Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda. Välja mõista I V`ilt BIGBANK AS(reg.V`ilt AS-i (reg.-kood 10183757) kasuks kasuks hageja kantud menetluskulude katteks kokku 159.78 eurot (2500 krooni) krooni).

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada itada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, es taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli mõjuvast ast põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuv lisada kõik

nõuetele e vastav vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetel kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamise kättetoimetamisest tamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 08.11.2010 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagi I V` vastu võlgnevuse, kokku summas 8000 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja - endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS - ja kostja I V sõlmisid 22.05.2007 krediidilepingu nr.0717990/96rk. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 191.73 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 3000 Eesti krooniga. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi RK. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt. Tulenevalt VÕS § 403 lg 3 p 1 (kuni 30.04.2009 kehtinud redaktsioonis) ei kohaldata tarbijakrediidilepingu kohta käivaid sätteid krediidilepingutele, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind on väiksem 200 eurole vastavast summast. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 3000 krooni, mis on väiksem kui 200 eurot. Seega tuleb kohaldada krediidilepingu kohta käivaid sätteid. Leping lõppes 21.07.2007, kuid seoses sellega, et kostja võlgnevust ei likvideerinud, nõudis hageja 30.07.2007 kostjale saadetud nõudekirjaga lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist summas 3050 krooni, millest 3000 krooni moodustab tagastamata krediidisumma ja 50 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Hageja on arvestanud viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt vastavalt hageja hinnakirjas kehtestatud viivisemäärale 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. Seisuga 02.11.2010 on sissenõutavaks muutunud viivist arvestatud summas 9000 krooni, millest hageja nõuab põhivõlaga võrdses summas 3000 krooni hüvitamist. TsMS § 367 alusel nõuab hageja veel alates 03.11.2010 (hagi koostamisele järgnevast päevast) kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivist 0,25% tagastamata krediidisummalt päevas. Samuti taotleb hageja kostjalt võla sissenõudmiskulu kokku summas 300 krooni, millest 50 krooni moodustab võlateatise väljastamise kulud ja 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv. Samuti nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p 8.4 kohaselt käsitluskulu. Vastavalt üldtingimustele, kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavale summale lepingu rikkumisega tekitatud kulude katteks käsitlustasu ettenähtud summas iga viieteistkümne päeva eest kuni võlgnevuse tasumiseni. Käsitlustasu suuruseks 3000 krooni krediidisumma puhul on 550 krooni 15 päeva eest. Hageja on vähendanud käsitluskulu nõuet kogu võlgnevuse perioodi eest 1700 kroonini. Hageja tugineb oma nõudes peale AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimuste RK veel ka võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 40 ́1, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud krediidileping, lepingu sõlmimise ajal kehtinud SMS-laenu üldtingimused, koopia võla sissenõudmisega seotud kir2

jast, viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arve tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale tema töökohas (xxxx) allkirja vastu kätte antud 01.02.2011. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 15.02.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud oma avalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud krediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 401, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud lühiajalist krediiti summas 3 000 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku krediidisumma tagastamise tähtpäevas ning vastavalt üldtingimustele kohaldatavas viivistemääras ja käsitluskulus ning selle rakendumise tingimustes; intressi laenusummalt ei ole arvestatud ega nõutud. Tulenevalt VÕS § 403 lg 3 p 1 (kuni 30.04.2009 kehtinud redaktsioonis) ei tarbijakrediidilepingu sätteid ei kohaldatud. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut ega tagastanud võetud laenu ettenähtud tähtajaks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Hageja on kinnitanud kohtule, et kostja ei ole käesolevaks ajaks võlgnevust tasuma asunud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 8000 krooni, sellest tagastamata krediidisumma on 3000 krooni ning kõrvalnõuded koos võla sissenõudekuludega (sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivuga) summas 5000 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel, s.o. võlgnevuse kokku moodustab 511.29 eurot, sellest põhinõue summas 191.73 eurot.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 03.11.2010 (hagiavalduse koostamisele järgnevast päevast) määras 0,25% tagastamata krediidisummast päevas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni ja õigusabikulud summas 1500 krooni, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 2500 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 19. mail 2011.a Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.