Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.02.2011, Tallinn
Tsiviilasi
Albina Atoneni hagi Ljudmila Damaskina, Tatjana Puusepa, Leonid Kotelnikovi, Sergei Gronski, Jelena Goronkova, OÜ Restwert, OÜ Saga Grupp, Pille Heno, Katrin Tääkeri, Ivo Lindegroni, Valeri Vorontsovi, Svetlana Khrystyuki, Ljudmilla Goronkova, Kadi Pedaniku, Maire Lääni, Laura Agana, Janno Aasametsa, Svetlana Kuljuse, Raivo Trassi, Astra Trassi, Anatoly Kogani, Toivo Kuuspere, Argo Tauri, OÜ Moestuudio Must Luik, Jevgeni Toomi, Oleg Hrjapini vastu omandi tunnustamiseks ehitisele - garaažile, selle kandmiseks kinnistusraamatusse hageja korteriomandi osana, kostjate kaasomandi suuruse muutmiseks ja tahteavalduse andmise kohustuse tuvastamiseks kinnistusraamatu kande muutmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
2173 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Albina Atoneni apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Albina Atonen (ik XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Arvo Junti Kostjad: Ljudmila Damaskina (ik XXXXXXXXXXX), Tatjana Puusepp (ik XXXXXXXXXXX), Leonid Kotelnikov (ik XXXXXXXXXXX), Sergei Gronski (ik
XXXXXXXXXXX),
Jelena Goronkova (ik XXXXXXXXXXX), OÜ Saga Grupp (registrikood
Harju Maakohtu 04.06.2010 otsus
XXXXXXXX), esindaja adv Kaupo Lepasepp, OÜ Restwert (registrikood XXXXXXXX), esindajad juhatuse liikmed Mermi Kangur ja Aren Põder, Pille Heno (ik XXXXXXXXXXX), Katrin Tääker (ik
Argo Taur (ik XXXXXXXXXXX), OÜ Moestuudio Must Luik (registrikood XXXXXXXX), esindaja Tähte Luik, Jevgeni Toom (ik XXXXXXXXXXX), Oleg Hrjapin (ik XXXXXXXXXXX) Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 04.06.2010 otsus lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi.
2.Kõik menetluskulud jätta Albina Atoneni kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kooskõlas Tallinna Linna peaarhitekti 04.04.1959 loaga (kooskõlastus) ning järgnevate kooskõlastusega ehitas J. K. (Albina Atoneni isa) XXXXXXX X, Tallinn asuva elamu hoovi sõidukite hoidmiseks oma raha eest garaaži ja kandis kõik riiklikud kohustused. Käesoleval ajal kasutab ja valdab garaaži Albina Atonen.
2.XXXXXXX X asuv maatükk koos ehitisega on jagatud 25 korteriomandiks. Omandiõigus garaažile kui vallasasjale tekkis J. K. garaaži ehitamise teel. Hageja
2(5)
omandas selle garaaži kui vallasasja pärimise teel. Tegemist on seadusliku ehitisega, kuna selleks oli olemas ehitusluba, heakskiit projektile ja vajalikud kooskõlastused.
3.Hageja soovis kinnistada garaaži enda nimele enda eluruumi juurde siis, kui toimus korteriomandite kinnistamine XXXXXXX X elamu ja maatüki osas, kuid kaasomanikud keeldusid nõusolekut andmast.
4.Hagejale kuulub XXXXXXX nr X asuv korteriomand - registriosa XXXXXXX, mille reaalosa juurde kuulub tegelikkuses XXXXXXX X asuva elamu hoovil asuv garaaž nr 8 (23,6m2), mis on ebaõigelt arvatud hageja korteriomandi reaalosast välja.
5.Hageja palus tunnustada tema omandiõigust X. XXXXXXX X hoovil asuva garaaži nr 8 osas, kanda see kinnistusraamatusse korteriomandi osana ning muuta vastavalt XXXXXXX X korteriomandi omanike kaasomandi osa mõtteliste osade suurust. 08.10.2009 esitas hageja avalduse tuvastada, et kostjatel on kohustus anda tahteavaldus nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse tehtava kande tegemiseks ülalviidatud muudetud ja hagetavas suuruses. Kostjate vastuväited
6.OÜ Saga Grupp vaidles hagile vastu. Kinnistusraamatu kanded on õiged, muutmiseks puudub alus, kuna need vastavad kinnistamisavaldustele. Korteriomandid kanti kinnistusdraamatusse eluruumide erastamise seaduse (EES) § 214 lg 2 alusel. Hageja on ise nõustunud garaažialuse maa erastamisega ja kinnistamisega koertriomandi kaasomandisse sellises suuruses nagu need on kantud kinnistusraamatusse. Isegi kui hagejal oli enne kinnistamist omand vallasasjale, siis on see vallasasja lõppemise tõttu lõppenud.
7.Tallinna linn vaidles hagile vastu. Hageja omand garaažile jäi õigel ajal registreerimata. Pärast mõtteliste osade tagastamist õigustatud subjektile ja sellele järgnenud kaasomandi lõpetamisel moodustatud korteriomandite erastamisega üürnikele oli garaaži seadustamiseks vajalik kõigi XXXXXXX X elamus asuvate korterite omanike nõusolek, kuid kostjad keeldusid selleks nõusolekut andmast.
8.Valeri Vorontsov ja Leonid Kotelnikov tunnistasid hagi.
9.Oleg Hrjapin ja Sergei Gronski oma selget arvamust hagi osas ei osanud esitada.
10.Enne hagi menetlusse võtmist Ljudmilla Goronkova, Ivo Lindegron, Ljudmilla Damaskina, Valeri Vorotnsov, Svetlana Khrytsyuk, Pille Heno, Katrin Tääker, Toivo Kuuspere, Jelena Goronkova, OÜ Moestuudio Must Luik, Maire Lään, Tatjana Puusepp hagi ei tunnistanud, pärast rohkem seisukohta ei avaldanud.
11.Teised menetluseosalised ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Esimese astme kohtu otsus
12.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
13.Vaidlus puudus selle üle, et käesoleval ajal on maatükk XXXXXXX X, millel garaaž asub, kantud kinnistusregistrisse ning moodustatud on korteriomandid, mille mõtteliste osade koosseisu kuulub ka vaidlusalune ehitis - garaaž.
14.Tulenevalt sellest, et XXXXXXX X maatükk on erastatud ning kantud kinnistusraamatusse korteriomanditena, on ehitis muutunud maatüki oluliseks osaks. See on kostjate korteriomandite mõtteliste osade, aga samuti hageja enda korteriomandi mõttelise osa koosseisus kooskõlas korteriomandi seaduse (KOS) § 1 lg-tega 1, 2. Garaaži kui vallasasja õiguslikus mõttes ei eksisteeri ja seega on hageja õigus garaažile lõppenud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 3 mõttes. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 mõtte kohaselt tunnustada hageja omandiõigust garaažile. Seega tuleb hagi omandi tunnustamiseks jätta rahuldamata.
3(5)
15.20.12.2005 kirjaga nr 1/3-4-4/05/4043-4 on Tallinna Linnaplaneerimise Amet hagejat teavitanud, et hagejale ei väljastatud ehitisele kasutusluba ja garaažile ei ole krundi kasutust määratud. Selleks, et ehitis registrisse kanda, on vajalik saada puudutatud isikute nõusolek. Eeltoodust nähtuvalt on hageja küll soovinud saada kasutusluba garaažile, kuid ei nähtu, et hageja suhtes oleks tehtud otsus talle vastav garaažialune maatükk erastada. Kohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse 04.01.2006 korraldusest nr 1-k nähtub, et kindlaks on määratud XXXXXXX X ehitise teenindamiseks vajalik maa korteriomandite seadmiseks pindalaga 1385 m2. Seda, et korraldus oleks vale, et see ei kehtiks, et hageja oleks selle vaidlustanud põhjusel, et see riivab kuidagi tema õigusi saada XXXXXXX X asuva maatüki omanikuks osas, millel asub garaaž, ei ole tõendatud. Apellatsioonkaebus
16.Albina Atonen palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning rahuldada hagi omandiõiguse tunnustamiseks ning registrikannete muutmiseks, asendades kostjate nõusoleku asjakohase kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas.
17.Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja õigus omandiõiguse tunnustamisele lõppes TsÜS § 54 lg 3 alusel garaaži kinnistamisega. Garaaž muutus XXXXXXX XX X elamu juurde kuuluva maatüki oluliseks osaks, kuid sellega ei lõppenud hageja õigus nõuda omandiõiguse tunnustamist sellele. Vallasomandist kinnisomandiks muutumisega ei muutunud nõude sisu ega ese – nõue jäi samaks: tunnustada omandiõigust garaažile ning muuta vastavalt hageja ja kostjate korteriomandite osasid.
18.Ehitus on muutunud maatüki oluliseks osaks, kuid see ei takista haginõude lahendamist. AÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt on isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, õigustatud nõudma ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab.
19.Hageja on vaidlustanud kostjate poolt nõusoleku andmisest keeldumise omandiõiguse tunnustamiseks, taotledes vaidlusalusele garaažile omandiõiguse tunnustamist ning vajalike registrikannete osas kostjate nõusoleku asendamist jõustunud kohtuotsusega käesolevas tsiviilasjas.
20.Kohus ei ole lähtunud hageja õigusest seada korteriomand tema omandis olevatele eluruumile ja garaažile nagu seda võimaldab ja näeb ette KOS § 2. Kohus on segamini ajanud kasutusloa taotluse ja kaasomanikelt garaaži registreerimiseks nõusoleku saamise. Kohtuotsus on sisuliselt vastuoluline, kinnitades ehitise õiguspärasust ja teisalt vaidlustades selle väitega, et puudub otsus garaažialuse maatüki erastamise kohta.
21.Hageja soovis saavutada garaaži registreerimist ning korteriomandi seadmist, milliseks oli ja on tal seaduslik õigus, kuivõrd korteriomandi hulka võib KOS § 2 lg 1 alusel kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. OÜ Saga seisukoht apellatsioonkaebuse suhtes
22.OÜ Saga vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
23.Teised vastustajad apellatsioonkaebusele vastanud ei ole. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle
4(5)
tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus täiendab otsust motiivide osas.
25.Vaidlust ei ole selles, et garaaž on maatükiga püsivalt ühendatud ja asub maatükil, mis on kantud kinnistusraamatusse XXXXXXX XX X korteriomanikele kuuluvana.
26.Esmakinnistamisel tehtud kinnistusraamatu kandest tulenevad omandisuhted saaksid teistsugused olla vaid juhul, kui kinnistusregistri osa avamise õiguslik alus oleks kehtetu. AÕSRS § 11 lg 5 kohaselt muutub kanne erastamise korral ebaõigeks maa erastamise aluseks oleva haldusakti kehtetuse korral. Käesolevas asjas pole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et XXXXXXX XX X korteriomandite erastamise aluseks olevad haldusaktid oleksid kehtetud, mistõttu hageja saaks olla garaaži omanik.
27.Maakohus tuvastas, et garaaži ehitamiseks puudus maa eraldus ja garaažile kui ehitisele ei ole eraldi krunti moodustatud. Vastupidist ei ole hageja väitnud. Seetõttu ei saa rääkida eraldi garaaži erastamisest ja korterite erastamisest. Garaaži alune maa on maareformi käigus kinnistatud osana korteriomandite juurde kuuluvast maast. Erastatud korteriomandite reaalosade arv, reaalosade suurus ja korteriomanike kaasomandisse kuuluvate mõtteliste osade suurus määrati kindlaks omandireformi käigus antud haldusaktidega. Käesoleval juhul oli EES § 3 lg-test 11 ja 2 tulenevalt reaal- ja mõtteliste osade suuruse seaduspäraseks otsustajaks Tallinna linn.
28.Kinnisasjade puhul tuleb eeldada, et omanik on see isik, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Kinnistusraamatu kande kohaselt on garaaži alune maa XXXXXXX XX X korteriomanike kaasomandis. Hageja pole esitanud asjaolusid, millest tulenevalt saaks vastupidist järeldada. Seega puudub alus kande parandamiseks ja kohaldamisele ei kuulu hageja poolt viidatud AÕS § 65 lg 1.
29.AÕS §-d 80 ja § 89 ei ole käesolevas vaidluses asjakohased sätted. AÕS §-st 80 tuleneva vindikatsiooninõudega ega ka AÕS §-st 89 tuleneva negatoornõudega ei saa nõuda kinnistusraamatu kande parandamist.
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.