Asjaõigus › Omandiasjad

hagi esitamise eelse ajaga võrreldes muutunud, kostja ei ole teinud hagejale täiendavaid järeleandmisi ega soodustusi. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt kostja õigusabikulu 1 076,59 eurot. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja töötaja 03.01.2011 e-kirja hagejale väljastatud tasuta parkimiskaardi edasikehtimise kohta ei saa käsitleda hageja nõude rahuldamisena. Hageja palus hagiavalduses tunnistada seadusevastaseks hageja kaasomandi kasutamisõiguse piiramine kostja poolt. Seejuures märgib hageja ise hagiavalduses, et kostja on talle eelnevalt andnud ühe tasuta parkimise kaardi. 01.12.2010 eelistungil märkis hageja esindaja, et hageja eesmärgiks on saavutada kahe sõiduki tasuta parkimine kinnisasjal. Kostja ei ole tunnistanud enda tegevust seadusevastaseks ega võimaldanud hagejal parkida ka teist sõidukit kinnisasjal tasuta. E-kiri üksnes kinnitab enne menetluse algust ning menetluse kestel väldanud olukorda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb seetõttu jätta hageja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt määrab kohus käesolevas määruses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu 1 076,59 eurot, menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tegu kostja lepingulise esindaja kuludega. Menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete kohaselt on kostja esindaja kulutanud asjaga tutvumisele, juriidilisele konsultatsioonile ja hagile vastuse koostamisele 4 tundi hinnaga 485,73 eurot, 25.11.2010 selgituse koostamisele 2 tundi hinnaga 242,86 eurot, hagist loobumise avaldusele seisukoha koostamisele 1,9 tundi hinnaga 228 eurot, menetlusdokumendi koostamisele 1 tunni hinnaga 120 eurot. Kohus peab nimetatud kulusid põhjendatuks osaliselt. Kostja seisukoht hagist loobumise avaldusele sisaldab üksnes menetluse senise käigu lühikokkuvõtet, ühelauselist seisukohta hagist loobumise kohta ning lühikest põhjendust miks kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Dokumendi koostamine ei eeldanud esindajalt sisulist õiguslikku analüüsi. Samuti on kohtu hinnangul põhjendamatu kulu 1 tund ja 120 eurot menetluskulude nimekirja koostamisele. Nimekiri koosneb üksnes esitatud arvetel kajastatud summade ja töökirjelduste loendist. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks kulutusi nendele toimingutele pooles ulatuses. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 902,59 eurot (485,73 + 242,86 + 114 + 60). Nimetatud summa vastab hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg-s 1 sätestatud piirmäärale.

Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud 30.06.2010 maksekorraldusega nr 885 riigilõivu 3 000 krooni ja 02.08.2010 maksekorraldusega nr 897 täiendavalt 2 000 krooni, kokku on riigilõivu tasutud 5 000 krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning tagastamisele kuulub seoses hagist loobumisega pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni ehk 159,78 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.