Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagatagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast lisada da kõik vajalikud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisa dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.12.2010 esitas Danske Bank A/S Eesti Filiaal Viru Maakohtule hagi T O vastu võlgnevuse 50 439.40 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 24.05.2006 sõlmisid T O (kostja) ja Danske Bank A/S Eesti Filiaal (hageja) (end. Sampo Pank AS) kapitalirendilepingu nr 260524OT, mille kohaselt võttis kostja liisingusse kaubiku xxxx reg.nr.xxxx, maksumusega 114 000 krooni. Kostja kohustus maksma liisingueseme kasutamise eest tasu rendiperioodiga 48 kuud, s.o. kuni 25.05.2010 vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks olevale maksegraafikule. Samuti kohustus kostja tasuma lepingu puhul ka vara kindlustamiseks sõlmitud liiklus- ja kaskokindlustusmakseid. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldusid poolte õigustele ja kohustustele lepingu üldtingimused, mille p 1.1 kohaselt annab hageja vara rendiperioodi lõppemiseni kostja valdusesse ja kasutusse ning p 1.3 kohaselt kohustub kostja tasuma lepingu tähtaja jooksul hagejale rendimakseid vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja kindlustusmakseid vastavalt kindlustusmaksete tasumise graafikule. Üldtingimuste p 4.1 kohaselt kohustus kostja täitma tähtaegselt ja kohaselt kõiki lepingu tingimusi ja lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja rikkus oma kohustusi, jättes tasumisele kuuluvad rendimaksed kokkulepitud tähtajaks tasumata, mistõttu hageja esitas kostjale üldtingimuste p 10.1 alusel 11.03.2008 ennetähtaegse lepingu lõpetamise teatise ja palus vastavalt p 10.3 sätestatule tagastada viivitamatult lepingu objektiks oleva vara. Leping on poolte vahel lõpetatud alates 11.03.2008 ning lepingu ülesütlemisega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks kogu ulatuses. Üldtingimuste p 10.3 kohaselt peab kostja vara ja varaga seotud dokumentatsiooni lepingu ülesütlemisel hagejale tagastama. Lepingu ülesütlemise korral vastutab kostja kogu lepingust tuleneva võlgnevuse ulatuses, eelkõige tasumata kuumaksete, vara soetusmaksumuse tasumata osa, mis ei ole juba rendimaksetega tasutud, kindlustusmaksete tasumata osa aga ka võimalike kulude eest vara kättesaamiseks, hoidmiseks, remontimiseks ja realiseerimiseks. Kostja oma kohustusi ei täitnud, mistõttu hageja oli sunnitud tegema vara realiseerimiseks kulutusi. 04.09.2008 esitas hageja kostjale täitmata rahaliste kohustuste tasumise nõude, mis moodustus tasumata kuumaksetest (7665.20 krooni), intressist (646.25 krooni), muudest kuludest (5453.39 krooni), põhinõudest (19 961.20 krooni), tasumata kindlustusmaksetest (9417.77 krooni) ja viivisest (1000 krooni). 19.05.2010 volitas Danske Bank A/S Eesti Filiaal esindama kohtulikus menetluses kostja vastu OÜ-d Julianus Inkasso edasivolitamisõigusega (OÜ Julianuse Õigusbüroo).

Võlgnevuse põhisumma moodustab hagi esitamisel kokku 42 497.56 krooni (tasumata kindlustus, muud kulud, tasumata kuumaksed, põhinõue). Lepingu põhitingimuste kohaselt on intressimääraks 6,5% aastas, s.o. 0,018% päevas, mistõttu tulenevalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatust arvestab hageja viiviseid lepingujärgses määras 0,018% päevas. Kostja on olnud viivituses 1007 päeva ning kokku nõuab hageja viiviseid summas 7295.59 krooni (sellest 1000 krooni moodustab tasumata graafikujärgsetelt summadelt lepingu lõpetamiseni arvestatud viivis. Koos tasumata intressidega (646.25 krooni) moodustavad kõrvalnõuded 7941.84 krooni ning hageja nõue kokku – 50 439.40 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6, samuti § 113 ja 94 sätestatule. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud kapitalirendileping koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatis, 04.09.2008 nõue ning kuludokumendid, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale korduvalt hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid on allkirja vastu õnnestunud kostjale isiklikult kätte anda 25.01.2011. Hagimaterjalide väljastamisel on kostjat kohustatud esitama hagile vastust 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 14.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostja kanda jätmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses välja toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt avalduse asjaoludele on kostja rikkunud temaga sõlmitud kapitalirendilepingut, mistõttu hageja oli õigustatud lepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivita3

mise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 50 439.40 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Käesolevas asjas moodustab hageja nõue kokku seega (50 439.40: 15,6466) = 3223.67 eurot, millest põhivõlg moodustab 2716.09 eurot (42 497.56 krooni), intress 41.30 eurot (646.25 krooni) ja viivis 466.27 eurot (7295.59 krooni). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on TsMS § 367 tulenevalt esitanud taotluse alates otsuse tegemisest protsendina lepingujärgse viivise väljamõistmiseks põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduse ja hageja poolt lisatud dokumentide kohaselt on hageja menetluskuluks vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni (maksekorraldus nr 4185, 17.12.2010) ja tasutud õigusabikulu 3600 krooni, s.o. kokku summas 11 100 krooni (709.42 eurot). TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 25. märtsil 2011.a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee /

Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.