21. veebruar 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-18391
Tsiviilasi
AS-i IKhagi V B vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2 758,62 eurot (43 163 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS IK(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Kaspar V Kostja V B (isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Sergei S (XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
30.11.2010 ja 20.01.2011
Kohtuistungil osalesid
Hageja volitatud esindaja Kaspar V Kostja V B Kostja lepinguline esindaja Sergei S
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista V B ’lt kahju hüvitis summas 2 758,62 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend kaheksa eurot ja 62 senti) eurot (43 163 krooni) krooni AS-i IK kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista V B ’lt menetluskulud täies ulatuses (100%) AS-i IK kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.27.04.2009 saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale AS IK avaldus V B vastu maksekäsu kiirmenetluses kahju hüvitamise nõudes. Kuna kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite, siis edastati 29.09.2009 tsiviilasi menetlemiseks Harju Maakohtule hagimenetluses.
2.19.10.2009 esitas AS IK hagi V B vastu kahju hüvitamiseks. Asjaolud
3.23.11.2008 toimus Ida-Virumaal, Tallinna-Narva maanteel liiklusõnnetus, kus kostjale kuuluv sõiduk Nissan Note, reg.märgiga XXX, põhjustas varalise kahju PT kuuluvale sõidukile Subaru Justy, reg. märgiga XXX (tl 33-36).
4.Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga (tl 30-32).
5.26.01.2009 otsusega hüvitas hageja kannatanule kahju kokku 2 319,03 eurot (36 285 krooni). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 2 758,62 eurot (43 163 krooni) ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes LKindlS 48 lg 2 p 6 ja § 48 lg 3.
7.Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja liiklusõnnetuse. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga ning vastavalt liikluskindlustuse seaduse kohaselt hüvitas hageja kannatanule tekitatud kahju summas 2 319,03 eurot (36 285 krooni), millele lisandub kahjukäsitluskulu 439,58 eurot (6 878 krooni) (tl 34-36, 38). Kuna liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli kostjal kindlustusmakse tasumata perioodi eest, mil toimus kindlustusjuhtum, siis on hagejal õigus esitada kostja vastu regressnõue. Enne kohtusse pöördumist saatis hageja kostjale kirjaliku tagasinõude (tl 37).
8.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kõik kostja väited on pajasõnalised ja tõendamata. Kostja hinnang sõiduki Subaru vigastuste ja vaadeldava liiklusõnnetuse vahelise põhjusliku seose kohta ei põhine tõenditel. Kostja poolt esitatud fotod sõidukist Nissan ei võimalda kuidagi tuvastada sõiduki Subaru avariijärgseid vigastusi, kuna fotod on tehtud 29.11.2009, s.o aasta peale liiklusõnnetust. Kostjal oli võimalus ning isegi kohustus teatada liiklusõnnetuse toimumises ja sõiduk kindlustusandjale ülevaatuseks esitada vigastuste võrdlemiseks hiljemalt viie päeva jooksul vaadeldava liiklusõnnetuse toimumisest, kuid kostja seda ei teinud, mistõttu ei saa kostja hagejat süüdistada, et hageja ei ole kostja sõidukit peale liiklusõnnetust üle vaadanud. Seega tuli hagejal juhtumit käsitleda olemasolevate materjalide alusel. Tagantjärgi on asjatundjatel võimalik fotode ja ülevaatuse akti põhjal hinnata vaid kannatanu sõiduki Subaru vigastuste tekkimise põhjusliku seost 23.11.2008 toimunud liiklusõnnetusega. Teades kostja sõiduki Nissan karakteristikuid ja liiklusõnnetuse asjaolusid on asjatundjal võimalik öelda, kas sõidukiga Nissan on võimalik tekitada sõidukile Subaru selliseid vigastusi.
9.Hageja selgitab, et kostjal oli küll jäänud tasumata liikluskindlustuse poliisi eest, kuid sellele asjaolule vaatamata oli liikluskindlustuse leping kehtiv ja hagejal oli kohustus kannatanule kahju hüvitada. Kannatanu sõiduki Subaru ülevaatuse aeg on fikseeritud ülevaatuse aktis, kus on märgitud ka sõiduki vigastused ja ülevaatuse juures viibinud isikud. Fotod kannatanu sõidukist tegi Liiklus- ja Kindlustusbüroo OÜ esindaja AK ning juures viibis ka kannatanu PT, kes ühtlasi oli ka fotodel sõidukis istuv isik. Kostja vastuväited
10.Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata.
2-09-18391
11.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud sõidukile Subaru Justy, reg. märgiga XXX tehtud vajalikke kulutusi. Kostja leiab, et kulutused, mis on tehtud sõiduk Subaru parandamiseks, ei ole tekkinud 23.11.2008 avarii käigus. Kostjale jääb arusaamatuks, mismoodi löögist vastu tagastanget kiiruse juures maksimaalselt 20 km/h, sai sõiduk Subaru, väljalaske aasta 1999, kahjustada 3⁄4 sõidukist. Hagejale esitatud kalkulatsioonide kohaselt on sõidukile teostatud kapitaalremont. Seega leiab kostja, et kahjusumma on ülepaisutatud ja põhjendamatu.
12.Kostja märgib, et 26.01.2009 otsuses puuduvad andmed avarii süüdlase kohta, seega puudub põhjuslik seos avarii toimumise ja kindlustusjuhtumi vahel. Samuti puuduvad kostja sõiduki Nissan fotod. Hageja leiab, et kostja sõiduk ei saanud tekitada sõidukile Subaru taolisi kahjustusi nagu nähtub fotodelt. Arvestades sõiduki Nissan kuju ja selle gabariite on näha, et eesosas antud sõiduki kliirens moodustab 20 cm, mistõttu oleks kokkupõrke korra kahjustused sõidukil Subaru olnud nähtavad tagastangel juba alates 20cm, kuid fotodelt nähtuvalt on löögijälg fikseeritud 50 cm kõrgusel kohe pärast numbrimärki. Samuti on mõlk sõiduki Subaru stangel nurklik, mis ei ühti ilmselgelt sõiduki Nissan kujuga, seega võis kahjustus tekkida löögist majanurga vastu või nurkliku kujuga eseme vastu. Tähelepanuta on jäetud ka punase värvi jäljed kojamehest allpool mõlgi piirkonnas sõiduki Subaru tagaluugil. Arusaamatuks jääb ka, miks on värvitud 90% sõidukist ning, miks on vahetatud tagatuli, mis remonti ei vajanud. Ka ei ole sõiduki Subaru juht oma seletustes märkinud ühtegi sõna sõiduki kahjustatud detailide kohta ning 23.11.2008 teatel liiklusõnnetusest on märkinud üksnes nähtavate kahjude kohta tagaosa, mida võib käsitleda ebaolulise kahjuna. Fotodel puudub ka sõiduki tagaosast haakekonks, mis oli seal liiklusõnnetuse hetkel.
13.Kostja märgib, et 23.11.2008 registreeriti liikluskindlustusfondi kahju käsitluse osakonnas kindlustusjuhtum sõidukiga Subaru kahjusummaga 60,08 eurot (940 krooni), seega jääb arusaamatuks, kuidas sai kahju kasvada 38 korda. Kostjale jääb selgusetuks mitu otsust on 23.11.2008 kindlustusjuhtumi kohta tehtud: 02.12.2008 otsus 23.11.2008 kindlustusjuhtumi kohta ja 26.01.2009 otsus 23.11.2008 kindlustusjuhtumi kohta. Kostja leiab, et kahjukäsitluskulud ei kuulu kindlustusjuhtumi summasse, kuna ekspertiise on teostanud kindlustusandja töötajad ning kostja ei ole kohustatud neile töötasu maksma.
14.Kostja ei teatanud kindlustusandjale liiklusõnnetusest, kuna leiab, et ei olnud millestki teatada, sest sõidukitel puudusid nähtavad kahjud ja sõidukid lahkusid sündmuskohalt omal jõul, mis oleks olnud võimatu radiaatori vigastuse korral, mis oli sõidukil Nissan väidetavalt tulenevalt PT29.12.2009 seletusest. Samuti puudus kostjal kokkupõrke hetkel kindlustus. Kostja leiab, et kui hageja on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud, siis, miks hageja põhjendab oma nõuet tõenditega, mis on saadud kohtumenetluse käigus ehk aasta pärast avariid. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, kostja seletused, kuulanud üle tunnistajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
16.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.LKindlS § 2 kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus. LKindlS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et kindlustusvõtja on sõiduki omanik. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. LKindlS § 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada tagasinõue kindlustusvõtja vastu, kui kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum, samuti käesoleva seaduse
2-09-18391 § 19 lõikes 9 sätestatud juhul. LKindlS § 48 lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Hageja arvestab käsitluskulusid vastavalt liikluskahju käsitluskulude arvestamise korra järgi (tl 61-65).
18.Kohtule esitatud tõenditega (tl 33, 50, 66, 68-70) ning tunnistajate VT, TT ja PT ütlustega (tl 167-168, 187-191) on tõendatud, et 23.11.2008 kella 11:12 ajal toimus liiklusõnnetus Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, AA külast 3-4 kilomeetrit Narva poole, kus sõiduk Nissan Note, reg.märgiga XXX, mida juhtis kostja sõitis tagant otsa eesseisvale sõidukile Subaru Justy, reg. märgiga XXX, millel põlesid ohutuled ja mida juhtis PT. Tunnistajate ütlustest selgus, et eespool oli toimunud liiklusõnnetus, mistõttu liiklus oli seiskunud (tee oli suletud), ilmaolud olid halvad- lumi tuiskas ja nähtavus oli halb. Tunnistajate T ja PT ütlustest ilmnes, et otsasõit oli nii tugev, et autoraadio kukkus oma pesast välja ning sõiduk saadud löögist nihkus edasi paar meetrit. Tunnistaja PT pärast helkurvesti selga panemist väljus autost, et vaadata, mis juhtus. Tunnistaja PT tuvastas sõiduki tagumises osas vigastused: tagumiste tulede purunemise v.a ohutuled, tagumine paneel, põrkeraud, numbrilaud sissepoole deformeerunud, päraluuk kinni kiilunud. Tunnistaja pöördus kostja poole, kes sõidukist ei väljunud. Tunnistaja PT ütluste kohaselt kostja tunnistas oma süüd. Tunnistaja PT tõi oma sõidukist paberilehe, millele kostja kirjutas oma andmed. Eeltoodut kinnitas ka tunnistaja TT ja tunnistaja VT, kes sõitis kostja järel ja oli sunnitud pidurdama sõidukit, misjärel libises tunnistaja sõiduk teelt välja. Tunnistaja VT (kes tunneb kostjat lapsest saadik ja on perekonna tuttav) ütluste kohaselt eesolev sõiduk ei saanud suuri vigastusi, nägi mõlke, kuid täpselt vigastusi ei näinud. Tunnistaja VT ütluste kohaselt kostja sõiduki esiots oli mõlkis, värv ära tulnud, võre oli ära tulnud ja katki, ilmselt oli esistange kannatada saanud (tlk 168). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on tõendatud, et kostja sõitis otsa eesseisvale sõidukile ning tekitas sellega varalist kahju sõiduki omanikule PT .
19.Liikluskindlustuse tavalepinguga nr 1288755403/3 on tõendatud, et sõiduk Nissan Note, reg.märgiga XXX oli kindlustatud liiklusõnnetuse toimumise ajal s.o 23.11.2008 hageja juures perioodiga 01.11.2007-24.11.2008. Kindlustusvõtjaks oli hageja, keda esindas volikirja alusel AB(tl 31-32). On tõendatud, et sõidukil Nissan oli maksevaba periood alates 02.05.2008, mistõttu puudus kehtiv poliis liiklusõnnetuse toimumise ajal. Poliis hakkas kehtima 24.11.2008-23.05.2009 (tl 30), seega kehtiv poliis oli järgmisest päevast pärast liiklusõnnetust. Kohtuistungil võttis kostja omaks, et tal oli liiklusõnnetuse toimumise ajal kindlustusmakse tasumata.
20.26.01.2009 otsusega on tõendatud, et hageja hüvitas PT kahju summas 2 319,03 eurot (36 285 krooni) (tl 33, 35-36, 71). Kohtule on esitatud kahju suurust tõendavad dokumendid (tl 34-36).
21.Eeltooduga on tõendatud, et hagejal on tagasinõude õigus, kuna kostja põhjustas liiklusõnnetuse ning kostjal oli tasumata kindlustusmakse.
22.Pooltel on vaidlus kahju suuruse üle ning asjaolu üle, kas kostja sõiduk Nissan Note tekitas sõidukile Subaru Justy nii ulatuslikke kahjusid. Liiklus ja kindlustusbüroo 28.11.2008 ülevaatusel tuvastati, et sõidukil Subaru Justy on saanud kahjustada tagastange, tagaluuk, vasak tagatiib, vasak tagatuli, tagapaneel, parem tagatiib (tl 34). 26.01.2009 ekspertkomisjoni otsusest (tl 71) ja asjatundja 23.11.2009 arvamusest, mille lisaks on fototabelid, nähtuvalt on sõidukil Subaru Justy liiklusõnnetuse tagajärjel purunenud ja vajavad vahetamist järgmised detailid: vasak tagatuli, parem tagatuli, tagaluugi luuk, tagaluugi polster, tagastange, tagastange tala, vasak tagatiib, tagapaneel, pakiruumi põhi, pakiruumi plastkate, stange kinnitused ja tagaluuk (tl 86-93). Kohus leiab, et asjaolu, et PT ei ole oma 23.11.2008 seletustes kirjeldanud sõidukile Subaru Justy tekkinud kahjustusi ei tähenda, et kahjustusi ei tekkinud. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et ta pöördus esimesel tööpäeval pärast õnnetust oma kindlustusandja poole, kes teostas esmase ülevaatuse. Alusetud on kostja väited, et puuduvad kostja sõiduki Nissan fotod sõiduki Nissan kahjustuste kohta. Tulenevalt LKindlS § 38 lg 1-3 kohaselt kannatanu peab esimesel võimalusel isiklikult või esindaja kaudu teatama liiklusõnnetusest mis tahes Eestis liikluskindlustusega tegelevale kindlustusandjale või Garantiifondile. Teatada võib suuliselt või
2-09-18391 kirjalikult. Liiklusõnnetuses kahju tekitanud isik peab liiklusõnnetusest teatama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viisil, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast liiklusõnnetust oma kindlustusandjale või Garantiifondile. Kui viie päeva jooksul ei olnud mõjuva põhjuse tõttu võimalik teatada, tuleb seda kindlustusandjale või Garantiifondile tõendada. Samuti tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajal esitada kirjalik seletus toimunu kohta ja ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Kui liiklusõnnetuses osalenud isik ei tea, kas ta on liikluskahju tekitanu või kannatanu, peab ta käituma käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil. Seega tulenevalt seadusest oli kostjal kohustus teavitada hagejat liiklusõnnetusest ning kostjal oli võimalus viia oma sõiduk kahjustuste kindlaks tegemiseks ning võrdlemiseks hagejale, mida aga kostja ei teinud, seega on kostja ise käitunud pahatahtlikult, mistõttu tuli hagejal lähtuda kahju kindlaksmääramisel olemasolevatest andmetest. Tunnistaja VT ütlustega on tõendatud, et kostja sõitis tunnistaja sõidukile tagant sisse 24.11.2008. Eeltoodu annab alust arvata, et kostjal puudus võimalus kindlustusvõtjale näidata sõiduki vigastusi, mis saadi 23.11.2008 liiklusõnnetuses, kuna järgmisel päeval oli tal juba uus liiklusõnnetus ja uued vigastused. Kohus on seisukohal, et eriteadmistega isiku 08.01.2010 arvamusega nr I00090540 sõidukite vigastuste ja liiklusõnnetuse vahelise põhjusliku seose kohta (tl 115-127) on tõendatud, et sõiduki Subaru Justy vigastused sõiduki tagaosas on tekitatud täies mahus sõiduki Nissan poolt ja vaadeldava liiklusõnnetuse ja sõidukil Subaru Justy tekkinud vigastuste vahel eksisteerib põhjuslik seos. Kohus leiab, et ei ole võimalik, et vaidlusaluses liiklusõnnetuses sai vigastusi ainult sõiduauto Nissani esiosa nagu tunnistaja VT kirjeldas. Subaru Justy vigastused asuvad sõiduki tagumises osas ja sõiduki tagumistel külgedel, seega vigastused ei hõlma 3⁄4 sõidukit nagu kostja on väitnud. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukiga Subaru Justy oleks peale 23.11.2008 toimunud veel liiklusõnnetusi ja et tehti remonttöid, mis ei hõlmanud 23.11.2008 liiklusõnnetuses saadud vigastusi. Kostja väide, et hageja on liiga palju dokumente esitanud ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja kohustus ongi tõendada nõuet.
23.Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista vastavalt LKindlS § 48 lg 2 p 6 kannatanule hüvitatud kahju summas 2 319,03 eurot (36 285 krooni) ja vastavalt LKindlS § 48 lg 3 kahjukäsitluskulu 439,58 eurot (6 878 krooni) (tl 38). Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult (100%) kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.