Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson,
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. veebruar 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-17197
Tsiviilasi
Tõrva Tarbijate Ühistu hagi Olev Tomsoni vastu võlgnevuse 60 000 krooni ja viivise 14 250 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. augusti 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olev Tomsoni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Olev Tomson
esindajad
Vastustaja (hageja): Tõrva Tarbijate Ühistu (registrikood: 10034537), esindaja vandeadvokaat Otto Preem Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. augusti 2010 otsus muutmata.
Edasikaebamise kord
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Olev Tomsoni kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
müügilepingu ja asjaõiguslepingu, kinnistamisavalduse. Lepingu esemeks oli Valga linnas XXX asuv korteriomandid ja ostuhinnaks kokku 60 000 krooni. Lepingu punkt 3.2 kohaselt kogu müügisumma on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist ja summa saamist tõendab müüja esindaja allkirjaga lepingul. 10.05.2009 tasus T. T. hagejale 60 000 krooni. Juhatuse liikmeks olemine äriühingus on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. See suhe on käsunduslepingu sarnane ning sellele on kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted. Kostja väitis, et ta ei ole raha ostjalt saanud ning seda veel vähem enda tarbeks kasutanud. Kostja väidete veenvust tema poolt raha mittekasutamise kohta kinnitas ka asjaolu, et 10.05.2009 tasus T. T. ostjana hagejale lepingu eseme ostuhinna 60 000 krooni. TsÜS § 108 lg-st 1 tuleneb juhatuse liikme kohustus toimida tsiviilõiguste teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel heas usus. VÕS § 626 sätestab käsundisaaja vastutuse väljaandmiskohustuse rikkumise korral. Käsundisaaja kahju hüvitamise nõue tuleneb VÕS §-st 115. Hageja ei ole esitanud hagi kostja kui oma juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kahju hüvitamiseks peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et ettevõte on saanud kahju ning, et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja vastuväidetes esitatu, mille kohaselt tegutses te ühistu huvides ja majanduslikult soodsamail viisil, on kohtule usutavad ning põhjendused veenvad. Tõrva Tarbijate Ühistu nõukogu määras XXX asuvas hoones kõigi ühistule kuuluvate korteriosade müügihinnaks 8,8 miljonit krooni. Seega oli kostjal volitus müüa kõik osad maha 8,8 miljoni krooniga. Seoses ostjale järelmaksu võimaldamisega loobus ostja kostja poolt enne tehingut tehtud ettepanekul 126,9 m2-st, peamiselt keldripinnast, kuid maksis endiselt 8,8 miljonit krooni. Müümata jäänud osa müüdi mõni aeg hiljem 60 000 krooni eest T. T. , seega sai Tõrva Tarbijate Ühistu lõppkokkuvõttes 60 000 krooni rohkem. Kui kostja oleks olnud pahatahtlik ja tahtnud tehingut varjata, oleks ta võinud kokkuleppel ostjaga müüa 8,8 miljoni krooni eest ka nimetud 126,9 m2 ja hiljem selle hoopis väiksema raha eest T. T. tagasi osta. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et O. Tomson oleks korteriomandite müügist saadud raha väljaandmisega viivitanud ning viivisenõue 14 250 krooni tuleb jätta rahuldamata. TsMS §162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Hagi esitamiseks oli alus olemas. Vahetult pärast hagiavalduse esitamist tasuti antud vaidluses isiku poolt, kes ei olnud menetlusosaliseks, hagejale lepingu eseme ostuhind, kohus jättis viivisenõude rahuldamata ning kohtu arvates on ebamõistlik kostjalt menetluskulude väljamõistmine.
sätestas, et üldkoosoleku pädevuses on juhatuse või nõukogu liikme või ühistu liikme vastu nõude esitamise, samuti juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise ja tehingutingimuste otsustamine ning selles nõudes või tehingus ühistu esindaja määramine. Sellest tulenevalt sai 20.04.2009 hagi esitamise eelduseks olla kahe otsuse olemasolu: 1) üldkoosoleku otsus nõude esitamiseks kostja vastu ja 2) esindaja määramise otsus. Antud juhul polnud hagi esitamise ajal ega ka hiljem ühtegi üldkoosoleku otsust. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja poolt viimasel 29.06.2010 kohtuistungil esitatud Tõrva Tarbijate Ühistu nõukogu 14.06.2010 otsusega antud nõusolek hagi esitamiseks ei asenda hagi esitamiseks vajaminevat ühistu üldkoosoleku otsust nõude esitamiseks TÜS § 39 järgi. Maakohus on jätnud arvestamata, et hagiavalduse esitanud isikul ei olnud vajalikku esindusõigust. TsMS § 423 lg l p 9 kohaselt peab kohus jätma hagi läbi vaatamata, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu; 2) oli hagi esitatud valesti, sest lepingujärgset kohustuse täitmist koos viivisega oleks saanud nõuda T. T. kui lepingu teiselt poolelt, mitte aga kostja O. Tomsonilt. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 626 lg 2 järgi müügihinna üleandmist, samas kui puudus tõend, et müügihinna oleks kostja kunagi enda kätte saanud.
Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on maakohtu otsust vaidlustatud vaid menetluskulude jaotuse osas ning seetõttu ringkonnakohus kontrollibki vaid nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.