Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65334
Tsiviilasi
FMOsaühingu pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik FMOsaühing (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants M Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Urmas U
Kohtuistungi toimumise kuupäev
2. veebruar 2011.a
senti vandeadvokaat Urmas U kasuks (arvelduskonto nr
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud FMOsaühing esitas 22.12.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku ainsaks tegevusalaks raadioprogrammide tootmine. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte majandustegevus lõppenud, lepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Harju Maakohtu 14.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati FMOsaühingu ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas U. Ajutise pankrotihalduri aruanne Vandeadvokaat Urmas U esitas 31.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri päringule antud vastuses on AS Swedbank märkinud võlgniku arvelduskonto jäägiks 19.01.2011 seisuga 5,11 eurot (79,95 krooni), mis on samas summas 6,40 eurot broneeritud kaardi hooldustasude tõttu. Võlgniku antud selgituste kohaselt võlgnikul vara ega nõudeid kolmandate isikute vastu ei eksisteeri. Seega võlgnikul käesoleva aruande koostamise seisuga reaalne vara (sh nõuded kolmandate isikute vastu) puudub. Võlgnikul on käesoleva aruande koostamise seisuga kohustusi esialgsete hinnangute kohaselt 54 665 661 krooni suuruses summas. Arvestades, et ajutise halduri aruande koostamise seisuga on võlgnikul Tallinna Halduskohtus pooleli kohtumenetlus maksunõude põhiosa suuruse üle võlgniku selgitustel ca 6 miljoni krooni ulatuses (haldusasi 3-09-1732) ei pruugi nimetatud kohustuste maht olla lõplik. Samas, arvestades maksuvõla kogumahtu, võlgniku varade puudumist ja tänaseks hetkeks võlgniku majandustegevuse lõppemist, ei muudaks maksunõude lõplik suurus kohtuvaidluse võlgnikule positiivselt lõppedes võlgniku kohustuste mahtu niivõrd märkimisväärselt, et see võiks omada mõju hinnangule püsiva maksejõuetuse esinemise kohta. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on hinnanud ajutisele haldurile antud selgituste kohaselt maksejõuetuse põhjuseks varasema maksustamisperioodi eest tekkinud maksuvõlga ja selle ajatamise võimatuse ilmnemist. Ajutine haldur nõustub võlgniku hinnanguga. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus seni kättesaadavaks tehtud andmetele tuginedes tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Aruande koostamise ajaks ei ole ajutine haldur tuvastanud otseseid vara tagasivõitmise võimalusi. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Pankrotipessa võib tekkida vahendeid menetluskulude kandmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üksnes kolmandate isikute suhtes algatatud täitemenetluste kaudu, mis samas ei ole ajutise halduri hinnangul mõistlikult arvestatava laekumisperspektiiviga nõuded. Juhul, kui võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust finantseerima, esineb alus menetluse raugemiseks pankrotti välja kuulutamata. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 728 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 570,24 eurot, kokku 2 298,24 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas
seisukohta, et pankrotimenetluse raugemisel on võlgniku osanik FMH Aktsiaselts nõus hüvitama ajutise halduri tasu. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. FMOsaühingul on kohustusi 3 493 772,51 euro (54 665 661 krooni) ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt ei ole ajutine haldur otseseid vara tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse käigus seni kättesaadavaks tehtud andmetele tuginedes tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.02.2011 määrusega tegi kohus FMOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda FMOsaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4 400 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. FMOsaühingu pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna FMOsaühingu ei ole vara kohustuste täitmiseks ja ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustuse rikkumist.
Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud käesoleval ajal andmeid majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning FMOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada FMOsaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele AFile (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 18 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 728 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 570,24 eurot, kokku 2 298,24 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 96 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku osanik FMH Aktsiaselts on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb võlgniku osanikult vandeadvokaat Urmas Ui kasuks välja mõista ajutise halduri tasu kogusummas 2 298,24 eurot.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.