Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Menetluse käik 14.12.2010 esitas Tallinna linn VL ́i (isikukood XXX, surn. XXX) avalduse VL ́i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 16.12.2010.a. kohtumäärusega nimetati VLi pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Peeter S . 29.12.2010 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande VLi pärandvara pankrotimenetluses, teatega selle kohta, et antud pankrotimenetluses puuduvad vahendid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, samuti puuduvad vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused, mistõttu esineb seaduslik alus lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Lisaks eelnimetatule esitas ajutine pankrotihaldur aruande ajutise pankrotihalduri tööst, milles palus välja mõista ajutise halduri tasu 6300 krooni (402,64 eurot) ning hüvitise pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste eest 938 krooni (59,95 eurot) Tallinna linnalt. VLi pärandvara ajutise pankrotihalduri esitatud aruanne sisaldab järgmisi andmeid: I Andmed võlgniku vara, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud 1.1 Varad ja kohustused 1.1.1 Varad: Vara puudub. 1.1.2 Kohustused: AS Swedbank 64 443,24 Kohustused kokku 64 443,24 1.2 Andmed pandiõiguste kohta Registrite andmetel pandiõigused puuduvad.

III Arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta, sealhulgas kas maksejõuetuse põhjustas kuriteotunnustega tegu Käesoleva arvamuses esitatud andmetele tuginedes võib teha järelduse, et VLi pärandvara ei kata sellel lasuvaid kohustusi ja sellest ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotiavalduse esitaja ei ole avalduses esitanud alalise maksejõuetuse tekkimise aega ega põhjuseid. Kogutud materjalide põhjal võib järeldada, et alaline maksejõuetus kujunes välja 2009.a. V. L oli hooneühistu GII (garaaziühistu) liige kuni 31.08.2009.a. Alates nimetatud kuupäevast on võlgniku asemel liige ML. Maksejõuetust ei põhjustanud kuriteotunnustega tegu. IV Andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Käesoleval ajal andmed vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise kohta puuduvad. V Seisukoht pankroti väljakuulutamise suhtes Pärandvarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puuduvad vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Ülaltoodu alusel ning tuginedes PankrS § 29 lg 1 sätestatule, on vaatamata võlgniku maksejõuetusele seaduslik alus lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata seoses sellega, et puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks ja varade tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratava summa. Haldur teeb kohtule ettepaneku määrata menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 18 000 krooni. VI Taotlus ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvituse määramiseks 6.1 Õiguslik alus Tulenevalt PankS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannet mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot (1502,07 krooni). Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. Arvestades menetluse keerukust lähtub allakirjutanu tunnitasust 1 000 krooni (63,91 eurot). 6.2 Taotlus tasu ja hüvituse määramiseks Eeltoodu alusel ning tuginedes lisatud aruandele tehtud tööst, palub haldur määrata ajutise pankrotihalduri Peeter S i töötasuks 6 300 krooni (402,64 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 2 079 krooni (132,87 eurot) ning pankrotimenetluses tehtud kulude hüvitis summas 938 krooni (59,95 eurot), kinnitades, et kõik kulutused olid teostatud perioodil 16.12. kuni 27.12.2010.a. seoses ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmisega.

jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Aruande lõpetuseks asub haldur seisukohale, et ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis tuleb välja mõista Tallinna linnalt. Harju Maakohtus 06.01.2011 toimunud istungil, peale halduri aruande lühitutvustust, leidis Tallinna linna esindaja, et ajutine haldur ei ole välja selgitanud kõiki võlgniku vara tagasivõitmise võimalusi ning asus seisukohale, et ajutise halduri tasu ja kulud on põhjendamatult suured. Avaldaja märkis, et Tallinna linn ei ole võlgnik, mistõttu ei saa temalt ajutise halduri tasu välja mõista (Pankr § 23 lg 4). Kohus kohustas ajutist haldurit täiendama oma 29.12.2010 aruannet ja määras uue istungi aja 25.01.2011. 25.01.2011 istungil esitas ajutine pankrotihaldur lisa oma 29.12.2010 arvamusele ja aruandele tööst. Esitatud lisa kohaselt on ajutine haldur täiendava tegevuse tulemusel välja selgitanud, et võlgnikul ei ole mingisugust vara. Ajutine haldur esitas aruande ka täiendavalt tehtud toimingute ja pankrotimenetluse kulde kohta, taotlusega ajutise halduri tasu määramiseks summas 453,77 eurot (lisandub sotsiaalmaks 149,74 eurot) ja pankrotimenetluses tehtud vajalike kulutuste summas 135,94 eurot hüvitamiseks. Avaldaja esindaja nõustus aruande täiendusega, ent jäi endiselt seisukohale, et halduri töötasu on põhjendamatult suur. Lisaks märkis avaldaja esindaja, et kuna Tallinna linn ei ole võlgnik, ei saa temalt ka ajutise halduri tasu välja mõista. Ajutine pankrotihaldur nõustus avaldaja esindaja seisukohaga ja palus kohtul mõista ajutise halduri tasu välja riigi vahenditest. 26.01.2011 määrusega määras kohus kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1150,41 eurot (18000 krooni) ja selle tasumise tähtaja ning tegi VLi pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud võlausaldajale ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiitkontole VLi pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks 1150,41 eurot. 26.01.2011 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.2011. Kohtu määratud ajaks VLi pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Vastavalt PankrS § 165 lg 3 tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur halduri ülesannete täitmisest. Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, nõustub halduri aruandega, et VLi pärandvara pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, samuti pole võlausaldaja ega kolmas isik maksnud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summat, mistõttu tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega selles, et maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteotunnustega tegu. Kuna VLi pärandvara pankrotimenetluses puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks) välja mõista riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused kanda Peeter S ́i arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Pankrotihaldur Peeter S tuleb vabastada VLi pärandvara pankrotimenetluses ajutise halduri kohustustest pärast käesoleva määruse jõustumist.

Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.