Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
02. märts 2011
Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-7984
Hagi ese
Osaühing Oru Kodu hagi A L vastu võla nõudes
Menetlusosalised
Hageja OÜ Oru Kodu ( registrikood 10268560, asukoht: Kase 2-32, Kohtla-Järve 31221 ) Hageja esindaja Anatoli Kondurov ( elukoht Kase 2-32, Kohtla-Järve 31221, telefon 53427675, e-post [email protected] ) Kostja A L Kostja esindaja Eve Grass ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ Tallinna t.11 93819 Kuressaare )
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta rahuldamata Osaühing Oru Kodu hagi A L vastu võla nõudes seoses nõude aegumisega. Menetluskulud Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 21/ omandas kostja 08.1997.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel korteri aadressil: XXXXXXXXX. Maa erastamise järgselt on korter kantud kinnistusraamatusse 14.02.2007.a. Kostja ei ole peale korteri ostu-müügilepingu sõlmimist ja maa erastamist hagejaga üldse ühendust võtnud. Alles juulis 2007.a, s.t. 10 aasta möödumisel, pöördus kostja KohtlaJärve linnavalitsuse poole (Oru linnaosa valitsus).
OÜ Oru kodu teostab Kohtla-Järve, Oru linnaosa territooriumil paiknevate elumajade hooldamist ja teenindamist (keskküte, külm vesi ja kanalisatsioon). Kostjale on arvestatud perioodil 08.1997.a kuni 15.01.2009.a (korteriühistu moodustamise kuupäev) korteriüüri, külma vee ja soojusenergia tarbimise eest tasu summas 56 018.80 krooni. Kostja ja Oru linnaosa valitsuse palvel alates 07.2007.a külma vett kostjale enam ei arvestatud. Selle kohta on kostjale hageja poolt koostatud kiri (lisatud hagiavaldusele koos kostja avaldusega). Arvestatud summast 56 018.80 krooni on tasutud seisuga 04.2009.a maksed summas 41 118.80 krooni. Tasutud maksed katavad arvestusi seisuga 01.07.2009.a. Seega kostja põhivõlgnevus seisuga 01.07.2007.a moodustab 14 900.00 krooni. Viivis seisuga 31.05.2010.a moodustab 26 225.90 krooni, kuid hageja ei ole selle summa peale nõuet esitanud. Hageja on arvamusel, et viiviste nõude esitamata jätmisega on kostjale vastu tuldud ja see on juba üheks kompromissi tingimuseks. Hageja on seisukohal, et kostjal ei olnud ega ole mõjuvaid põhjusi teenuste eest tasumata jätmiseks. Kostja teadlikult ja tahtlikult jättis võlgnevuse maksmata. Hageja püüdis võlgnevuse olemasolust ja selle tasumisest teatada kostjale telefoni teel, number (51931744), mille kostja jättis Oru linnaosa valitsusse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS Rakendamise seadus § 11 VÕS, § 75 lg l, 100, 101 lg. l p.l, 108 lg. l ja 208 järgi palub hageja:
Hageja on arvamusel, et asjas on võimalik sõlmida kompromiss. Hageja on kohtule esitanud kõik võlgnevusega seotud arvestused. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 14900.-ja kohtukulud. Hageja nõus kirjaliku menetlusega.
Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõuet. Kostja vastuväited hagiavalduses toodule on järgmised:
määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud. Vastavalt hageja poolt esitatud tõendile arvetustest ajavahemikul 08/1997-01/2009 (3-1 lehel), on alates üürilepingu sõlmimisest kostja poolt perioodiliselt hagejale üle kantud täpselt see summa, mis vastab eelmisel kuul tekkinud rahalisele kohustusele. Eeltoodu näitab, et võlgnik on kaudse tahteavaldusena raha maksmisel hagejale määranud, et raha tasutakse selle kohustuse täitmiseks, mille suurus täpselt vastas ülekantud rahasummale ning täitmist ei saa hageja arvestada mõne muu e siis varasemalt tekkinud rahalise kohustuse täitmiseks, mis kostjal hageja ees on tekkinud. Eelpool toodust tulenevalt on kostja seisukohal, et väidetav võlgnevus on tegelikkuses tekkinud perioodil august 1997 kuni jaanuar 2002 ning hagejal puudub tulenevalt VÕS § 88 lg-st 1 õigus perioodil märts 2002 - kuni aprill 2009 laekunud summade arvelt kustutada perioodil august 1997 kuni jaanuar 2002 tekkinud väidetavat võlgnevust.
Kohus, tutvunud asjas esitatud tõenditega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata nõude aegumise tõttu.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadus § 9 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002 (lg. 1). Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002 (lg. 2). Enne 01. 07. 2002 kehtinud seaduse kohaselt oli nõuete aegumise tähtaeg kümme aastat, e. siis pikem kui hagi esitamise ajal kehtinud seaduse järgi. Vastavalt 01. 07. 2002 kehtiva TsÜS § 154 1-le lausele on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal hagi esemeks olev kohustus tekkis. Hageja väitel on nõue esitatud vastavalt arvetele /t.l. 29-54/, mille maksetähtajad saabusid ajavahemikus 28. 02. 2007-31. 05. 2009 ja seetõttu ei ole nõue aegunud. Kõigi arvete kuupäevaks on märgitud 16. 04. 2010, mistõttu jääb selgusetuks, millal need arved tegelikult väljastati ja kas need on kostjale kätte toimetatud. Hageja väide, et ta sai kostja asukohast teada alles 07. 02. 2007.a. ei ole esitatud tõenditega tõendatud, kuna kostja avaldusel /t.l. 23/ puudub kuupäev. Hageja poolt esitatud arvestusest /t.l. 24-26/ selgub, et XXXXXXXX korteri maksed on alates veebruarist 2002 regulaarselt tasutud ja sellest perioodist võlg puudub. Vaieldamatult oli nende maksete tegijaks veebruarist 2002 korterit üürilepingu alusel kasutav isik, kes maksis tema poolt tarbitud teenuste eest ja täiesti põhjendamatu on hageja väide, et tal oli õigus arvestada konkreetses ajavahemikus tarbitud teenuste arvete maksmiseks tasutud summad varasemate võlgade katteks. Esitatud dokumentidest sellist tasaarvestust ei selgunud. Ka ei ole esitatud tõendit selle kohta, et koos jooksva kuu arvega oleks üürnikku teavitatud võlast eelmise kuu eest (kui tasaarvestati vanu võlgasid, pidi esitatud arve maksmata jääma). Vastupidi- hageja esitatud arvestusel on maksed kajastatud vastavalt arvetele ja ilmselt adekvaatselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi esemeks olev võlg tekkis ajavahemikus august 1997 kuni jaanuar 2002. Seega oli viimase makse tähtaeg veebruar 2012 ja hagi esitamise ajaks 03. 06. 2010 tuleb nõue vastavalt kehtivale seadusele lugeda aegunuks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik: Külli Mõlder
lk 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.