2-10-30400
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse tegemise aeg ja koht
7.märtsil 2011 Võru kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-30400
Tsiviilasi
Pooled ja nende esindajad
S. K. hagi PW Detail OÜ vastu saamatajäänud töötasu 557,25 euro ja sellelt viiviste nõudes 557,25 eurot hageja S. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx xxxx xxxx xxxx xxxxxxx); kostja PW Detail OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Trolla küla Haanja vald Võrumaa, esindaja v.adv. Marina Valge)
Kohtuistungi toimumise aeg
1.veebruaril 2011
Hagi hind
rahuldada S. K. hagi PW Detail OÜ vastu saamatajäänud töötasu ja sellelt viiviste nõudes. Välja mõista PW Detail OÜ S. K. kasuks saamatajäänud töötasu 557 (viissada viiskümmend seitse) eurot ja 25 senti ning sellelt viivised 10 (kümme) eurot ja 14 senti. Töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsus on jõustunud vaidlustamata puhkusehüvitise 4 916 krooni ja sellelt viivise 89,43 krooni PW Detail OÜ-lt väljamõistmises S. K. kasuks. Menetluskulude jaotus S. K. menetluskulud jätta PW Detail OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagivalduse kohaselt asus hageja tööle õmblejana PW DETAIL OÜ 19.juulil 2007.a. ja samal päeval sõlmiti temaga tööleping ning ta töötas kostja juures kuni 03.märtsini 2010.a. Hageja lõpetas töölepingu omal soovil kuna tööandja ei täitnud pikemat aega töölepingus võetud kohustusi, ei maksnud töötasu õigeaegselt nagu töölepingu p 4.4 sätestatud oli. Hageja töölepingus oli töötasu suurus ja palgapäev iga kuu 10.kuupäeval kirjas, kuid tööandja ei täitnud neid tingimusi, töötasu maksti suure hilinemisega ja vähendati ühepoolselt. 1.juunist 2009.a. muutis tööandja ühepoolselt töölepingu tingimusi, nõudes töötamist osalise tööajaga, millega hageja nõus ei olnud ja allkirja nõustumise kohta ei andnud. Alates 01.07.2009.a. kehtiva töölepingu seaduse § 37 alusel võib tööandja töötasu ja ühtlasi tööaega vähendada ajutiselt kuni 3 kuuks 12 kuulise ajavahemiku jooksul majanduslikel põhjustel, kuid makstav töötasu peab olema Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määruse nr 90 kohaselt vähemalt alammäär 4350 krooni. Sama kinnitab ka tööandja hagejaga sõlmitud töölepingu p 4.3, kui tööandja ei suuda tööga kindlustada ja on tekkinud tööseisak. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu vahe, kuna ta maksis alla kehtestatud miinimumtasu. Hagejale vähem makstud töötasu oktoobrikuust 2009.a. kuni veebruarikuuni 2010.a. on: 2009.a. oktoobris arvestatud töötasu 2450.25, peab olema vähemalt 4350, vahe vähem arvestatud 1899.75 krooni; 2009.a. novembris arvestatud töötasu 3085, peab olema vähemalt 4350, vahe vähem arvestatud 1265 krooni; 2009.a. detsembris arvestatud töötasu 2735.25, peab olema vähemalt 4350, vahe vähem arvestatud 1614.75 krooni; 2010.a. jaanuaris arvestatud töötasu 2376, peab olema vähemalt 4350, vahe vähem arvestatud 1974 krooni; 2010.a. veebruaris arvestatud töötasu 2384.50, peab olema vähemalt 4350, vahe vähem arvestatud 1965.50 krooni. Kokku on vähem arvestatud töötasu 8719 krooni ja hageja palub see vahe kostjalt välja mõista. Hagejal on lõpparve ja puhkusehüvitus siiani saamata, seega tema nõue lõpparve ja aegumata kasutamata puhkuse hüvitise viivise nõue on 8719 + 8776 = 17696 x 0,002 = 35,39 (ühe päeva eest)x 55 päeva = 1946.45 krooni. Peale selle on hageja palunud töövaidluskomisjonis kostjalt välja mõista kasutamata puhkusepäevade eest aegumata puhkuse hüvitus 8976 krooni ja lõpparve kinnipidamise, puhkuse hüvituse kinnipidamise ja valesti arvestatud töötasu s.t. tööandja poolsete kohustuste rikkumiste eest hüvituse 4350 krooni, mille osas ei ole töövaidluskomisjoni otsust vaidlustatud. Kohtus nõuab hageja saamatajäänud töötasu 8719 krooni ja viiviseid 248 krooni, nagu on tema kasuks välja mõistnud töövaidluskomisjon.
Kostja vaidleb hagile vastu. 2008.a. sattus kostja suurtesse raskustesse tellimuste vähenemise tõttu, oli ette näha, et töömahud vähenevad ja juhtkond võttis vastu seisukoha, kas koondada või lasta töötajatel edasi töötada osalise tööajaga ja väiksema palga eest. 10.04.2009 oli üldkoosolek, kus arutati tekkinud olukorda. Hageja oli nõus, et tal lubatakse jääda koju ja kui tööd on, siis saab tööd teha ja saab vähem palka. Kui töötajad leiavad endale töökoha, siis tööandja ei tee neile takistusi kasvõi päevapealt töölt lahkuda. TLS § 37 lg 5 kohaselt oli hagejal õigus tööleping lõpetada. Töötajad olid sel ajal sellega nõus, et tööaeg ja töötasud vähenevad. Hageja oli peaaegu pool aastat nõus töötama alla miinimumpalga ja nõustus selle olukorraga, mis tekkis. 3. märtsil 2010 esitas hageja avalduse omal soovil töölt lahkumiseks. Kostja ei järginud TLS §37 lg 1 sätteid, kuid see oli vastutulek töötajatele, et nad mingit tööd saaksid (tl 46-47).
2 (5)
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. ITLS § 24 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/1492-10 mõisteti välja OÜ PW Detail S. K. kasuks töötasu 8719 krooni, puhkusehüvitis 4916 krooni ja viivis 248 krooni (tl 6-8). OÜ PW Detail leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on ebaõige ja esitas ITVS § 24 alusel 25.juunil 2010.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumajale taotluse S. K. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagina läbi vaadata hagimenetluse korras (tl 4). Kuna PW Detail OÜ ei tasunud kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu, keeldus Tartu Maakohus 28.septembri 2010.a. määrusega hagi menetlusse võtmisest nõuete osas, milles PW Detail OÜ on esitanud taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses hüvitiste ja nendelt viiviste nõudmiseks (tl 15-17). Kostja on kohtule esitanud Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsuse töövaidlusasjas nr 9.2-2/1492-10 ärakirja koopia (tl 6-8). Asja materjalide juurde on võetud töövaidlusasja nr 9.2-2/1492-10 toimik. ITVS § 6 lõike 3 kohaselt on palga maksmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töötas perioodil 19.07.2007 - 03.03.2010 kostjaga sõlmitud töölepingu alusel OÜ PW Detail õmblejana. Hageja leiab, et kostja ei kindlustanud hagejat tööga, vähendas ühepoolselt töötasu ja maksis seda hagejale perioodi oktoober 2009- veebruar 2010 eest alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Kostja leiab, et hageja oli palga vähendamisega nõus ega nõudnud töölepingu lõpetamist TLS § 37 lg 5 alusel. TLS § 131 lõike 1,2 kohaselt kohaldatakse enne 2009. aasta 1.juulit sõlmitud töölepingule alates 2009.aasta 1.juulist töölepingu seaduses sätestatut. TLS § 131 lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009.aasta 1.juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009.aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuivõrd S. K. nõue PW Detail OÜ vastu tekkis hagi kohaselt pärast 01.07.2009 (alates 10.11.2009) kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele põhiliselt 01.07.2009 jõustunud töölepinguseaduse sätted. TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. TLS § 37 lg 1, 2, 3 alusel, kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu vähendada ajutiselt kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära, kui kokkulepitud töötasu maksmine oleks tööandjale ebamõistlikult koormav. Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
3 (5)
Vabariigi Valitsuse 11.juuni 2009.a. määrusega nr 90 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 4350 krooni kuus. Hageja seletuse kohaselt ei taganud kostja teda tööga, vaid andis tööd teistele asutustele; hageja ei nõustunud töölepingu tingimuste muutmisega ja palgamäära vähendamisega ning ei andnud selle kohta töölepingu tingimuste muutmisele allkirja, mingit teist tööd talle ei pakutud (tl 46-47). Seda tõendab hageja töölepingu lisa nr 3 (töövaidluskomisjoni tl 8) 10.04.2009.a., millel puudub hageja (töötaja) allkiri. 10.aprillil 2009 kehtinud TLS § 59 lg 1 kohaselt on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sama paragrahvi 5. lõike järgi on töölepingu muutmine lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud TLS §-des 61-66 sätestatud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi oli PalS § 4 lg 1 järgi lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei olnud tööandjal õigust ühepoolselt töötaja palka vähendada, sest töölepingus kokkulepitud palgatingimusi võis muuta ainult poolte kokkuleppel. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus 7. aprilli 2009.a. otsuses nr 3-2-1-17-09. TLS §-de 29 lg 6, 37 lg 1 kohaselt puudus kostjal õigus vähendada hageja palka alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Perioodi oktoober 2009.a. kuni märts 2010.a. palgalehtedega (töövaidlusasja tl 10-11) on tõendatud, et kostja on hagejale arvestanud töötasu vähem kui töötasu alammäär. Hageja 2009. a oktoobri vähemsaadud töötasu oli 1899,75 krooni (43502450,25); 2009.a. novembri vähemsaadud töötasu oli 1265 krooni (4350-3085); 2009.a. detsembri vähemsaadud töötasu oli 1614,75 krooni (4350-2735,25); 2010.a. jaanuari vähemsaadud töötasu oli 1974 krooni (4350-2376), 2010.a. veebruari vähemsaadud töötasu oli 1965,50 krooni (4350-2384,50). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud arvestusi. Seega kuulub OÜ-It PW Detail hageja kasuks väljamõistmisele saamatajäänud töötasu kokku 8719 krooni, s.o. 557,25 eurot. Kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt oleks hageja pidanud töölepingu lõpetamist nõudma TLS § 37 lg 5 alusel. TLS § 37 lg 5 sätestatu on töötaja õigus ja selle mitterealiseerimine töötaja poolt ei anna õigust tööandjale maksta töötajale palka alla TLS § 37 lg 1 sätestatud alammäära. Vähemsaadud palga nõude perioodi määrab hageja oma nõude esitamisel. Hageja nõuab viiviste 248 krooni väljamõistmist. TLS § 84 lg 1 kohaselt töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Pooltevaheline tööleping on lõpetatud 03.03.2010.a. (töövaidluskomisjoni tl 9). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eesti Panga teate kohaselt on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 1.juulist 2009- käesoleva ajani 1 %. Kuna kostja ei ole maksnud hagejale välja kõike saadaolevat töötasu, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele VÕS § 113 alusel viivis töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast 04.03.2010 kuni töövaidluskomisjoni poolt otsuse tegemiseni 25.mail 2010.a. saamatajäänud töötasult 8719x8%/365x 83 = 158,61 krooni, s.o. 10,14 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega on kostjalt 4 (5)
välja mõistetud viivis puhkusehüvitiselt 4916x8%/365x83= 89,43 krooni, mida ei ole vaidlustatud. Hageja ei ole esitanud kohtule hagi pärast töövaidluskomisjoni otsust täiendava viivise väljamõistmise nõudes. Sellise nõude lahendamine ei ole ITLS § 24 lg 3 teise lause järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel käesoleva asja raames võimalik, vaid selleks peab hageja esitama eraldi nõude. Neil asjaoludel tuleb S. K. hagi PW Detail OÜ vastu saamatajäänud töötasu 557,25 euro ja viiviste 10,14 euro nõudes rahuldada. ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsusest nähtuvalt on PW Detail OÜ välja mõistetud S. K. kasuks puhkusehüvitis 4 916 krooni ja sellelt viivis 89,43 krooni, mida pooled ei ole vaidlustanud. Tulenevalt ITVS § 25 lg 1 on töövaidluskomisjoni 25.mai 2010.a. otsus jõustunud vaidlustamata puhkusehüvitise 4 916 krooni ja sellelt viivise 89,43 krooni PW Detail OÜ-lt väljamõistmises S. K. kasuks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.