Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

01.07.2009 sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt kostja asus tööle müügispetsialisti ametikohale. Kostja töökohustused ja ülesanded on konkretiseeritud ametijuhendis, mille kohaselt juhindus kostja ka töösisekorra eeskirjadest. Ametijuhendi p 2.4 kohaselt oli kostja tööülesandeks muu hulgas kuivatite ja viljakäitlusseadmete müük, paigaldus, tehniline tugi, abistamine seadmete paigaldamisel ja töölepanekul. Töösisekorra eeskirjade VII peatüki p 1 kohaselt toimus tööalaste korralduste andmine suuliselt tööpaigas. Vastavalt oma tööülesannetele kohustus töötaja teostama kuivati ehitus – ja paigaldamistöid Soomes Luhtala OY juures. Kostja oli määratud brigaadi juhiks ning pidi brigaadi tööd korraldama ja juhtima. Seda kinnitab tunnistaja Kxxxx Pxxx, kes oli brigaadi liige. Ajavahemikul november 2009 kuni 06. mai 2010 toimus kuivati katusekonstruktsiooni montaaž. Selle käigus oli vajalik keeviste katmine korrosioonivastase värviga. Värvimistöid tuli teostada ajal, kui katus oli hoonele paigaldamata ja asus maas. Vastavad tööd jäeti õigeaegselt teostamata, mistõttu tuli värvimistööd teha peale katuse hoonele paigaldamist kasutades tõsteseadmeid ja muud eritehnikat, milleks pidi tööandja kasutama Täitsamees OÜ teenust. 19.07.2010 esitati Täitsamees OÜ poolt arve summas 4056,48 krooni. Kostjal oli võimalus korraldada brigaadi tööd nii, et kuivati katuse keevised värviga katta. Olles brigaadi juht oli kostja pädev oma töökohustuste täitmisel otsuseid langetama, kuidas tööd teha. Samuti oli kostjal võimalus pöörduda tööandja poole juhiste saamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja näidanud üles vajalikku hoolsust, mille tõttu pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi. Hageja viitab TLS § 15 lg.2 p.1, § 16 lg.1, lg.2, mis sätestavad töötaja kohustuse lähtuda töö iseloomust tulenevatest kohustustest, tavaliselt esitatavatest nõuetest ning mis sätestavad töötaja hoolsuse määra. Hageja leiab, et hagejal oli võimalus korraldada brigaadi tööd nii, et kuivati katuse keevised oleks saanud värviga kaetud. Kostja oli pädev langetama otsuseid, kuidas seda tööd teha ja kostjal oli võimalus ka tööandja poole pöördumiseks ja juhiste saamiseks. Kostja ei näidanud üles vajalikku hoolsust, mille tõttu pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi. Tööde teostamisel Soomes oli kostja kasutuses tööandja ametiauto, millega oli võimalik transportida tööks vajalikke vahendeid. Töötaja kohustus kasutama tööks tööandja tehnikat ja tööriistu, s. h keevitusaparaati. Töötaja seda ei teinud, vaid rentis tööandjaga kooskõlastamata tellijalt keevitusaparaadi, mille eest tööandja tasus 524,1 eurot ehk 8200,38 krooni. Samuti kasutas töötaja tellija transporti gaasi kohaleveoks, millise teenuse eest tasus tööandja 120 eurot ehk 1877,59 krooni. Pärast tellijaga MTY Luhtala summade täpsustamist moodustas nõue 10 078 krooni. MTY Luhtala saldost seisuga 18.10.2010 nähtub, et A.Tammel AS on arvega nr MA-101454 krediteerinud 120 eurot gaasiballoonide veo eest. Krediitarvega nr MKR-100110 on krediteerinud 524,1 eurot keevitusaparaadi rendi eest. Kokku 644,1 eurot ehk 10 078 krooni. Täites tööandja korraldust, pidi kostja teadma, milliseid tööriistu tal vaja läheb. Kostjal oli võimalik töölähetusse minnes kõik vajalik kaasa võtta ning selle puudumisel oli kostjal võimalus pöörduda abi saamiseks tööandja poole. Kostja seda ei teinud. Kostja käitumine on käsitletav hoolsuskohustuse rikkumisena. 07.-14.04.2010 teostas brigaadi liige Kxxxx Pxxx lepinguväliseid töid Mxxxx Lxxxxxx juures kokku 8 tunni ulatuses. Kokkuleppe tööde teostamiseks sõlmis kostja Mxxxx Lxxxxxxxx ning andis korralduse tööde teostamiseks Kxxxx Pxxxxx. Samal ajal ei teavitanud kostja hagejat lepinguväliste tööde teostamisest hageja lepingupartneriks mitteolevale isikule. Hageja maksis selle töö eest tasu kui lepingulise töö eest ning ei saa seda tasu nõuda lepingupartnerilt, kuna tegemist ei olnud lepingulise tööga. Tasu 8 töötunni eest maksti summas 1378 krooni. Korralduse töö tegemiseks andis kostja, kes on vastutav tekkinud kahju eest. Kahju kokku moodustab 15 512,48 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on TLS § 72, § 16, VÕS §100, § 101 lg.1. Kohus saatis koopia hagiavalduse ja esitatud lisadest kostjale kohustades teda hagiavaldusele kirjalikult vastama. 22.11.2010 on kostja esitanud kohtule kirjaliku vastuse, milles ei tunnista tema vastu esitatud hagi ning palub kohtul jätta see rahuldamata (tl.25-29). Kostja vaidleb vastu sellele, et tema ülesandeks oli Soomes töö organiseerimine objektil, tööaja arvestuse pidamine, samuti töövahendite ja muu tööks vajaliku olemasolu tagamine. Kostja sai alles tööandja 23.07.2010 vastusest Töövaidluskomisjonile teada, et ta olevat Soomes olnud objekti juht. Kostja on hariduselt mehhaanikainsener ning Luhtala projekt oli tema esimene Soomes. Kostja avaldab kahtlust, et tööandja määras kogemusteta töötaja objektijuhiks. Kostja ei ole nõus, et tema süül jäid perioodil november 2009 kuni 06. mai 2010 värvimistööd tegemata. Kuna kuivatite metallkonstruktsioone saab värvida vaid temperatuuril üle +5 C ja talv oli sel aastal külm ning pakane kestis kaua, siis sellest tulenevalt puudus võimalus nimetatud töid teostada. Selline võimalus avanes alles mai keskel. Peale 07.05.2010 lähetusest koju naasmist hageja kostjat enam Soome töölähetusse ei saatnud. Kostja ei töötanud Soomes üksi ja seetõttu leiab, et tegemata töö eest ainult temalt tasu nõudmisega rikub hageja võrdse kohtlemise ning hea usu põhimõtet. Samuti ei ole kostja nõus Täitsamees OÜ esitatud arvega nr 45, kuna nimetatud ettevõtte kohustuseks objektil oligi kuivatite montaaž ja värvimine. Keeviste värvimise töö oli tööandja tellinud alltöövõtjalt. Kostjale jääb hageja seletusest mulje, et tema ainuisikuliselt oligi vastutav kõigi Soomes Luhtala OY objektil toimunud seikade eest, hoolimata sellest, et AS A.Tammel oli palganud objektile alltöövõtjad OÜ Täitsamees ning OÜ Leho Kaubandus. Selline hageja tegevus on pahatahtlik ja kostjat koheldakse võrreldes teiste töötajatega ebavõrdselt. Kuna Soomes ei tohi vastavalt seal kehtivale seadusandlusele gaasi tavalise autoga transportida, siis oli selleks vajalik tellida teenus seda osutavatelt isikutelt. Samuti ei olnud tööandja varustanud töötajaid keevitusaparaadiga, mistõttu oldi seda sunnitud laenutama tellijalt. Keevitusaparaadi ja gaasi näol on tegemist otseselt tööandja hüvanguks tehtud kulutustega ja need ei kuulu töötaja poolt hüvitamisele. Kostja ei loe ametijuhendist ja töösisekorraeeskirjadest välja, et tema oleks olnud Soomes objektijuht, samuti ei saa aru, millised olid tema spetsiifilisemad tööülesanded. Kostja toonitab, et ühelgi korral ei ole töötajal Soomes kaasas olnud AS A.Tammel keevitusaparaati ning kunagi varem ei ole pidanud kostja ka keevitusparaadi pärast muretsema. Kostja leiab, et hagiavalduse aluseks olevate tööde/kulutuste näol oli tegemist tööandja hüvanguks tehtud kulutustega ning need ei kuulu töötaja poolt hüvitamisele. Kuna kostja ei teadnud midagi oma objektijuhi staatusest, siis ei omanud ta ka õigust kellelegi tööjuhendeid jagada. Kxxxx xxx on Leho Kaubandus OÜ töötaja ning kostjal AS A.Tammel töötajana puudub mõjuvõim sundida teise ettevõtte töötajat tegema midagi, mida viimane õigeks ei pea. Töötajad ühiselt leppisid MxxxxxLxxxxxxxx kokku, et keevitusaparaadi laenutuse eest tehakse kliendile lisatööd, mille viimane tasaarveldab osaliselt laenutuse hinnaga. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda nimetatud kulude kandmist kostjalt. Kostja ei leia, et ta oleks hagejat kuidagi kahjustanud ning ei näe oma tegevuses süüd, palub jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas kostja vastusele omapoolse seisukoha (tl.32-35): TLS § 74 lg. 1 sätestab, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest.

Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, siis TLS § 74 lg. 2 kohaselt vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. TLS § 16 sätestab, et töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 127 lg.2 on öeldud, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja on seisukohal, et TLS § 16 ja 74 koostoimest tuleneb, et kahju ärahoidmine on töötaja kohustuse eesmärgiks. VÕS § 127 lg.3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui töötaja jätab täitmata töökohustused või täidab neid mittenõuetekohaselt näeb töötaja ette või vähemalt peab ette nägema, et tööandjal tuleb vastavad tööd lasta paratamatult ära teha ning see on seotud kulutustega. Töötajale peab olema arusaadav, et renditud töövahendite kasutamise eest peab tööandja tasuma. Kui aga oleks kasutatud tööandja töövahendeid, pole vaja lisakukulusi kanda. Tõele ei vasta kostja väide nagu puudus objektil keevitusaparaat. Töötajatel oli kohustuseks töölähetusse minnes kaasa võtta tööks vajalikud vahendid. 7. - 14. aprillil 2010 kui brigaad viibis töölähetuses Soomes selgitas kostja keevitajale Kxxxx Pxxx, et oma keevitusaparaati pole vaja, sest seda saab laenata tellijalt Luhtala OY. Seda asjaolu tõendame Kxxxx Pxxx ütlustega. Vastav kirjalik selgitus on esitatud ka töövaidluskomisjonile 23.07.2010 kahjunõudega. Asjaolust, et faktiliselt kasutati Luhtala OY keevitusaparaati ilmnes hagejale alles siis kui tellija esitas sellekohase arve. Põhjusel, et kostja rikkus oma kohustusi pidi hageja tasuma oma tellijale selle töövahendite kasutamise eest. Vastasel juhul oleks see kulutus olemata. Töövahendi (keevitusaparaadi) puudumine töökohal oli tingitud kostja tegevusest. Töösuhtes nagu igas lepingulises suhtes peavad pooled lähtuma hea usu põhimõtetest, samuti koostöö ja teineteise teavitamise põhimõtetest. Kostja on neid põhimõtteid rikkunud, mis on kaasa toonud hageja rahaliste vahendite raiskamise. Kui töökohal oleks puudunud tööandja keevitusaparaat oleks kostja pidanud sellest hagejat teavitama. TLS § 15. lg.1 p. 7 kohaselt kohustub töötaja teavitama tööandjat töö tegemise takistustest. Töötaja seda kohustust täitnud ei ole. Kostja väidab, et pidas tööaja arvestust vastutulekust hagejale. Muu hulgas viis kostja läbi töötajatega töökaitsealase instrueerimise. Tööandja annab töötajale tööalaseid korraldusi, mis on täitmiseks kohustuslikud. Korralduse andmise viis ja vorm nagu töölähetusele suunamiselgi pole seadusega üheselt määratletud. Töösisekorra eeskirjade VII ptk. p. 1 kohaselt toimub korralduste andmine suuliselt. Töölähetusele suunati kostja suulise korraldusega. Seda korraldust kostja täitis. Suuliselt enne

töölähetusse suunamist selgitas hageja töötaja Axxx Txxxxx kostjale tööde olemust ja sisu töölähetusel olles ning sealjuures ka seda, et kostja on brigaadi juht. Seda korraldust kostja eitab. Kostja valikuliselt aktsepteerib korralduste andmist sõltuvalt sellest, mis on talle kasulik. Luhtala OY-le esitati nimekiri brigaadi koosseisu kohta, kus oli märgitud, et kostja on brigaadi juht. Brigaadi koosseis oli kostjale ka eelnevalt teatavaks tehtud. Ülalnimeatud asjaolu kinnitab ka tunnistajana Kxxxx Pxxx. Alusetu ja tõendamata on kostja väide nagu oleks jahe ilm takistanud kuivati katusekarkassi värvimist. Kostja koos ülejäänud brigaadiga viibis järjekordsel töölähetusel alates 3.05.2010. Kostja väide ilmastiku sobimatuse kohta ei ole tõendatud. Eelmine kord, millal kostja komandeeringus viibis oli aprillis 2010.a. Kostja pole tõendanud, et aprillis poleks korrosioonitõrjet ilmastiku tõttu teostada saanud. OÜ Täitsamees arve hagejale esitati 19.07.2010. Kuivati katusekarkassi keevisõmbluste korrosioonitõrje teostati juulis 2010. Samal ajal oli keevisõmbluste korrosioonikaitse teostamine kostja otsene kohustus, mida tõendame Kxxxx Pxxx ütlustega. Kostja lahkus töölt 21.06.2010, mille tõttu kostja lähetamine selle töö teostamiseks polnud võimalik. OÜ Täitsamees töötajad kuulusid samuti töölähetusse suunatud brigaadi koosseisu, kelle ülesandeks oli montaažitööde teostamine. Kostjale pidi arusaadav olema, et katusekarkassi keevisõmbluste korrosioonikaitse ajal kui katusekarkass asub maas on lihtsam ja seega odavam, sest ei vaja tõstetehnikat ning muid lisaseadmeid. Kuna katusekarkassi keevisõmbluste korrosioonikaitse jäi õigeaegselt tegemata monteeriti see ning korrosioonikaitse teostati peale seda, mis tõi kaasa lisakulutusi. Kostjale tasuti töölähetuses oldud aja eest vastavalt kostja koostatud tööaja tabelile. Selle tasu hulgas oli ka tasu katusekarkassi keevisõmbluste värvimise eest. Faktiliselt sai kostja tasu töö eest, mida ta tegelikult ei teinud. Olles brigaadi liige ja pealegi brigaadi juht oli kostjal pädevus ja kohustus täita TLS § 16 nõudeid. Kostja vastusest nähtub, et Luhtala OY lepiti kokku selle keevitusaparaadi kasutamine mille eest tehti tellijale lisatööd. Kostja vastusest nähtuvalt ei informeeritud kokkulepetest hagejat kuigi TLS § 16 lg.1 tulenevalt pidi kostja seda tegema. Seega tegutses kostja mitte vastavuses oma kohustuste ulatusele ning võttis hagejale kohustusi, milleks hagejalt nõusolekut ei olnud. Selle tulemusena pidi hageja tasuma Luhtala OY täiendavaid summasid, mida polnud hageja poolt ette nähtud. Põhjendatud ei ole kostja väide OY Luhtala transpordi kasutamisel gaasiballooni veoks. Tegemist oli ühe süsihappegaasi ballooni transpordiga mitmel korral. Selleks oli kostjal töölähetuses hageja transpordivahend, millel muuhulgas oli reisijatekabiin veose osast eraldatud. Samuti pole kostja viidanud õigusaktile, mis seaks ühe ballooni veole eritingimused. Eestis reguleerib Teede- ja sideministri 14. detsembri 2001. a määruse nr 118 «Ohtlike veoste autoveo eeskiri» (RTL 2002, 6, 53) jõustunud 14.01.2002. Eeskirja § 2 lg.2 p. 1 nõudeid ei rakendata väikestele veosekogustele. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kostja poleks oma töökohustusi rikkunud, poleks hagejal olnud vajadust täiendavaid kulutusi teha.

Siinjuures tuleb märkida, et töökorralduste andmine ei pea toimuma kirjalikult. Nn. kirjalikud töökäsud toimisid töökoodeksi kehtivuse ajal. Kui antakse korraldus nt. kuivati paigaldamiseks, ei ole selleks vaja kirjalikku töökäsku. Kuivati paigaldamine toimub vastava projektdokumentatsiooni alusel. Ka nt. keevitustöid teostatakse vastavalt joonistele ja tööohutuse nõuetele. . VÕS § 127 lg.4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui tööandjale tekib kahju seetõttu, et töötaja oma kohustusi rikub, on olemas põhjuslik seos töötaja, antud juhul kostja, käitumise ja tekkinud kahju vahel. Kohtuistungil jäid pooled oma kirjalikes seisukohtades esitatu juurde. Tunnistaja Kxxxx Pxxx töötas koos Rxxx Pxxxxxxxx Soomes. Tunnistaja sai aru nii, et Rxxx Pxxxxx on objektil juhendaja, ülemus. Ta organiseeris sinnasõidu, maksis piletid, ööbimised, ohutustehnika allkirjad, pidas tööaja arvestust, suhtles tellijaga. Et Rxxx Pxxxxx on ülemus, ütles töölistele ka Txxxxx. Tunnistaja kinnitab, et Rxxx tegi ka ise igasuguseid töid, aitas teisi. Aprillis Soomest tagasi tulles ütles Rxxx, et järgmine kord enam keevitust kaasa ei vea, selle saame soomlaselt. Tunnistaja tõi keevituse ära ja järgmine kord enam seda kaasa ei võetud. Kopa keevituse soomlasele tegi tunnistaja Rxxxxxettepanekul ära. Keevisõmbluste ülevärvimist Rxxx proovis, kuid oli veel liiga külm ja värv hakkas kobrutama. Seda oleks saanud teha enne Soomest äratulekut, siis oli temperatuur üle 0 kraadi. Kui gaas sai otsa, ütles tunnistaja sellest Rxxxxxx ja gaas toodi.

KOHTU SEISUKOHT

Poolte vahel on töölepingust tulenev õigussuhe ja vaidluse aluseks olevad sündmused leidsid aset alates novembrist 2009. see tähendab, et vaidluse lahendamisel tuleb lähtuda Töölepingu seadusest, mis kehtib alates 01.juulist 2009. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul leida vastused järgmistele küsimustele: 1)kas kohustused, mille rikkumist kostjale ette heidetakse, kuulusid kostja kohustuste hulka tulenevalt temaga sõlmitud töölepingust 2)kas kostja rikkus temale töölepinguga ettenähtud töökohustusi 3)kas töötaja on oma töökohustuste rikkumises süüdi 4)kas kostjapoolne töökohustuste rikkumine on toonud kaasa kahju tööandjale 5)missugune on kostja vastutuse ulatus tööandjale tekkinud kahju eest. 1)kas kohustused, mille rikkumist kostjale ette heidetakse, kuulusid kostja kohustuste hulka tulenevalt temaga sõlmitud töölepingust Uuritud tõendite alusel tegi kohus kindlaks järgmised faktilised asjaolud: Rxxx Pxxxxx töötas A.Tammel AS-s töölepingu alusel (tl.7-8), mis sõlmiti 12.mail 2008.a. R.Pxxxxxx töötamise kohta müügispetsialistina. Tema põhitööülesanne (lepingu p.2.1.) oli kuivatite ja viljakäitlusseadmete (Tornum, Murska) müük, paigaldus, tehniline tugi. Müügispetsialisti ametijuhendi (tl.9) järgi olid tema ülesanneteks muu hulgas ka abistamine seadmete paigaldamisel ja töölepanekul, kuivatite ja viljakäitlusseadmete paigaldus, tehniline tugi, ( p.2.1, 2,4); kohustustena täita ettenägematuid ülesandeid vastavalt vajadusele, ettenägematute takistuste korral pöörduda ettevõtte juhi poole ilmnenud takistuste kõrvaldamiseks (p.3.4); vastutusena vastutada töövahendite, materjalide säästliku ja otstarbekohase kasutamise eest (p.5.2). Töösisekorra eeskirjade p.2 järgi on eesmärgiks... töö õige organiseerimine ja ohutud töötingimused... korrektne teenindus ja töökultuur.

Soomes Luhtala OY kuivati ehitus ja paigaldamistöödel alates novembrist 2009 oli Rxxx Pxxxxx oma tööandja A.Tammel AS esindaja: ta oli ainus A.Tammel AS töötaja sellel objektil, kes oli lähetatud tellija Luhtala OY juurde kuivati paigalduse ja tehnilise toe osutamise eesmärgil. On tõendamist leidnud, et hageja oli tellijat Luhtala OY-d informeerinud sellest, et Rxxx Pxxxxx on objektil vastutav isik, selle kohta saatis hageja tellijale kirja (tl.11,12), et Rxxx Pxxxxx on objektil teistele ülemus, teadis ka tunnistaja Kxxx Pxxx (tõendatud tunnistaja ütlustega). Sellest (et R.Pxxxxxxoli ainus A.Txxxxx AS töötaja kohapeal) tulenes ka Rxxx Pxxxxxxxroll tellija juures: ta oli kuivatit paigaldava tööettevõtja A.Tammel AS esindaja ja teised töötajad kohapeal olid alltöövõtjad. Lepinguline suhe oli tööettevõtja A.Tammel AS ja tellija Luhtala OY vahel, tööettevõtja esindaja kohapeal oli R.Pxxxxx. Sellisest objektiivsest suhtest tulenes, et R.Pxxxxxxx kui A.Tammel AS töötajal oli kohustus oma tööandjat informeerida kõigist tekkivates probleemidest, töö tegemise takistustest. Selline kohustus tulenes töötajale TLS § 15 lg.2 p.7, aga ka VÕS § -st 102 (Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada). Uuritud tõendid tõendavad, et RxxxxPxxxxxxxx oli arusaadav ja teada, et temal tuleb olla kursis tööga kohapeal ja seda tööd organiseerida: enne objektile minekut oli piisavalt aega tööjoonistega tutvumiseks Eestis (oktoobris sai tutvuda joonistega, novembris mindi tööle), jaanuaris toimusid kursused, kus saadi tööohutuskaardid. Rxxx Pxxxxxxxxxoli arusaadav, et tema korraldada on kohalesõitmine, vajalike vahendite ja materjalide hankimine. Rxxx Pxxxxx annab ise ütlusi, et tema asi oli mhed peale võtta ja kohale viia, ... töövahendeid maha ei jätnud, kuna kohapeal oli kõik olemas, gaasi objektile toimetamisest rääkisime peremehega, korjasin allkirju tööohutusalase instrueerimise läbiviimise kohta. Kõik need ülesanded on täpselt fikseeritud Rxxx Pxxxxxx töölepingu p.-s 2.1. põhitööülesannetena- kuivatite ... paigaldus, tehniline tugi, ja ametijuhendis (p.2.1., 2.4). Kohus on seisukohal, et sellisena kirjapanduna on töölepingus ja ametijuhendis piisava täpsusega fikseeritud töö sisu ja kohustused. TLS § 15 lg.2 p.1 järgi töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Rxxx Pxxxxx kohtuistungil kirjeldas, et selle töö raames tuli tal tegeleda nii tehnilise kui ka müügi poolega, pidas sidet kuivatite monteerijaga, viis puuduolevaid detaile, mõnede materjalide juurdemuretsemine. Olukorras, kus töölepingus on tööülesandena kirjas “kuivatite paigaldus”, tulebki lähtuda sellest, et töötaja ülesandeks on kõik selle sõnapaari sisse mahtuvad tegevused. Seejuures on oluline, et kuivati monteerijana kasutas tööandja A.Tammel AS alltöövõtjaid, Täitsamees OÜ-d. Seetõttu ei kuulunud töötaja R.Pxxxxx tööülesannete hulka nende kohustuste täitmine, mis alltöövõtulepingu järgi oli alltöövõtja ülesanne, vaid R.Pxxxxxxxkohustuseks oli tagada kuivatite paigaldus alltöövõtja poolt, tööettevõtja A.Tammel AS esindamine ja suhtlemine tellijaga, tagada sujuv töökorraldus ja hea lõpptulemus. TLS § 15 lg.2 p.6 sätestab, et töötajatega.

töötaja teeb tööülesannete täitmiseks koostööd

teiste

See tähendab, et Töölepingu seadusest tuleneb töötaja kohustus teha koostööd teiste sellel objektil töötavate isikutega. Rxxx Pxxxxxxx oli kohustus teha koostööd alltöövõtjate- OÜ Täitsamees ja LEHO Kaubandus OÜ töötajatega, selgitada välja olemasolevad ja vajaminevad töövahendid ja muud töö tegemiseks vajalikud asjaolud. Oma töölepingujärgsete kohustuste korrektseks täitmiseks oli Rxxx Pxxxxxxx võimalus vabalt valida tegevused: tutvuda monteeritava objektiga eelnevalt jooniste järgi, teha endale selgeks alltöövõtjatega sõlmitud lepingute täpne sisu, tellijaga sõlmitud lepingu täpne sisu, nõuded, mis võisid esile kerkida seoses töötamisega teises riigis. Kohtu hinnangul mahub tööülesandesse” kuivatite paigaldus, tehniline tugi” teadmine sellest, millised on selleks tööks vajalikud seadmed ja tagamine, et seadmete puudumise tõttu ei jääks töö tegemata. Rxxx Pxxxxx oli seda tööd teinud selle tööandja juures rohkem kui aasta. Ta oli tema enda sõnul

“sisuliselt kuivatitealane insener”, objekte oli olnud üle Eesti. Seega oli tal novembriks 2009 piisav kogemus konkreetselt selleks tööks, ta teadis, missugune on väljakujunenud praktika selliste tööde tegemisel ja talle oli tuttav töö iseloom. Et uue objekti ettevõtmisel on vajalik teha eeltöö enne töö alustamist, kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja K.Pxxx (tegin oma kodutöö enne ära, jooniste järgi oli selge, millega mina pean tegelema ja millega keegi teine). RxxxxPxxxxxx töölepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks Luhtala OY juures olid tema tööülesanded kuivati paigaldamisel ja tehnilise toe teostamisel kohtu hinnangul piisavalt täpselt fkseeritud töölepingus, selle töö iseloomust tulenevad vajadused olid talle teada tööst varasematel objektidel. Uuritud tõenditest nähtub, et R.Pxxxxx teadis ja sai aru, et tema pädevusse kuulub otsustada näiteks selle üle, milliseid seadmeid on vaja kohapeal kasutada ja kust neid seadmeid saadakse. Seda tõendavad tunnistaja K.Pxxxxxütlused selle kohta, et tagasiteel aprillis arutati, mida on vaja järgmine kord kaasa võtta ja Rxxx ütles, et keevituse saame soomlaselt ja et ei pea ise enam kaasa võtma. Fakt, et Rxxx Pxxxxx teadis, et temal on kohapeal pädevus korraldada objektil töötajate tööd, on tõendatud tunnistaja K.Pxxxx ütlustega selle kohta, et Rxxx pöördus tema poole küsimusega kopa keevitamise kohta (kas teed ära?) ja tunnistaja võttis keevitustöö teha. Ka R.Pxxxxx ise ei eita sellise ettepaneku tegemist.R.Pxxxxx suhtles tellijaga ja helistas A.Txxxxxxxx kui oli vaja lahendada uksega tekkinud probleemi. TLS § 16 lg.1 sätestab: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 15 lg.2 p.6 sätestatud koostöö tegemise kohustus tähendab muu hulgas ka seda, et töötajal on kohustus küsida vajadusel või ebaselguse korral juhiseid tööandjalt. Töötaja, kes täidab oma töökohustusi vajaliku hoolsusega, küsib tööandjalt järele, kui tema vastutusvaldkonnas esineb ebaselgus või kui on vaja teha otsustusi, mis ulatuvad üle töötaja pädevuse piiri. Kõige eeltoodu alusel loeb kohus, et tulenevalt Rxxx Pxxxxxxxx sõlmitud töölepingus kirjapandust, ametijuhendist, oli Rxxx Pxxxxxx tööülesandeks Luhtala OY objektil muu hulgas objekti varustamine vajaliku gaasiga ja keevitusaparaadi olemasolu tagamine. Ka oli R.Pxxxxxx pädevuses A.Tammel AS alltöövõtjate töö korraldamine sellel objektil ja vajadusel neile tööülesannete andmine, s.h. K.Pxxxxxxx vajaliku töökorralduse andmine. Kohus leiab, et R.Pxxxxxx töölepingust ja ametijuhendist ei saa vahetult tuletada tema kohustust karkassi värvimiseks korrosioonitõrjeks. Kui R.Pxxxxxx kui müügispetsialisti kohustuste hulka kuulusid kuivatite paigaldamise ja selle tehnilise toe sisusse kuuluvad tööd, siis nende tööde hulka ei saa ilma erikorralduseta lugeda üht konkreetset ehitustöödkeevisõmbluste ülevärvimist. Kostja väitel kuulus korrosioonitõrje OÜ Täitsamees kohustuste hulka (tl.26). Samas ei ole kostja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Kostja oma ütlustes küll võtab õigeks, et ta sai aru, et keevisõmbluste värvimine oli tema teha (püüdis värvida, kuid külmaga hakkas värv kobrutama ja hiljem tegi värvimistööd, mis jäid katuseplekkide alla) ja tunnistaja K.Pxxxxkinnitab, et Rxxxx proovis pintsliga värvida, kuid külma tõttu ei jäänud värv peale, aprillis olks saanud värvida. Ka hageja ei ole tõendanud, millest tulenes R.Pxxxxxx kohustus katta keevised korrosioonivastase värviga. Hagis ei ole sellistele tõenditele viidatud. Hageja lepingulise esindaja A.Txxxxxx sõnul rääkis ta konstruktsiooni värvimisest R.Pxxxxxxxx juba oktoobris, selleks saadeti värv kohapeale, Pxxxxx oleks pidanud selle värvimise organiseerima või ise värvima.

Kõige selle alusel leiab kohus, et R.Pxxxxxx töölepingust ei tulenenud kohustust värvida karkassi keevisõmblusi korrosioonitõrjeks. Sellist konkreetset tööd ei saa müügispetsialisti kohustuste hulka lugeda ei töölepingu, ametijuhendi ega ka müügispetsialisti töö iseloomu või väljakujunenud praktika alusel. Iseenesest võib õige olla, et tööandja ootas sellise töö tegemist R.Pxxxxxxxxxja ta sellest R.Pxxxxxxxx ka rääkis, kuid sellise töö tegemise kokkulepe tulnuks siis ka suuliselt või kirjalikult selgetel asjaoludel kokku leppida. Et sellist selgelt arusaadavat kokkulepet ei olnud, nähtub hageja esindaja A.Txxxxxx ütlustest, et R.Pxxxxx oleks pidanud selle värvimise organiseerima või ise värvima. Seega kohus ei loe kostja R.Pxxxxxx töökohustuste hulka konstruktsioonide värvimist ehk kohustust, mille rikkumist R.Pxxxxxxxx ette heidetakse. Kohus leiab, et asjas ei oma määravat tähtsust, et R.Pxxxxx ei olnud varem näinud paberit, kus oli kirjas, et ta on montaaži paigas vastutav isik (tl.12). Olukord, kus nii tellija, kaastöötajad, kui ka R.Pxxxxx ise on ühetaoliselt teadlikud sellest, et R.Pxxxxx on tööettevõtja ainus esindaja objektil, tähendabki seda, et see tööettevõtja esindaja (ehk R.Pxxxxx) vastutab selle objekti eest. Kohus ei saa lugeda tõsiseltvõetavaks selliseid R.Pxxxxxx selgitusi töö korraldamise ja otsuste vastuvõtmise kohta, et „me ühiselt arutasime neid asju ja et ta ei oska vastata, kelle poole pöörduti kohapeal probleemide tekkimisel.“ Olukorras, kus tööettevõtja firma A.Tammel AS poolt oli tellija juures ainus esindaja R.Pxxxxx ja teised töötajad olid A.Tammel AS alltöövõtjad ja see oli Rxxx Pxxxxxxxx teada, ei saa kaasaegses äriühingus töötav spetsialist väita, et ta ei tea, kes on tööettevõtja esindaja või et ta ei saa aru tööettevõtja ja alltööettevõtja suhtevahekorrast. Oma erialal kõrgemat haridust omav ja kaasaegses äriühingus töötav spetsialist peab olema oma hariduse ja kvalifikatsiooni tõttu kursis kõige üldisemate tõdedega ettevõtlusvaldkonnas ja omama teavet ärisuhete toimimisest, s.h. suhete reguleeritusest lepingutega. R.Pxxxxxx seletus, et tema oli Soomes selleks, et nii suure montaaži tööd õppida ja suhelda kohapeal tellijaga soome keeles ei ole kohtu hinnangul kohane ega vastavuses töölepinguga, ametijuhendiga ega tegeliku olukorraga. Võõra keele vahendamiseks kasutatakse tõlki, R. Pxxxxx ei olnud tööl tõlgina. 2)kas kostja rikkus temale töölepinguga ettenähtud töökohustusi. Kohus leiab, et RxxxxPxxxxx rikkus temal kui müügispetsialistil lasuvat kohustust täita töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tööandja poolt olid loodud töötajale vajalikud materiaalsed tingimused: antud sõiduk vajalikeks vedudeks, viidud läbi koolitused (R.Pxxxxxx ütlused: tööohutusalane koolitus oli läbitud ja tuletööde koolitus, kus õpetati kõiki nõudeid, mis on Soome ja Euroopa tööohutusnõuetega määratud), tagatud võimalus tööandjalt raha kaasa võtta või saada kulud hiljem hüvitatud, tagatud eelnevalt võimalus objekti joonistega tutvuda, ka temale endale oli soetatud vajalik tööriistakomplekt. Töötajal tulnuks oma töökohustuste täitmisel olla hoolas ja eesseisev tööülesanne Luhtala OY objektil endale selgeks teha ja ette valmistada. Selleks oleks mõistlik inimene teinud koostööd alltöövõtjatega- Leho Kaubandus OÜ ja Täitsamees OÜ töötajatega, uurinud alltöövõtjatega ja tellijaga sõlmitud lepinguid. R.Pxxxxx andis seletuse, et Täitsamees OÜ ja Leho Kaubandus OÜ töötajate näol oli tegemist kogenud ja oma tööd hästi tundvate töötajatega. Nendega eeltöö tegemine, ülesannete kokku leppimine oleks andnud kasulikku informatsiooni R.Pxxxxxxxx. R.Pxxxxx ei loonud enne Luhtala OY objektile minekut

endale ülevaadet tema enda konkreetsetest ülesannetest, mistõttu tal puudus ülevaade näiteks kohapeal vajaminevast rahast (ma ei tulnud selle peale, et nii suurt summat küsida), vajalikest töövahenditest (näiteks keevitusaparaadi vajadus kõigil kordadel). Uuritud tõendid tõendavad, et R.Pxxxxxxx puudus adekvaatne arusaam oma pädevuse piiridest: ta sõlmis oma tööandja esindajana lepinguid teenuste osutamiseks (tellis gaasi kohaleveo, rentis keevitusaparaadi), tegemata endale eelnevalt selgeks, kas tal on volitused selliste lepingute sõlmimiseks ja tööandjale sellega rahaliste kohustuste võtmiseks. Müügispetsialist R.Pxxxxxx põhitööülesandeks töölepingu järgi oli kuivatite paigaldamine, ta vastutas ametijuhendi järgi (p.5.1) temale pandud töökohustuste täitmata jätmise eest, töövahendite ja materjalide säästliku ja otstarbekohase kasutamise eest (p.5.2).. Tööettevõtja A.Tammel AS ainsa esindajana objektil tuli tal eelnevalt selgeks teha kõik selle töö iseloomust tulenev ja konkreetselt sellel objektil vajalik: kuidas jagunevad tööülesanded objektil, mida näevad ette sõlmitud lepingud, millised töövahendid on selle töö tegemiseks vajalikud, kes võtab millised töövahendid, kes hangib ja kust hangitakse vajalik gaas jne. Uuritud tõenditest nähtub, et R.Pxxxxx neid küsimusi endale eelnevalt selgeks ei teinud. R.Pxxxxx seletab, et gaasikeevituse aparaadi kaasavõtmist mina ei lahendanud, töövahendid olid kohapeal kõik olemas, objektile gaasi kohaletoimetamisest rääkisime peremehega, nad tõid kauba ära, ma ei vedanud, sest ei teadnud, kas neid võib nii vedada, rahalisi vahendeid ei olnud mulle kaasa antud. Selline olukord näitab, et R.Pxxxxx ei olnud hoolas ega valmistanud vajalikul määral ette Luhtala OY objektile tööle minekut. R.Pxxxxxxx oli oma tööks vajalik haridus ja erialased teadmised, rohkem kui aastane töökogemus just nendel töödel, töötamist sellel objektil arutati eelnevalt tööandjaga juba oktoobrikuus, seega tuleb eeldada teadmist ja arusaamist selle töö iseloomust ja vajalikust hoolsuse määrast. Mõistlik inimene sellises olukorras teeb koostööd teiste töötajatega, pöördub ettevõtte juhi poolt juhiste saamiseks või takistuste kõrvaldamiseks( ametijuhendi p.3.4), uurib tavasid ja praktikat. Et eelnevalt oli vaja kodutöö korralikult ära teha, selgeks teha, mis tuleb endal ära teha ja mida teeb keegi teine, seda kinnitas ka tunnistaja K.Pxxxxoma ütlustes. RxxxxPxxxxxx kasutuses oli tööandja ametiauto, millega oli võimalik transportida tööriistu ja tööks vajalikke vahendeid, töötajal oli kohustus kasutada tööks tööandja tehnikat ja tööriistu (hagiavalduse lk.2-3).Et tööandja oli andnud ametiauto, et tal oli keevitusaparaat, kinnitab R.Pxxxxx ja tunnistaja K.Pxxxx Sellele vaatamata ei transportinud R.Pxxxxx gaasiballoone objektile, vaid tellis selle töö tellijalt, mis tõi kaasa planeerimatu väljamineku tööandjale. R.xxxxxxx väited, et tal ei olnud vajalikul hulgal raha või et ta ei teadnud, kas ta tohib ise gaasi transportida, tõendavad, et ta ei olnud teinud eelnevat ettevalmistustööd. Asjas on tõendatud, et kõik rahalised väljaminekud R.Pxxxxxxxxxhüvitati tööandja poolt ja vajalikul hulgal raha oleks saanud eelnevalt kaasa võtta. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et gaasiballoonide transport R.Pxxxxxx kasutuses olnud tööandja sõidukiga olnuks keelatud. Jättes gaasiballoonid transportimata ja tellides selle töö tellijalt rikkus R.Pxxxxxxkohustust olla töökohustusi täites tööandjale lojaalne, pidada silmas tööandja kasu ja kasutada materjale säästlikult ja otstarbekalt. Rxxx Pxxxxx tegi keevitajale ettepaneku loobuda keevitusagregaadi viimisest objektile ja rentida see tellijalt. Sellega rikkus R.Pxxxxx taas kohustust pidada silmas tööandja huve, olla lojaalne, säästa tööandja vara ja materjale (ametijuhendi p.5.2, TLS § 16 lg.1). Kohus märgib siin, et töösuhetes lähtumine hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tähendab muu hulgas seda, et töötaja peab ilmutama vähemalt niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, olema vastutustundlik ja säästlik tööandja huve silmas pidades. Säästlikkust ja majanduslikku otstarbekust silmas pidades soetab tööandja endale seadmed, töövahendid ja muu vajaliku varustuse, võtab tööle töötajad, kellel on vajalikud oskused ja kvalifikatsioon ja lojaalsus just selle tööandja jaoks. Et ta on nõus tööandja poolt esitatud tingimustega ja

kohustub neid täitma on kinnitanud ka R.Pxxxxx tööleasumisel töölepigul (tl. 7 pöördel ja tl.9 pöördel). Uuritud tõendid tõendavad, et RxxxxPxxxxx andis Leho Kaubandus OÜ töötajale Kxxxx Pxxxxxx korralduse keevitada Luhtala OY omanikule kuuluvat koppa ehk teha tööd, mis ei kuulunud lepinguliste tööde hulka. Sellise tööülesande andmine on tõendatud tunnistaja K.Pxxxxxütlustega kohtuistungil ja kirjaliku seletusega (tl.20). R.Pxxxxx möönab kohtuistungil, et selline tööülesanne täideti tööettevõtja ettepanekul (kasutasime tellija tööriistu...inimlik printsiip, aitasime neid näiteks kopa keevitusega). Kohus ei saa kohasena arvestada kostja väidet kirjalikus vastuses (tl.28), et tal puudus mõjuvõim Leho Kaubandus OÜ töötajale tööülesandeid anda, sundida teise ettevõtte töötajat midagi tegema, tal ei olnud õigust kellelegi jagada tööjuhendeid. Uuritud tõenditest nähtub, et Leho Kaubandus OÜ tegutses A.Tammel AS objektil alltöövõtjana, tellija ees vastutas kõiki objektil töötavat isikute eest tööettevõtja A.Tammel AS, see nähtub hageja kirjast tellijale (tl.12). See tähendab, et tööettevõtja A.Tammel AS esindaja objektil R.Pxxxxxxoli volitatud kõigi nende isikute tegevust korraldama. Kohtu hinnangul R.Pxxxxxxx oli kohapeal küll pädevus alltöövõtjate (LEHO Kaubandus OÜ) tööd korraldada, s.t. K.Pxxxxxx tööülesannet anda (tellijale Luhtala OY kuuluva kopa keevitus), kuid tööülesannete andmisel ei olnud R. Pxxxxxxx õigust ületada oma volituste piire ja võtta rahalisi kohustusi oma tööandjale. Kostja kirjalikust vastusest (tl.28) nähtub, et R.Pxxxxx sõlmis keeruka rahalise kokkuleppe tellija M.Lxxxxxxxx: keevitusaparaadi laenutuse eest tehakse kliendile lisatööd, mille viimane tasaarveldab osaliselt laenutuse hinnaga. Sellise kokkuleppe sõlmimiseks, millega kaasnevad rahalised kohustused tööandjale, tuli töötajal võtta selgesõnaline volitus oma tööandjalt. Sellist volitust töötaja R.Pxxxxx oma tööandjalt ei küsinud ja tööandjat sellise lepingu sõlmimisest ei informeerinud. Sellega (rahalisi kohustusi kaasa toova lepingu sõlmimisega) ületas R.Pxxxxx temale töölepingust tulenevaid volitusi ehk rikkus TLS § 16 lg.1 kohustust täita töökohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades. Kohus ei loe töökohustuse rikkumiseks värvimistööde tegematajätmist R.Pxxxxxx poolt, kuna see ülesanne ei tulenenud R.Pxxxxxx töölepingust. 3)kas töötaja on oma töökohustuste rikkumises süüdi. Kohus leiab, et Rxxx Pxxxxx on süüdi oma töökohustuste rikkumises. Võlaõigusseaduse § 104 lg.2 sätestab: Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Lg.3: hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Lg.4: raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kohtu hinnangul seisneb R.Pxxxxxx süü temale etteheidetavate töökohustuste rikkumises selles, et ta ei järginud tema töösuhtes vajalikku hoolt ega teinud enne töö alustamist endale selgeks sellel objektil vajalikku: kuidas jagunevad tööülesanded objektil, mida näevad ette sõlmitud lepingud, millised töövahendid on selle töö tegemiseks vajalikud, kes võtab millised töövahendid, kes hangib ja kust hangitakse vajalik gaas jne. Töötajal oli selliste asjaolude selgekstegemiseks piisavalt aega (juba oktoobris olid käes joonised), võimalust suhelda tööandjaga (oktoobris räägiti juba tööandjaga konstruktsiooni värvimisest). Arvestades, et objekt asus Soomes ja see oli esimene selline R.Pxxxxxx jaoks, oleks mõistlik inimene sellises olukorras eelnevalt läbi mõelnud ja teinud endale selgeks kõik vajaliku töötamiseks teises riigis suurel ja uudsel objektil. Töötajatele ja tööandjale seatud eesmärke kasutada tööaega ratsionaalselt, saavutada töö õige organiseerimine, tagada

ohutud töötingimused, korrektne teenindus ja töökultuur kirjeldab töösisekorra eeskirjade p.2. Neid eesmärke silmas pidades oli töötajal kohustus hoolitseda selle eest, et ta oma tööga toime tuleks. Töötaja, kes ei tee endale selgeks vajalikku kaasavõetavat raha hulka, lepingutest tulenevaid kohustusi ega enda volitusi, ei ole suhtunud vajaliku hoolsusega eesseisvasse töösse. Igapäevastes töösuhetes on vajalik, et iga töötaja, eriti aga konkreetse töö spetsialist ja tööandja esindaja teaks täpselt oma pädevuse piire, teaks töö sujuvaks kulgemiseks vajalikku ja tagaks töö (kuivati paigalduse) kulgemise tööandja kasu silmas pidades. Töötaja, kes ei järgi igapäevases töös vajalikku hoolt, on hooletu ehk tema käitumises esineb VÕS § 104 lg.3 tunnus- hooletus. R.Pxxxxxx enda seletusest ilmneb ja tunnistaja k.Pxxxx ütused kinnitavad, et R.Pxxxxx oli teadlik, et need ülesanded (gaasi toomine, keevitusaparaadi olemasolu tagamine) kuuluvad tööandja ehk A.Tammel AS ülesannete hulka ja nende küsimuste lahendamine on tema enda ülesanne. Seda R.Pxxxxxxxteadmist tõendab tema enda käitumine- ta lahendas need küsimused ära- tellis gaasi toomise ja keevitusaparaadi saamise. Asjaolu, et Rxxx Pxxxxx võttis vastu otsustuse keevitusaparaadi osas- seda me enam kaasa ei võta, selle saame kohapeal rentida- tõendab, et ta teadis, et see küsimus on tema pädevuses lahendada. Samas ei käitunud ta neid küsimusi lahendades tööandjale lojaalselt ja tema kasu silmas pidades, vaid tekitas gaasi toomist tellides ja keevitusaparaati rentides tööandjale täiendavaid väljaminekuid. Gaasi toomine ja keevitusaparaadi olemasolu oli võimalik lahendada ilma tööandjale täiendavaid kulutusi tekitamata- tuua gaasi tööandja transpordiga ise ja võttes keevitusaparaadi kaasa. Rxxx Pxxxxxx töökohustuste rikkumised- et ta ei transportinud gaasi ise kohale ja tellis selle tellijalt, et ta otsustas rentida keevitusaparaadi tellijalt ja seda mitte ise kaasa võtta ja et ta otsustas teha keevitustöö Luhtala OY kasuks ilma tööandjalt sellekohast nõusolekut (volitust) saamata tulenesid tema hooletusest – ta ei teinud endale eelnevalt selgeks oma pädevuse piire ja ei täitnud kuivati paigaldamisega seotud temal lasuvaid ülesandeid lojaalselt ja tööandja kasu silmas pidades. 4)kas kostjapoolne töökohustuste rikkumine on toonud kaasa kahju tööandjale Hageja käsitleb temale tekkinud täiendavaid väljaminekuid kahjuna kokku summas 15512.48 krooni, millest 4056.48 krooni on OÜ-le Täitsamees tasutud värvimistööde tasu (tl.13,14), 1877.59 krooni ehk 120 eurot Luhtala OY-le tasutud gaasi kohaleveo tasu (tl.15,18), 8200.38 krooni (ehk 524.10 eurot) Luhtala OY-le tasutud keevitusaparaadi rent (tl.15,17,19) ja 1378 krooni K.Pxxxxxx makstud kopa keevitamise tasu (tl.20,21). Kostja ei ole vaidlustanud täiendavate väljaminekute summat, kuid märgib, et tegemist on tööandja hüvanguks tehtud kulutustega ja need ei kuulu töötaja poolt hüvitamisele (kirjalik vastus tl.27). Kohus leiab, et tekkinud kahju kindlakstegemisel tuleb lähtuda TLS § 72 ja § 1 lg.3, mille kohaselt töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 72 sätestab: Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. VÕS § 620 sätestab: Lg 1: Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega.

Lg 2: Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lg 4: Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjas esitatust tuleneb, et värvimistööd ei olnud hõlmatud alltöövõjatega sõlmitud lepingutega. See tuleneb hageja poolt esitatust, et xxx Pxxxxx oleks pidanud selle värvimise organiseerima või ise värvima, aga ka hageja poolt kohtuistungil märgitust, et R.Pxxxxxxxx on tehtud värvimistöö eest makseid. See tähendab, et tegemist on kuluga, mis tulnuks teha kuivati paigaldamist teostaval tööettevõtjal ehk hagejal. On võimalik, et sellist kulu oleks olnud töö otstarbeka organiseerimise korral võimalik vähendada (värvida karkass enne ülespanekut), kuid sellise kulu kandmist ei saa nõuda töötajalt. Seetõttu ei loe kohus karkassi värvimistöö kulu 4056.48 krooni hagejale tekkinud kahjuks. Kohus ei loe hagejale tekkinud kahjuks ka kopa keevitustööde eest makstud 1378 krooni, kuna tegemist on hageja lepingupartnerile reaalselt tehtud tööga, mille eest selle töö tegijal on õigus tasu saada. Võib õige olla, et see on kuivati paigaldamise lepingust väljapoole jääv töö, mis on Luhtala OY-le hageja poolt tehtud täiendavalt, kuid sellest tulenevad nõuded on tööettevõtjal A.Tammel AS võimalik esitada Luhtala OY-le. Hagejale tekkinud kahju suuruse hindamisel tuleb arvestada, et kostja tegutses tellija juures kuivati paigaldamisel hageja esindajana. Hageja kinnitab, et kostja pidi Luhtala Oy juuresolema hageja tegevjuhi A.Txxxxxxxkäepikendus. Hageja kasutas kostjat oma majandus- ja kutsetegevuses ja seetõttu tuleb tal taluda kulusid, mida kostja hageja esindajana hagejale oma pädevuse piirides tekitab. Tagasinõudeõigust (ehk kahju hüvitamise õigust) saab tunnustada vaid nende kulude osas, mida kostja ei olnud õigustatud tegema või mida ta tekitas oma süülise käitumisega. Kohus on eespool asunud seisukohale, et kostja oli oma tööüleasndeid täites hooletu, ei käitunud tööandjale lojaalselt ega tööandja kasu silmas pidades ja tellis gaasi transpordi ja rentis keevitusaparaadi tellijalt. Need summad, mis tööandjal ehk hagejal tuli seetõttu tellijale tasuda- 10078 krooni ehk 644.1 eurot loeb kohus hagejale tekkinud kahjuks. Summa 10078 krooni ehk 644,1 eurot on hagejal tulnud tellijale esitatud arvest maha arvestada tellija nõudmisel, kuna tööettevõtja ja tellija vahelise lepingu kohaselt tuli need kulud kanda tööettevõtjal ehk hagejal (tõendiks kiri tl.15,16). See on hagejale kuivati paigaldamisel tekkinud täiendav kulu, mida olnuks võimalik ära hoida kostja hoolsa tööga: tuua gaas kohale hageja transpordiga, mis oli kostja kasutuses ja võtta keevitusaparaat kaasa. 5)missugune on kostja vastutuse ulatus tööandjale tekkinud kahju eest. Küsides selle järele, kas kostja vastutab hagejale tekkinud täiendavate väljaminekute (kahju) eest ja kui, siis millises ulatuses, lähtub kohus TLS § 72, 74 lg.2, VÕS § 100, § 103 lg.1, lg.2, lg.3, § 127 lg.1, lg.2. TLS § 74 Lg 2 sätestab: Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult

eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. VÕS § 100: Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 103 sätestab: Lg 1: Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Lg 2: Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Lg 3: Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Kohus on seisukohal, et TLS § 16 lg.1 ja VÕS § 620 lg.1, lg.2 eesmärgiks on tagada, et töötaja teeks tööd tööandjale parimal ja kasulikumal viisil, eriti aga hoidma ära tööandjale täiendavate väljaminekute (kahju) tekkimise. Sama sätestab ka hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu p.8. Nende sätete kaitse- eesmärgiks on hoida ära tööandjale kahju tekkimine ja seetõttu on hagejal alus nõuda kostjalt tekkinud kahju hüvitamist. Hinnates ulatust, milles kostjalt saab kahju hüvitamist nõuda, võtab kohus arvesse, kuivõrd intensiivselt tulenes hageja ja kostja vahelisest lepingust kostja kohustus tagada ise oma tööga gaasi kohaletoomine. Tõendamist on leidnud, et kostjal oli kohustus tagada kuivati paigaldus ja korraldada teiste töö, kuid puuduvad andmed selle kohta, millistes detailides oli hageja kostjale teada andnud tema enda konkreetsete tööülesannete sisu ja pädevuse piirid. Andes töötajale teada, et töötaja on tööandja tegevjuhi käepikendus kohapeal, lõi tööandja töötajale ebaselge mulje tema pädevusest. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et varasemalt oleks töötaja ebaõigesti aru saanud temale antud ülesannete sisust või pädevusest. Seetõttu oli töötajal võimalus mõista, et ta tajub temal olevat rolli ja ülesandeid adekvaatselt ja samataoliselt tööandjaga. Kohus leiab, et need asjaolud vabandavad osaliselt ja umbes 30% ulatuses töötaja rikkumise raskust ja temal lasuvat vastutuse määra tööandjale tekkinud väljaminekute (kahju) eest. Kohus võttab tekkinud kahju hüvitamise ulatuse kindlakstegemisel arvesse ka seda, et ka juhul kui töötaja oleks täitnud temal lasuvad kohustused ise (transportinud kohale gaasi ja võtnud kaasa keevitusaparaadi), oleks see objektiivselt tähendanud tööandja kulu, mis tulnuks tööandjal kanda. Seetõttu ei saa kogu transpordikulu või keevitusaparaadi kulu panna töötaja kanda ja selles ulatuses ehk umbes 30% kuulub hüvitatava kahju ulatus piiramisele.. Kokkuvõttes leiab kohus, et tööandja täiendavate väljaminekute hüvitamist saab kostjalt nõuda 40% ulatuses tekkinud väljaminekutest ehk summas 4031 krooni, s.o. 257.60 eurot.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ehk 26% ulatuses ja suuremas osas jääb hagi rahuldamata. Võttes aluseks TsMS § 163 lg.1 (hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega võ ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda), jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.