Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu alusel põhivõlgnevuse summas 17 982.21 Eesti krooni, viivised 5256.12 Eesti krooni ja võla sissenõudmise kulud 475.00 Eesti krooni, s.o kokku 23 713.33 Eesti krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja nõuda viivise 0,15% päevas põhivõla summalt 17 982.21 Eesti krooni alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud 10 250.00 Eesti krooni, s.o riigilõivud kokku summas 4750.00 Eesti krooni ja õigusabikulu 5500.00 Eesti krooni ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja sai hagimaterjalid kätte 14.01.2011 allkirja vastu üleandmisega, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on kandnud menetluskulu summas 10 250.00 Eesti krooni järgmiselt: 750.00 Eesti krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 4000.00 Eesti krooni riigilõivu hagimenetluses ja õigusabikulu summas 5500.00 Eesti krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 7 kohtuvälised kulud on maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Pärnu Maakohtu menetluses oli AS-i E maksekäsu kiirmenetluse avaldus KK vastu võla nõudes (tsiviilasi nr 2-09-48950). Nimetatud avaldus jäeti 05.06.2010 määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 02.07.2010, seega enne ühe kuu möödumist pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu kohus rahuldab hageja nõude menetluskulude maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750.00 Eesti krooni väljanõudmiseks kostjalt. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv hagilt summas 4000.00 Eesti krooni. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 63.91 eurot (1000.00 Eesti krooni). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 367.49 eurot (5750.00 Eesti krooni). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.