.
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-05-36
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.veebruar 2011Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
V. P.i hagi Kohtla-Järve linna ja A. M.i vastu 09. jaanuaril 2001 Kohtla-Järve linna ja Askaz M.`i vahel sõlmitud ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks ning üürilepingu kehtivuse tunnustamiseks koos valduse taastamise või kahju hüvitamisega summas 80 000 krooni.
Kohtuistungi toimumise aeg
15.veebruar 2011
Menetlusosalised
Hageja:
V. P. (IK xxx) xxx
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat K. K. Rakvere 5a Jõhvi
Kostja:
Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve linnavalitsuse kaudu) [email protected]
Kostja esindaja:
xxx
Kostja:
A. M. (IK xxx) xxx
1.Rahuldada V. P.i taotlus tunnustada V. P.i ja Kohtla-Järve linna vahel sõlmitud Pioneeri 15-18 Kohtla-Järve eluruumi üürilepingu kehtivust
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.V. P. esitas 08.mail 2001 Ida-Viru Maakohtule hagiavalduse Kohtla-Järve linna vastu 09.jaanuaril 2001 sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. 18.märtsil 2003 esitas ta täiendava hagiavalduse soovides erastada temale vaidlusalune eluruum ja mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitamiseks 654 671 krooni . Viru Maakohus rahuldas 21.oktoobri 2003 otsusega hagi osaliselt ning mõistis KohtlaJärve Linnavalitsuselt välja alusetult saadud 3500 EVP krooni. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata.
-
tunnustada üürilepingu kehtivust ja välja móista üürilepingu ese üürniku valdusse või kui valduse võimaldamine üürnikule on võimatu,siis mõista välja kostjatelt solidaarselt 80 000 krooni Kohtumäärustega 24.juulist 2006 lõpetas kohus menetluse kahju hüvitamise 646700 krooni nõudes,jättis läbi vaatamata hageja nõuded erastada korter ja ehitis,taastada hageja elukoha registreerimine ja erastada maja ,andis hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Hageja esitas määruskaebuse tema nõuete läbivaatamata jätmise määrusele. Kohtuistungil 06.märtsil 2007 taotles hageja osaotsuse tegemist ostu-müügilepingu tunnustamise nõudes .Kohtla-Järve linn nõustus osaotsuse tegemisega. Maakohus tegi osaotsuse 23.märtsil 2007 ning hageja esitas sellele 30.märtsil 2007 Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. 5.Tartu Ringkonnakohus jättis 30.jaanuaril 2009 otsusega rahuldamata V. P.i apellatsioonkaebuse ning muutmata Viru Maakohtu 23.märtsi 2007 osaotsuse.
Kostja A. M. ei ole esitanud kohtule ühtegi kirjalikku arvamust või vastuväidet tema vastu esitatud hagidele,nende täpsustustele või täiendustele. Ta oli viimati kohal ainult kohtuistungil ,mis toimus 06.detsembril 2006. 06.märtsi 2007 kohtuistungi kohta teatas ta kohtule telefoni teel ,et asi vaadatakse kohtus läbi ilma temata. Hagiavalduse lõpliku variandi sai kostja M. kätte 11.01.2011 ,kohtukutsed sai kostja kohtuistungile kätte 26.10.2010 ja 15.02.2011 kohtuistungile 18.01.2011.
Kostja Kohtla-Järve Linnavalitsus vaidleb hagile vastu. Ta väidab oma vastustes kohtule 10.08.2010(tl51 III kd)ja 13.01.2011 (tl 88 III kd ) , et üürileping on lõppenud hageja enda soovil,kuna üürnik on ise loobunud korterit eluruumina kasutamst ja sellega seotud kohustusi kandmast.Puudub põhjuslik seos kahju ja väidetava kahjutekitaja nn õigusvastase tegevuse vahel.Linnavalitsusele on arusaamatu,millistel õiguslikest alustest ja arvutusmeetoditest hageja lähtub, kui soovib kostjatelt solidaarselt 80 000 krooni väljamõistmist. Kohtla-Järve linnavalitsus esitab kohtule 18.novembri 2010a Tartu Halduskohtu määruse (tl 98 - 103 III kd) lisades juurde ka materjale halduskohtu toimikust (tl 91-97 III kd),
millega jäetakse rahuldamata V. P.i taotlus tähtaja ennistamiseks Kohtla-Järve Linnavalitsuse toimingute (tegevusetuse) õigusvastaseks tunnistamiseks eluruumi Pioneeri 15-18 ostueesõigusega erastamisel ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks.Samuti lõpetatakse menetlus V. P.i kaebuses Kohtla-Järve Linnavalitsuse toimingute(tegevusetuse) õigusvastaseks tunnistamiseks eluruumi xxx ostueesõigusega erastamisel ja vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemiseks halduskohtumenetluse seadustiku§ 12 lg 3 alusel.Kohtumäärus jõustus 18.novembril 2010.
Peale Riigikohtust Viru Maakohtusse toimiku tagastamist on Viru Maakohtus toimunud kaks kohtuistungit : 15.detsembril 2010 ja 15.veebruaril 2011. 15.detsembri 2010 kohtuistungil nõudis kohtunik hagiavalduse tervikteksti,kuna hageja oli esitanud ainult avalduse hagiavalduse täpsustamiseks. Istungil ei osanud hageja täpselt oma haginõuet formuleerida.ütles, et M. ei ole milleski süüdi, temale lihtsalt sokutati see maja 1500 krooni eest,mina maksin korteri eest 3500 EVP-d.. 15.veebruari 2011 kohtuistungile hageja ja kostja M. ei ilmunud,ilmunud oli hageja esindaja ja kostja Kohtla-Järve linnavalitsuse esindaja. Kostja M.i puudumine kohtuistungilt ei saanud asja menetlust takistavaks asjaoluks, kuna TsMS § 410 annab võimaluse hageja taotlusel asja lahendada ka sisuliselt. Hageja esindaja soovis seda ning oli nõus istungimenetluses asja arutamise lõpetamisega. Hageja esindaja märkis, et hagejal oli neli nõuet (tl 83 III kd) ja ta soovis nende rahuldamist.
1.Hageja esimene nõue tunnustada V. P.i ja Kohtla-Järve linna vahel sõlmitud xxx eluruumi üürilepingu kehtivust tuleb rahuldada. Kohtusse on esitatud tõend selle kohta, et V. P. kasutas eluruumi xxx Kohtla.-Järvel lepingu alusel alates 09.märtsist 1981 (tl 98 I kd,tõlge lk.112,113 II kd ) Kui A. M. 09.jaanuaril 2001 tervikuna Pioneeri tn. 15 ehitise ostis (tl 54-58 I kd) , sealhulgas ka xxx korteri, oli üürileping kehtiv ,kuna vastupidist ei ole keegi tõendanud. Ka P. , V.ile 14.12.2001/so aasta peale A. M.i poolt elamu ostu/ Kohtla-Järve linnavlitsusele esitamiseks antud tõendi kohaselt on V. P. registreeritud elanikuna aadressile xxx. (tl 113 I kd) Kohtutoimiku Ikd lk. 143 on 17.mai 1999a Kohtla-Järve Linnakohtu otsus ,milles on tuvastatud, et Kohtla Elamu AS on esitanud kohtusse hagiavalduse V. P.i vastu nõudega lõpetada kostjaga ennetähtaegselt eluruumi üürileping ning tõsta kostja välja eluruumist Kohtla-Järve Pioneeri 15-18 ilma teist eluruumi vastu andmata ja mõista kostjalt välja korteriüüri võlg.
Menetluse kestel on hageja muutnud hagi eset ning esitanud kohtule uue kirjaliku hagiavalduse,milles palus välja mõista ainult üürivõlg ja riigilõiv. Üürilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest hageja loobus seoses kostja invaliidistumisega ja liikumisvõimetuks muutumisega selleks , ”et kostjal oleks olemas vähemalt elukoht.”(tl 144 I kd) Seega on Pioneeri 15-18 Kohtla-Järve korteri üürilepingu osas olnud küll vaidlusi enne ostu- müügilepingu sõlmimist,kuid üürisuhe V. P.iga on kestma jäänud nii ostumüügi lepingu ajaks kui ka peale seda.. Üürilepingu lõppemise või lõpetamise kohta ühtegi dokumenti kohtule esitatud ei ole. Ehitise ostu-müügi lepingu 09.jaanuarist 2001 p. 4.3. sätestab , et ostja (A.M.) on tutvunud lepinguobjektiks olevas ehitises asuvate korterite suhtes sõlmitud ja käesoleva lepingu sõlmimise päevaks kehtivate üürilepingutega ning on teadlik sellest, et vastavalt Elamuseaduse § 34 nimetatud üürilepingud ei lõpe lepinguobjekti võõrandamisega ning nendest üürilepingutest tulenevad üürile andja õigused ja kohustused lähevad täies ulatuses üle uuele lepinguobjekti omanikule. Seega eluruumile omandiõiguse muutumine ei muuda kehtetuks selles omandis üürnikuna elava isiku õigust jätkata selles elamus elamist üürnikuna . Seetõttu on kostjal õigus jätkata selles eluruumis üürnikuna elamist kuni lepingupoolte poolt üürisuhete lõpetamiseni Elamuseaduse alusel. Kostja Kohtla-Järve Linnavalitsuse esindaja ütleb 05.juuli 2006 kohtuistungil,et üürileping,mis sõlmiti 1989.aastal,on eeldatavalt lõppenud,momendil andmed puuduvad. Kostja M. selgitab :” kui P. seal elas,oli plahvatus 7-8 aastat tagasi, seinad laguneid ja langesid kokku.WC on õues,vett ei ole juba 2-3 aastat,elektri panin ise oma korterisse sisse,katus laseb läbi. Majas elan ainult mina.Kui remont teha, on võimalik teistes korterites elada.Kingin maja pojale,olen sinna paigutanud palju raha. Ostsin- ei mäleta,praegu ta võiks maksta-ei tea.P. elas 18 korter,praegu on korter sellises seisus nagu oli,seal ei ole keegi rohkem elanud.Ostsin perele elamiseks.” Kohtla-Järve Linnavalitsus oma vastuses 10.08.2010 (tl 51,51 III kd) peab vajalikuks rõhutada, et üürileping on tänaseks lõppenud hageja enda soovil,tulenevalt asjaolust,et hageja on omal ajal ise loobunud korteri eluruumina kasutamisest ja sellega seotud kohustuste täitmisest,mistõttu on üürilepingu kehtivuse ja valduse võimaldamise nõuded asjakohatud. Hageja nõuded on peale 01.juulit 2005 aegunud. Hageja tugineb Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS)§ 146 lg 1, võlaõigusseaduse,tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvuusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕS,TsÜS ja RES rakendamise seadus)§ 9 lg 1-le. Kohus leiab , et hageja nõue ei ole aegunud, kuna hagejal oli kostja Kohtla-Järve Linnavalitsusega kohtuvaidlus korteri ostu-müügi lepingu kehtivuse üle,milles maakohus tegi 23.märtsil 2007 osaotsuse,ringkonnakohus jättis 30.jaanuaril 2009 selle osaotsuse muutmata ja Riigikohus ei võtnud Ringkonnakohtu otsusele esitatud kassatsioonkaebust menetlusse.Kuna korteri ostu-müügi(erastamise) leping hagejale eeldas nii üürilepingu olemasolu hagejaga kui ka hageja poolt erastamisavalduse esitamist, siis oleks pidanud kohtuvaidlustes ilmnema ka see asjaolu, et hagejaga üürileping puudus. Kohtuvaidlused kajastavad aga ainult seda, kas kostjal M.l oli õigus korter erastada ja kas hageja poolt on tema tahteavaldus erastamiseks üldse esitatud. Vaidlust üürilepingu olemasolu üle hagejaga ei tõusetunud. Seega ei olnud hagejal enne lõplikku kohtulahendit ostu-müügilepigu tühisuse kohta mingit alust eeldada, et ta peaks vaidlustama asjaolu (üürilepingu olemasolu)enne seda kui seda asjaolu keeldutakse tunnustamast. Seda on linnavalitsuse poolt keeldutud tegemast alles alates 10.08.2010,so. vastuses hageja haginõuetele 11.08.2010 (tl 51 III kd).
Seetõttu ei ole tegemist aegunud nõudega . Seda, et hageja ise ei ole korteris elada tahtnud ja on sealt elamast seetõttu lahkunud, tõendatud ei ole. Teine kostja A. M. ei ole kohtule oma seisukohta avaldanud. A.M. viibis viimati kohtuistungil 06.detsembril 2006. Hiljem on temale saadetud kõik hageja nõuded ja kohtukutsed, ta on need kätte saanud,kohtule vastanud ei ole(vt. eelpool KOSTJA VASTUS). Hageja taotlusel 15.veebruari 2011 kohtuistungil ja kohtu nõusolekul kohus saab teha sisulise otsuse ilma kostja ilmumiseta kohtuistungile tuginedes TsKMS § 410. 2.Hageja teine nõue nõuda xxx Kohtla-Järve eluruum V. P.i valdusse . Nõue seondub esimese hageja nõudega ,mille kohus rahuldas. Kehtiva üürilepingu alusel üüripinna kasutamise ülesütlemise võib teha hagejale ainult elamu omanik kui selleks on mõjuvad põhjused.Antud juhul võib selleks põhjuseks olla elamispinna kasutuskõlbmatuks muutumine.. A.M. selgitas 05.07.2006 kohtuistungil ,et elamu on korrast ära ja majas elab ainult tema üksinda.Majas oleks võimalik elada ,kui keegi selle korda teeks.Seega ei ole kohtul põhjust haginõude seda punkti mitte rahuldada .Kohus koos üürilepingu kehtivaks tunnistamisega rahuldab ka hageja hagi valduse üleandmise nõudes.Üürniku poolt temale kasutada antud korteri valduse lõpetamist reguleerib kehtiv elamuseadus .
3.Hageja kolmas nõue tunnustada V. P.i õigust erastada eluruum xxx Kohtla-Järve ei kuulu rahuldamisele. Tartu Halduskohtu kohtumäärusega 18.novembrist 2010 haldusasjas 3-08-778 erastamisavalduse esitamist menetlenud Tartu Halduskohus ei ennistanud V. P.i taotlust kohtusse pöördumiseks erastamistoimingute tegemata jätmise õigusvastaseks tunnistamiseks.Kohus märgib kohtumääruse põhjendavas osas,et V. P. ei ole esitanud ka tõendeid ,et ta oleks esitanud erastamisavalduse TsMS § 230 lg 1 kohaselt . Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ei hagimenetluses maakohtus ega halduskohtumenetluses ei ole hageja tõendanud, et on erastamisavalduse esitanud. Halduskohtu kohtumäärus jõustus 18.novembril 2010. Kuna erastamisavaldust ei ole hageja poolt enne 01.03.1995 ega pärast seda kohalikule omavalitsusele esitatud ,ei saa kohus tema nõuet avalduse esitamise õiguseks tunnustada. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 5 lg 1 sätestab,et eluruumi ostmise eesõigus on üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel,kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995.aasta 1.märtsiks. Kui seda tähtaega järgitud ei ole,siis ei ole ka avalduse esitamata jätnud isikul eluruumi ostmise eesõigust.
4.Hageja neljas nõue on kostjatelt 80 000 krooni solidaarne väljamõistmine. Kohus nõustub kostja ,Kohtla-Järve Linnavalitse seisukohaga ,et kahju tekkimine hagejale summas 80 000 ei ole põhjendatud .Hageja ise kahju tekkimist 80 000 krooni ulatuses ei põhjenda. Hageja ei ole esitanud mingeid arvestuslikke aluseid , kuidas ta nõutava summa arvestas. Tuginedes TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Hageja kahju on põhjendatud ainult 3500 EVP krooni tasumises AS ASTET ́ile korteri erastamiseks(maksekorraldus tl 13 I kd),mida Kohtla-Järve linnavalitsus ka tunnistab. Samas märgib linnavalitsus, et ta oleks nõus V. P.i arvele tasuma 3500 krooni tagasi , kui isik ise esitaks raha ülekande teostamiseks enda panga rekvisiidid . Kohus rahuldab hageja nõude selle nõudepunkti osas osaliselt.
Tuginedes TsMS § 162 lg 4 kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt ,kelle kahjuks otsus tehti ,oleks tema suhtes äärmiselt ebaõige või ebamõistlik. Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.