Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse tervisekahju hüvitamise nõudes. Kohus tuvastas, et hagiavalduses olid puudused, mis ei võimaldanud hagiavaldust menetlusse võtta – hagiavaldus ei vastanud hagiavalduse vorminõuetele, hagiavalduses puudusid kostja andmed ja märkimata olid hagi aluseks olevad asjaolud. Kohus andis avaldajale tähtaja hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, kostja andmete ja hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude täpsustamiseks, 20 1(3)

2-10-35417 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Hageja esitas talle antud tähtaja jooksul kohtule hagiavalduse uue teksti, milles oli kostja andmed märgitud. Uuest hagiavalduse tekstist ei selgunud aga hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, s.o kes on hagejale tervisekahju tekitanud või miks hageja leiab, et tervisekahju on talle tekitanud kostja. Kohus edastas 19. jaanuaril 2011 hagejale kohtunõude, milles andis hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude täpsustamiseks. Hageja kohtu nõudele tähtaegselt ei vastanud ja hagiavalduse puuduseid ei kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et hagiavaldus on esitatud puudustega – hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on ebaselged, s.o hagi alus on märgitud puudulikult. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 9 kohaselt, kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduse esitamisel on rikutud olulisi vorminõudeid. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). Hagiavalduses puuduvad hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, millest selguks, kes on hagejale tervisekahju tekitanud ning mis tegevusega tervisekahju tekitati. Kohus selgitas hagejale, et hagiavalduses tuleb täpsustada hagi aluseks olevad faktilised asjaolud, et oleks selgelt mõistetav, kes hageja arvates on talle tervisekahju tekitanud ning millise tegevuse läbi on talle tervisekahju tekkinud. Kohus andis hagejale tähtaja nende asjaolude kirjeldamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et kohtunõude tähtajaks täitmata jätmisel, jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata. Vastavalt TsMS § 372 lg 4, hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kohus tuvastas 23. juulil 2010 esialgselt esitatud hagiavaldusest, et hageja väitel on talle tervisekahju tekitanud Narva Linnavalitsus ja tervisekahju põhjuseks on hagejaga töösuhte lõpetamine. Hageja palus Narva Linnavalitsuselt välja mõista tervisekahju hüvitis. Hageja esitas 26. augustil 2010 kohtule hagiavalduse parandatud teksti, mille kohaselt on kostjaks J K, koolieelse lasteasutuse „Tareke“ juhataja. Hagiavalduse kohaselt töötab kostja Narva Linnavalitsuses. Hageja väitel on talle tekitatud tervisekahju Narva Linnavalitsuse ebaõige tegevuse tagajärjel. Hageja palub välja mõista kostjalt J K tervisekahju hüvitis. Kohtule jääb selgusetuks, kes konkreetselt hagejale tervisekahju tekitas ning millise tegevuse tagajärjel hagejale tervisekahju tekkis. Kohtu korduvatele nõudmistele vaatamata ei õnnestunud kohtul hagejalt selgust saada. Viimasele kohtu nõudmisele hageja ei vastanud. Kohus on seisukohal, et ilma selge hagi aluseta ei saa hagiavaldust menetleda ega hagiavaldust kostjale kätte toimetada, kuna kostjal on võimatu sellisele hagile vastuväiteid esitada ja enda kaitseõigust teostada. Kohus on seisukohal, et hageja poolt on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid ja kuna hageja ei ole hagiavalduse puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda 2(3)

2-10-35417

Ka võib sellise hagi menetlemine osutuda kostja suhtes põhjendamatuks, kuna hagiavalduses ei ole esitatud üheselt mõistetavaid väiteid selle kohta, kes konkreetselt, kas Narva Linnavalitsus või J K, on hagejale kahju tekitanud ja millise tegevusega hagejale kahju tekitati. Vastavalt TsMS § 3401 lg 2, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.