Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

2-11-2390

Riigi õigusabi asi

A. K.

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: Telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks. Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5, 18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku , § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s: Rahuldada A. K. taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks. Anda A. K. riigi õigusabi kohustusega hüvitada 25% riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest ühe aasta jooksul, pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus A. K. esitas 21.01.2011.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks. Õigusabi taotleja soovib õigusabi seoses elatise maksmise probleemidega. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi, et õigusdokumente koostada. Avaldaja leiab, et ta ei ole võimeline oma huve ja õigusi iseseisvalt kaitsma.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja töötab OÜ-s xxxxxxxxx tõstukijuhina, töötasuga xxxxxx eurot (xxxx krooni). Taotlejal on perekonnas kaks alaealist last ja taotleja maksab elatist kolmele alaealisele lapsele. Lõuna Pensioniameti teatisest nähtub, et A. K. ei ole arvel pensionärina ja talle ei maksta muid riigipoolseid toetusi ja hüvitisi. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistris pole kandeid A. K. kohta. Kinnistusraamatu andmetel on A. K. ja M. L. K. ühisomandis kinnistu nr xxxxxx korteriomand, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Antud korter on riigi õigusabi taotleja perekonna elukohaks. Taotleja on kohtule avaldanud, et temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek kuus on xxxxxx eurot (xxxx krooni). Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi. Samas, arvestades seda, et A. K. on olemas igakuine sissetulek, ei ole põhjendatud tema riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielik vabastamine. Kohus on seisukohal, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 3 tuleb A. K. anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada 1 aasta jooksul riigi õigusabi kulud 25% ulatuses pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kohus leiab, et selline õigusabikulude hüvitamine ei pane isikut olukorda, kus ta satuks majanduslikult raskesse ja igapäevast toimetulekut takistavasse olukorda. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.