Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud KTOsaühing (endise ärinimega Osaühing F) esitas 08.01.2011 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks väravate, piirdeaedade, läbipääsusüsteemide, kaitsesüsteemide, automaatikaseadmete kaubandus, paigaldus ja hooldus. Avalduse esitamise ajaks on ettevõte muutunud püsivalt maksejõuetuks, majandustegevus on lõppenud. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige erinevate tasude ja hindade tõus, mis tingis rahaliste vahendite järsu vähenemise. Harju Maakohtu 19.01.2011 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ja nimetati KTOsaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Toomas S. Ajutise pankrotihalduri aruanne Toomas S esitas 01.02.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelpärimiste teel kogutud andmetel KTOsaühingul vara 548,36 eurot, mille moodustab arvelduskontol olev raha. Juhatuse liikme kinnitusel on seisuga 27.01.2011 võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskonto jääk 848,29 eurot. KTOsaühingu juhatuse liikme poolt teabenõudele esitatud vastuste kohaselt on äriühingul vara kogusummas 212 315,08 eurot, mille tegelik väärtus juhatuse liikme arvates on 165 395,81 eurot. Vara koosneb peamiselt nõuetest kolmandate isikute vastu. Järelpärimiste teel kogutud andmetel on võlgnikul kohustusi kogusummas 922 385,21 eurot, sh garantiist ja garantiikirjadest tulenevad nõuded summas 912 177,14 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et äriühingu majandustegevus muutus kahjumlikuks 2010. aastal, mil tõusid äritegevusega seotud kulud, kui tellimuste arv vähenes. Seetõttu ei suudetud tagada jooksvate kohustuste kohest täitmist. Äriühingule kuulub vara arvelduskontodel oleva raha ning debitoorsete nõuete näol, hinnangulises väärtuses 165 395,81 eurot. Äriühingu majandustegevus lõppes hiljemalt 31.12.2010 üürilepingu lõpetamisega. Äriühingul puuduvad võimalused majandustegevust jätkata, kuna puuduvad vajalikud vahendid, seadmed ja üüripind. KTOsaühingu olemasolevad kohustused ületavad oluliselt tema varade võimalikke realiseerimisväärtusi. Äriühingul puuduvad võimalused antud olukorras nõuete tervikuna tasumiseks. Ajutine haldur on tuvastanud tagasivõitmise aluseid seoses äriühingule kuulunud vara müügiga, antud asjaolude osas saab lõpliku seisukoha kujundada pankrotimenetluse käigus, peale kogu äriühingu raamatupidamise ülevõtmist ja analüüsimist. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et majandusraskused ja püsivalt maksejõuetuks muutumine on tingitud eelkõige üldisest majanduse jahenemisest põhjustatud tarbimise järsust vähenemisest ja maksejõuetuse süvenemisest, mida ei olnud võimalik täies ulatuses ette prognoosida ning selle vältimiseks vajalikke abinõusid tarvitusele võtta. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud, et äriühingu majandustegevuses esineb vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Ajutine haldur on tuvastanud võimalikud tagasivõitmise alused 2010. ja 2011. aastal võõrandatud sõiduki ja Tiki-Treileri osas, mille väärtuseks hindab 4 000 eurot. Võlgniku vara koosneb enamuses ulatuses nõuetest kolmandate isikute vastu, mille sissenõudmiseks tuleb pankrotimenetluse jooksul esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldused või hagiavaldused ning millelt ühtlasi tuleb tasuda riigilõivu. Äriühingul puudub sellises väärtuses likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik läbi viia pankrotimenetlus, ning mille kaudu rahuldada võlausaldajate nõudeid äriühingu vara

arvelt. Ajutise halduri poolt kogutud ja juhatuse liikme poolt esitatud andmete põhjal ei ole ta tuvastanud võlgniku äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-st 51 tulenevat kohustuse rikkumist. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud käesoleval ajal andmeid majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, lõpetada KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Toomas S arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. KTOsaühingul on kohustusi 922 385,21 euro ulatuses ning likviidset vara juhatuse liikme kinnitusel 849,29 eurot. Kokku on võlgnikul vara 165 395,81 euro väärtuses, mis moodustub nõuetest kolmandate isikute vastu. Aruande kohaselt on KTOsaühingu maksejõuetuse põhjuseks üldine majanduse jahenemine, mis tingis kulude suurenemise ja tellimuste vähenemise. KTOsaühingu pankrotimenetluses esinevad tõenäoliselt vara tagasivõitmise võimalused. Samas võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt nõudeid esitada ning pankrotimenetlust läbi viia. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 1 järgi kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma

kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat kohustuse rikkumist. Samuti ei ole ajutine haldur tuvastanud käesoleval ajal andmeid majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.02.2011 määrusega tegi kohus KTOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda KTOsaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4 155 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. KTOsaühingu pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna KTOsaühingu kohustused ületavad oluliselt olemasoleva vara reaalse väärtuse, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt likviidset vara pankrotimenetluse kulude katteks ning KTOsaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada KTOsaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele GMile (isikukood XXX). PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 20 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 77 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu suurusele vastuväiteid. Tulenevalt

PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 1 540 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 508,20 eurot, kokku 2 048,20 eurot välja võlgnikult KTOsaühingult.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.