnud ta kursis tööandja kehtestatud pidurikasutuse juhendiga, millega hageja on rikkunud raudteeseaduse §-i 46 lg 1 p 1 ja Raudtee tehnokasutuseeskirja p-i 144. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja peamine nõue olnud töölepingu tühisuse tuvastamise nõue, mille kohus rahuldab, seetõttu jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtunik