Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.veebruaril 2011.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-62815
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Meelis Sulõndi vastu 5209.74 euro (81 514.65 krooni) ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
4279.31 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040 Hageja volitatud esindaja Marge Goldberg, e-post: [email protected] Kostja: Meelis Sulõnd, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
21.veebruaril 2011.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2.Välja mõista Meelis Sulõndilt Swedbank AS kasuks 5209.74 (viis tuhat kakssada üheksa eurot ja 74 senti, s.o. 81 514.65 krooni), sealhulgas võlgnevuse põhiosa 4279.31 eurot, tasumata intress 476.83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 453.60 eurot. 3.Välja mõista Meelis Sulõndilt Swedbank AS kasuks viivis, mis hagi esitamise ajaks ei olnud veel muutunud sissenõutavaks, alates 15.12.2010.a. kuni põhinõuete, 1593.05 eurot ja 2686.27 eurot, täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). 4.Välja mõista Meelis Sulõndilt Swedbank AS kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 543.25 (viissada nelikümmend kolm eurot ja 25 senti) eurot. Kostjal tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. 5.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-62815 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku summas 543.25 eurot.
Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostja perekonnaliikmele allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Kohtu tuvastaud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 06.10.2006.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx summas 50 000.00 krooni intressimääraga 18% aastas tagastamise lõpptähtajaga 02.11.2010.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 02.kuupäeval. Kostja jäi võlgnevusse alates 02.03.2009.a. 08.06.2007.a. sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr xxxxxxxxxxxxxx summas 60 000.00 krooni intressimääraga 16% aastas tagastamise lõpptähtajaga 03.05.2011.a. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 03.kuupäeval. Kostja jäi võlgnevusse alates 03.03.2009.a. Hageja kandis laenusummad kostja kontole, kuid võlgnevust ettenähtud tähtajaks ei tagastanud. Nimetatud asjaolud annavad tunnistust, et kostja rikkus Lepingutest tulenevaid omapoolseid rahalisi kohustusi. Kostja endale võetud kohustusi vabatahtlikult ei täitnud ja hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Kostjal on hageja ees lepingust tulenevalt põhivõlga (tagastamata krediidisumma) kokku kahe lepingu järgi 66 956.72 krooni ja tasumata intresse 7460.76 krooni. Hageja nõue tagastamata krediidisumma ja tasumata intressi saamiseks hagis nõutud ulatustes on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need.
Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingutest tulenevat raha maksmise kohustust, annab tunnistust, et kostja viivitas selle kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingutes kokkulepitud määras. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale viiviseid kokku summas 7097.17 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni alates hagi esitamise kuupäevast, s.o. 15.12.2010.a. TsMS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagivalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 8500.00 krooni. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulu 8500.00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.