Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Viivi Tomson, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. märts 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-10-22278
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Milvi Martina Piir hagi OÜ Eraakadeemia Nord vastu töövaidluses 16 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. septembri 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Eraakadeemia Nord apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
15. veebruar 2011
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Eraakadeemia Nord (registrikood: 10559375), esindaja Ardi Rebane Vastustaja (hageja): Milvi Martina Piir
esindajad
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 27. septembri 2010 otsus muutmata. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Eraakadeemia Nord kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
veatult. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt oli hageja kaastegev mitmetes projektides ning temapoolsete ülesannete täitmisele ei olnud tunnistajal mingeid etteheiteid. Kostja ei ole kohtule tõendanud ka hageja poolt töökohustuste rikkumist, sh tööle mitteilmumist. Tööle ilmumise ja tööaja kestuse arvestust kostja ei pidanud, töölt puudumisi ei fikseeritud. Tunnistaja M. S. ütluste kohaselt oli hageja alati töökohal või kättesaadav sidevahendite kaudu. Probleeme hagejaga koostöös tunnistaja M. S. ei olnud. Tunnistaja E. P. mäletab ühte telefonikõnet, mis toimus E. G. ja hageja vahel päeval, mil hageja pidi tööl olema, kuid ei olnud, s.o 02.12.2009 või 03.12.2009. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töölt puudumine sel päeval oleks fikseeritud. Arenguvestluse protokollist nähtuvalt on E. G. fikseerinud hageja töölt puudumised kolmel kolmapäeval ja neljapäeval oktoobris ning novembris. Nimetamata on konkreetsed kuupäevad. Hageja väitel on ta loengu tõttu puudunud ühel korral, s.o 29.11.2009, olles eelnevalt sellest informeerinud oma otsest ülemust. Arenguvestlusel ei heidetud hagejale ette töölt puudumist detsembris 2009. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Hageja kinnitusel anti temale 15.12.2009, s.o töölepingu ülesütlemise päeval, ainult töölepingu lisa töölepingu lõpetamise kohta. Temale ei ole kunagi antud töölepingu ülesütlemisavaldust. Tunnistaja E. P. ütluste kohaselt koostas tema pärast arenguvestluse lõppemist kirjaliku teate töölepingu ülesütlemise kohta ning tahtis seda hagejale üle anda 15.12.2009, kuid hageja ei võtnud seda vastu. Vastuvõtmisest keeldumise kohta on ainult E. P. märge ülesütlemisavaldusel. E. P. ei mäletanud, kas ta pärast vastuvõtmisest keeldumist saatis ülesütlemisteate hagejale ning kui ta seda tegi, siis kas tavalise või tähitud postiga. Hageja jäi selle juurde, et tema ei ole kunagi saanud ülesütlemisavaldust. Töölepingu ülesütlemisel tööandja algatusel on tööandjal kohustus koostada ja töötajale teatavaks teha ülesütlemisavaldus. Vaidluse korral on tööandja kohustatud tõendama ülesütlemisavalduse teatavaks tegemist. Käesolevas asjas on ainsaks tõendiks tööandja personalijuhi E. P. ütlused, mida ei toeta ükski muu objektiivne tõend. TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Ülaltoodu alusel on kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud nii seadusest tuleneva aluseta kui ka nõuetele mittevastavalt. Töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel on tühine. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tulenevalt seadusest loeb kohus töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 31.12.2009. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus asus seisukohale, et mõistlik ja põhjendatud on kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmine hageja kahe kuu keskmise palga ulatuses. Maksimaalmääras hüvitise jättis kohus välja mõistmata põhjusel, et töösuhe kestis alla ühe aasta. Kohus ei nõustunud kostja esindaja seisukohaga, et hüvitise suuruse määramisel tuleks arvestada töölepingu lõpetamist katseaja kestel. Tööandja ei ole sellisele ülesütlemise alusele tuginenud. Töölepingu ülesütlemine on tühine muuhulgas ka kirjalikus vormis ülesütlemisavalduse puudumise tõttu. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötasu oli 8000 krooni kuus, seega kuulub kostjalt välja mõistmisele 16 000 krooni, milliselt summalt tuleb kinni pidada kõik töötasult kinnipidamisele kuuluvad maksud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
Arenguvestluse protokollis on I. G. kinnitanud, et tööplaanis olevad ülesanded on täidetud. Jääb arusaamatuks, kuidas saaksid I. G. ütlused tõendada vastustaja väidetavat töölepingu rikkumist. E. G. polnud vastustajal Akadeemias Nord töötamise aja jooksul (kuni 2009. detsembri alguseni) mitte mingeid tööalaseid ega muid kontakte. Vastustaja ei saanud E. G. ega kelleltki teiselt ainsatki suulist või kirjalikku märkust oma seni tehtud töö kohta. Samuti ei nõutud vastustajalt oma liikumiste registreerimist ega seletuskirja väidetava töökohal mitteviibimise või muude rikkumiste kohta. Arenguvestluse protokollis nimetavad I. ja E. G. probleemina kaugjuhtimise teel töötamist. See väide ei käi vastustaja töö kvaliteedi kohta. Vastustaja tööülesanded olid koordineeriva ja korraldava iseloomuga, nende hulka ei kuulunud juhtimine ja vastustajal puudusid alluvad. Osakonda, mille juhataja vastustaja ametinimetuse järgi oli, ei eksisteerinud reaalselt ega formaalselt. Juhtimisega tegelesid juhatuse liikmed I. ja E. G. ; 3) on H. G. vastustajale täiesti tundmatu isik, kelle olemasolust ja funktsioonist OÜ-s Eraakadeemia Nord sai ta teada kostja vastusest 24.08.2010. Vastustaja pole vaidlustanud vastava telefonikõne toimumise fakti. Vastustaja viibis 2009. a detsembri alguseks täielikus tööalases infosulus. Kuna tööalane olukord nõudis pädevaid juhtnööre, siis püüdis vastustaja oma olukorrast E. G. märku anda. Kui viimane tõlgendas vastustaja telefonikõnet kui „tööalast rikkumist“ ja järeldas sellest, et vastustaja „ei viibi töökohal“, siis ei oska vastustaja seda kommenteerida. Jääb arusaamatuks, kuidas saaks H. G. , kes polnud kõnealuse telefonivestluse osaline, aasta aega hiljem tunnistajana tõendada, et E. G. vestles mingil täpsemalt fikseerimata ajal 2009. a detsembri alguses just vastustajaga ning milline oli selle vestluse sisu; 4) puudub M. S. puudutavates vastuväidetes selgus, kas apellant vaidlustab tunnistaja ütlusi või tunnistajat ennast. Eksitav on apellandi väide, et M. S. puutus tegelikkuses tööalaselt M. M. Piiriga kokku minimaalselt. Vastustaja ei ole väitnud, nagu teinuks ta
igapäevaselt tihedat koostööd. Oma ütlustes viitas M. S. siiski mitmele otsesele koostööle, s.h. ka koostööle vastustajaga. Tunnistaja toonitas, et viibis iganädalaselt töökohal ning tema jaoks polnud kunagi probleemiks kontakteeruda vastustajaga kolmapäeviti ja neljapäeviti vahetult kohapeal ning muudel tööpäevadel sidevahendite abil; 5) ei vasta tõele apellandi väide, nagu oleks vastustajale 15.12.2009 antud ülesütlemisavaldus. E. P. tõi vastustajale umbes kümme-viisteist minutit pärast arenguvestlust E. G. allkirjaga ja dateerimata töölepingu lisa. Vastustaja ei võtnud töölepingu lisa vastu, kuna ei teadnud sel hetkel, milliseid õiguslikke tagajärgi see tema jaoks kaasa toob. Vastustaja pole vaidlustanud ülesütlemise tähtaega, vaid seaduses ettenähtud eelneva hoiatuse ja kirjaliku ülesütlemisavalduse puudumist. Seesama töölepingu dateerimata ja E. G. allkirjaga lisa, mille vastuvõtmisest vastustaja 15.12.2009 oli keeldunud, saadeti talle tähitud postiga kodusel aadressil 05.01.2010 (kätte saadud 07.01.2010). Kirjeldatud töölepingu lisa üleandmise ajal viibis vastustaja kabinetis vaid E. P. ja mitte kedagi teist. Apellandi väide, nagu oleks dokumendi üleandmise juures viibinud ka I. ja E. G. , ei vasta tõele.
hoiatamist ning kuna apellant ei olnud töötajat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist hoiatanud, siis puudus tal alus töölepingut erakorraliselt üles öelda. Maakohtule 11.05.2010 esitatud menetlusdokumendis (t.l 2) on apellant kinnitanud, et töölepingu erakorralisel ülesütlemisel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ei ole töötaja eelnev hoiatamine kohustuslik. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetav apellandi hilisem tõendamata väide töötaja suulisest hoiatamisest. Eelneva alusel on maakohus õigesti leidnud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 järgi on TLS § 104 lg 1 alusel tühine (seadusest tuleneva aluseta ülesütlemine). TLS § 88 lg 3 näeb erandina ette, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul mõjuval põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Selliseid erandlikke asjaolusid ei ole apellant esile toonud ning nende esinemist ei nähtu ka esitatud tõenditest.
Maili Lokk
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.