Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2011.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-65749
Tsiviilasi
A Osaühingu pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik A Osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku juhatuse liige VR Võlgniku lepinguline esindaja Rein K Ajutine pankrotihaldur Ingrid P
Kohtuistungi toimumise aeg
2. veebruar 2011.a
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud A Osaühing esitas 27.12.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige 30.03.2010 maksuotsuse alusel tekkinud maksukohustus, mida avaldaja ei ole võimeline tasuma. Harju Maakohtu 11.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati A Osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid P. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ingrid P esitas 31.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2009 materiaalset põhivara bilansilises jääkmaksumuses 949 854 krooni. Osaühingule kapitalirendi tingimustele soetatud vara on liisingule tagastatud. Juhatuse liikme selgitusel veok Volvo FL106*4 on 18.02.2010 müüdud 30 000 krooni eest ja ekskavaator antud 24.09.2010 AS-ile K vanametalliks 18 009,60 krooni eest. Parex Pangalt 04.07.2007 laenulepingu nr XXX alusel saadud 875 000 krooni arvelt ehitatud pumpsüvendaja on jäänud karjääri, kust sellelt on kasulikud osad ära varastatud, mistõttu muutunud kasutuskõlbmatuks. Võlgnikul on pangakontol Swedbank AS-is 11,50 eurot. Teistes pankades kontod puuduvad. Võlgnik ei oma mitte mingit registrisse kantud vallas-ega kinnisvara. Ehkki A Osaühingu bilansist seisuga 11.01.2011 nähtuvad lühiajalised laenud ja võlakirjad ning pikaajalised tagasimaksed kogusummas 50 862,13 eurot, on osaühingu peamiseks võlgnevuseks maksuvõlg. Võlgnikul on maksuvõlgu 97 991,19 eurot ja sellelt arvestatud intresse 65 475,47 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotimenetluse kuludeks võlgnikul vara ei ole. Maksu- ja Tolliameti 14.07.2010 vaideotsusest nähtuvalt on maksuamet 15.10.2008 korralduse alusel kontrollinud A Osaühingu käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 01.09.2006 - 31.12.2007. Maksuhaldur asus seisukohale, et A Osaühing on oma raamatupidamises kajastanud arveid, millel kajastatud teenuseid ta ei ole saanud. A Osaühingu juhatuse liige maksuhalduri kahtlusi ümber lükanud ei ole. Tõenäoliselt esinevad selliste tehingute puhul tagasivõitmise võimalused, kuid variisikute kaudu tehtud tehingute tagasivõitmisel ei pruugi sellest võlgnikule reaalselt raha tagasi saada. Seega on alust väita, et puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. A Osaühingu maksejõuetus on tekkinud 2009. aastal ning maksejõuetuse põhjuseks võib olla selle tahtlik põhjustamine, mis on kuriteo tunnustega tegu karistusseadustiku tähenduses ja raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses (põhjendamatute kohustuste võtmine ja maksupettus). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot ja hüvitada halduri büroole vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Ingrid Pi arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. A Osaühingul on kohustusi 50 862,13 euro ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt on A Osaühingu maksejõuetuse põhjuseks tõenäoliselt kuriteo tunnustega tegu, maksejõuetuse tahtlik põhjustamine karistusseadustiku (KarS) § 384 lg 1 tähenduses ja raske juhtimisviga. A Osaühingu pankrotimenetluses puudub reaalne vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalus. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla tõenäoliselt kuriteo tunnustega tegu ja ka raske juhtimisviga, kuna A Osaühing on oma raamatupidamises kajastanud arveid, millel kajastatud teenuseid ta ei ole saanud. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.02.2011 määrusega tegi kohus A Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda A Osaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. A Osaühingu pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole.
Kohus leiab, et kuna A Osaühingul ei ole vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning A Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada A Osaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VRule (isikukood 37412100245). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 894,74 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 295,26 eurot, kokku 1 190 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Samuti palub ajutine haldur hüvitada Ingrid P Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri kulud summas 93,60 eurot ja ajutise halduri tasu summas 303,40 eurot hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab A Osaühingu pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole A Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.