Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

2-10-44380 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik AS Eraküte esitas 30.06.2009.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Nxxxxx vastu võlgnevuse 10 045,80 krooni saamiseks. Kohus tegi 08.07.2009.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 26.05.2010.a määrusega jättis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. 14.09.2010.a esitas AS Eraküte kohtule hagiavalduse RxxxxxNxxxxx vastu soojusenergia tarbimise eest kostjale kuuluvas korteris asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxlinnas tekkinud võlgnevuse summas 16 100,76 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn saadetud kiri tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. Kohus saatis kostjale kirja KIS andmebaasis olevale aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kiri tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtutäitur Mati Kadakul ei õnnestunud samuti kostja teistes teadaolevates elukohtades hagimaterjale kostjale kätte toimetada. 22.12.2010. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 27.12.2010.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 27.12.2010.a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 26. jaanuaril 2011.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikud alused hagi rahuldamisel on alljärgnevad: Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

2-10-44380 Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja esitas enda menetluskulude nimekirja hagiavalduses ja 22.12.2010.a kohtule esitatud avalduses. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 750 krooni, hagilt tasutud riigilõiv summas 3250 krooni ja riigilõiv väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest summas 100 krooni. Hageja menetluskulud kokku on 4100 krooni, millele vastab 262,04 eurot. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on 26.05.2010.a kohtumäärusega jäetud rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, seoses dokumentide kättetoimetamise võimatusega võlgnikule. Hagiavalduse esitas hageja kohtule 14.09.2010.a, s.o rohkem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega ei saa hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid summas 750 krooni TsMS § 144 p 7 kohaselt lugeda hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et muud hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3350 krooni, millele vastab 214,10 eurot.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.