Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

summas 25.000 krooni, mille laenusaaja kohustus Laenuandjale koos intressidega tagastama Laenulepingu Üldtingimustes toodud tingimustel. Hageja andis vastavalt laenulepingule laenusumma 25.000 krooni kostja kasutusse ja käsutusse 10.11.2008 a. Pooled leppisid vastavalt Lepingule kokku laenu kasutamise eest intressi, laenusaaja poolt tähtaegselt tagastamata jäänud summa korral viiviste tasumise kohustuse ning lepingu lisas nr 1 laenu tagastamise graafiku. Kostja on tasunud laenu tagastamise ja laenu intressi makseid kokku summas 4.482 krooni, millest laenu põhisumma tagastamiseks on arvestatud 1.074,01 krooni ja 3.407,99 krooni on arvestatud laenu intressi tasumiseks. Kostja ei ole laenusummat tagastanud ega hageja poole pöördunud. Samuti ei tasunud kostja võlgnevust ka inkassomenetluse raames ning seetõttu on hageja sunnitud esitama oma õiguste kaitseks kohtusse hagiavalduse. Vastavalt nimetatud laenu tagastamise maksegraafikule kohustus kostja laenu tagastama alates 10.05.2008a. ja edaspidi iga järgneva kuu 10. kuupäevaks kuni laenu täieliku tasumiseni. Eelpool nimetatud tagasimaksegraafikust mittekinnipidamisega ja laenu tagastamata jätmisega on kostja VÕS § 100 mõttes rikkunud seega lepingust tulenevat kohustust tagastada laenuandjale laenusumma tähtaegselt ning jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimuste punktile ”Kulud” juhul kui laenusaaja jätab tähtaegselt tasumata või tasub mittetäielikult lepingust tulenevad maksed, kohustub ta maksma laenuandjale viivist päevas tagastamisele kuulunud laenult või tagastamata osa summalt määras, mis on võrdne lepingus toodud intressimääraga. Hageja arvestab viiviseid kostjale alates 22.09.2009a. vastavalt Laenu tagastamise maksegraafikule ja kuni 19.10.2010a. Vastavalt Laenulepingu Üldtingimustes toodud viivisemäärale on viivisearvestus järgmine: laenu tagastamise osamakse x viivitatud päevade arv x 0,076 % päevas. Pooled leppisid Laenulepingu punktis ”Kulud” kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest hagejale intressi arvestusega 2,0 % kuus. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenu summalt. Pooled leppisid kokku, et hagejal on õigus muuta intressimäära suurust asjaolude tõttu, mida hageja ei saanud ette näha. Seoses intressimäärade tõusuga rahvusvahelistel rahaturgudel tõstis hageja kostjale väljastatud laenusumma kuuintressi määra 2,46 %-ni tagastamata laenusummalt. Hageja arvestab kostjale intresse 11.07.2009 kuni 22.09.2009 järgnevalt: tagastamata laenusumma 23925,99 krooni * 2,46 % /30 päevaga * 73 päeva = 1.432,21 krooni. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS §-le 90 kannab võlgnik oma kohustuse täitmisega seotud kulud. Hageja pöördus kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks inkassoteenuse saamiseks inkassofirma poole. Hageja taotles kostja võlanõude lahendamist viisil, mis oleks võimalikult vähekoormav hagejale ning ka kostjale. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 on otseseks varaliseks kahjuks kahju tekitamisega seoses kantud kulud. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu Üldtingimuste kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma võimalike inkassomeetmete kulud. Inkasso esitas hagejale teenustasuarve summas 3466,14 krooni. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja tekitatud kahju hüvitamist. Hagiavalduse esitamisel palub hageja kohtul kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 23.925,99 krooni, intressid 1.432,21 krooni, viivised 7.128,03 krooni ja inkassomenetluse kulud summas 3.466,14 krooni. Kostja vastus Kohtule 06.12.2010. a esitatud vastuses kostja tunnistab hageja nõudeid summas 20 518 krooni, mis on põhinõude suuruseks ja intressi summas 1 432,21 krooni. Kostja võttis laenu 05.11.2008. a 25 000 krooni, millest on tasunud kuus osamakset 747 krooni ulatuses, kokku 4 482 krooni.

02.03.2009 kostja haigestus ning 16.07.2009. a vormistas Sotsiaalkindlustusamet kostjale töövõimekaotuse 80%. Kostjal olid reaalsed põhjused igakuiste laenumaksete tasumata jätmiseks. Kostja palub kahju hüvitise summas 3 466.14 ja viivised kostjalt välja mõistmata, sest kostja ei ole rikkunud kohustust pahatahtlikult. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab hüvitama hagejale laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 23 925,99 krooni, millele lisanduvad intressid 1 432,21 krooni, viivised 7 128,03 krooni ja inkassomenetluse kulud summas 3 466,14 krooni. Kostja vastuse kohaselt peaks kostja poolt tasutud 4 482 krooni arvestama põhikohustuse katteks. Sellest tulenevalt oleks kostja hinnangul hageja põhinõue kostja vastu 20 518 krooni. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud hagejale kuus osamakset 747 krooni ulatuses, kokku 4 482 krooni. Hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 4 482 kroonist laenu põhisumma tagastamiseks 1 074,01 krooni ja 3 407,99 krooni on arvestatud laenu intressi tasumiseks. Alates haigestumisest 02.03.2009. a kostja hagejale makseid teinud ei ole. Hageja põhinõue kostja vastu on seega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 23 925,99 krooni. Laenuleping on tasuline leping, seega on laenusaaja põhikohustuseks ka laenu kasutamise eest laenuandjale tasu maksmise kohustus. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja laenuandjale tasuma intressi 2,46% kuus. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Hageja intressinõue kostja vastu on seega õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista intress 1 432,21 krooni. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 22.09.2009. a kuni 19.10.2010. a laenulepingu üldtingimuste alusel määraga 0,076% päevas. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 22.09.2009 ning hageja

viivisenõue summas 7 128,03 krooni on põhjendatud. Kostja on palunud kohtul jätta viivised väljamõistmata, kuna kostja ei täitnud kohustust haiguse tõttu. Kohtu hinnangul puudub viivise nõude vähendamiseks alus. Kostja jättis laenu tagastamata ega pöördunud pika perioodi jooksul hageja poole probleemi lahendamiseks, mistõttu puudub alus viivisenõude vähendamiseks. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 3 466,14 krooni. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on inkassoteenuse kasutamise tinginud kostja tegevusetus. Kostja laenu ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.