Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
23.02.2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-45246
Tsiviilasi
A L(L, isikukood XXX, elukoht XXX) hagi AS-i TK (registrikood XXX, asukoht XXX) vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine ja istungi aja tühistamine
Swedbank AS-is. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 17.09.2010 esitas A L Harju Maakohtule hagi AS-i TK vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks. 09.02.2011 esitas hageja kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja palub jätta menetluskulud poolte enda kanda, samuti taotleb hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja kinnitab, et on teadlik menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus edastas avalduse kostjale. 17.02.2011 vastuse kohaselt kostjal loobumise kohta vastuväiteid ei ole. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulu 488,85 eurot. Kohtumääruse põhjendused
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole väitnud, et kostja on tema nõude rahuldanud, seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja on TsMS § 1741 lg 1 ja § 429 lg 3 kohaselt taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 488,85 eurot, menetluskuludelt arvestatud käibemaksu hüvitamist kostja ei taotle. Kuivõrd TsMS § 175 lg 1 järgi kontrollib kohus omal algatusel lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, ei pea kohus TsMS § 176 lg-st 4 juhindudes vajalikuks kuulata ära hageja seisukoht kostja lepingulise esindaja kulude osas. Menetluskulusid tõendavate dokumentide kohaselt on kostja esindaja kulutanud 24.11.2010 töövaidlusmaterjalidega tutvumisele 0,5 tundi, 01.12.2010 hagile vastuse koostamisele 2 tundi, 25.01.2011 taotluse koostamisele ja kohtus esindamisele 1,25 tundi, 16.02.2011 hageja taotlusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 0,5 tundi, kokku on kostja esindaja kulutanud 4,25 tundi. Hageja esindaja tunnihinnaks oli 2010. aastal 1 800 krooni ja 2011. aastal 115 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindaja on käesolevas menetluses koostanud kolme lehekülje pikkuse vastuse hagile, kahe lehekülje pikkuse taotluse aegumise kohaldamiseks ning kahe lehekülje pikkuse vastuse hagist loobumise avaldusele koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega. Dokumentide koostamiseks on esindaja analüüsinud vastaspoole seisukohti ning kohaldatavat õigust. Lisaks eelnevale on kostja esindaja viibinud 25.01.2011 eelistungil, protokolli kohaselt istung kestis 44 minutit. Kohus peab nimetatud toimingute teostamiseks ja dokumentide koostamiseks ajakulu 4,25 tundi põhjendatuks. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 21 114,06 krooni. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas hinnaga 10 001 kuni 50 000 krooni lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 25 000 krooni ehk 1 597,79 eurot. Kostja poolt nõutud kulu summas 488,85 eurot vastab sellele piirmäärale. Eeltoodu alusel peab kohus kostja menetluskulu 488,85 eurot põhjendatuks ning vajalikuks. Kohus mõistab kostja menetluskulud välja hagejalt. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. LL on hageja eest tasunud 10.11.2010 riigilõivu hagiavalduse esitamiselt summas
krooni. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest
riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub riigilõiv tagastada LLle. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ning tagastamisele kuulub seoses hagist loobumisega pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust, s.o 2 500 krooni ehk 159,78 eurot. Eesti kroonide ümberarvestamisel eurodesse lähtub kohus kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist ja euro kasutusele võtmise seaduse §-s 5 sätestatud arvutusreeglitest.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.