Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja. Asjaolud ja hageja nõue ning varasem menetluse käik. EEAS esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnikule tehti makseettepanek, mis on võlgnikule kätte toimetatud. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 05.10.2010.a määrusega andis kohtunikuabi asja hagimenetluses jätkamiseks üle kohtunikule. 22.10.2010.a. esitas EEAS Harju Maakohtule hagi TFOÜ (endise nimega CIOÜ) vastu võlgnevuse 973,38 euro (15.230,07 krooni), millest põhivõlg on 943,15 euro (14.757,07 krooni), võlamenetluse kulu on 30,23 euro (473,00 krooni), viivis on 14,40 euro (225,26 krooni) ja menetluskulude 255,65 euro (4.000 krooni) väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel sõlmitud 28.09.2008.a. liisinguleping , mille alusel oli kostja kasutusse antud kasutusrendi korras sülearvuti, printer-skänner koopiamasin. Kostja on jätnud tasumata hagejale arved alates jaanuarist 2010.a. ega pole ka hagejale seadmeid tagastanud. Kostja vastuväited. Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt on EV alates 22. juulist 2010.a. TFOÜ ainuosanik ja alates 04. augustist 2010.a. äriühingu juhatuse liige. TFOÜ osa võõrandas EV DB, kes oli samuti osaühingu ainukene juhatuse liige kuni 04. augustini 2010.a. Osa võõrandamisel anti EV üle raamatupidamisdokumentatsioon, mille kontrollimise vältel ei selgunud, et kostjal on sõlmitud hagejaga seadmerendi leping , kostja on saanud teenust „Ärilahendus" ja TFOÜ-l on tekkinud hageja ees võlgnevus. Nimetatud dokumente ei andnud endine osanik EV üle, mistõttu on kostjal seisukohal, et hagejaga tehtud tehinguid ei ole raamatupidamises üldse kajastatud ning endised juhatuse liikmed AU ja DB on kasutanud hagejalt saadud kaupa ja teenust isiklikuks otstarbeks. AU ja DB on hageja on viinud tahtlikult eksimusse selles, et kostja on tehingu teiseks pooleks. Eeltoodut arvesse võttes leiab kostja, et hageja nõue kostja vastu on põhjendamatu ja alusetu. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud hageja ja kostja seisukohtadega ja toimiku materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud seadmerendi lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse kasutusrendi korras sülearvuti, printer-skänner koopiamasina. (tlk 27-33). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Käesoleval juhul oli liisinguese antud kostja kasutusse selle kasutusrendi korras. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse täitmata igakuised arveid tasumata jättes ja tooted hagejale tagastamata jättes. Kohus nõustub hagejaga. Kostja tõendeid, millest nähtuvalt kostja on võlgnevuse hagejale tasunud ja seadmed hagejale tagastanud, kohtule esitanud ei ole. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt summas 14,40 eurot. Liisingulepingu 6.3 (tlk 29) alusel on hagejal õigus nõuda viivist üldtingimustes sätestatud määras. Üldtingimuste 6.11 (tlk 44) kohaselt on viivise määraks 0,15% päevas. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine summas 14,40 eurot, kuna kostja on viivitanud kohustuse täitmisega ja ei ole hageja ees oma kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisekulusid summas 30,23 eurot Elioni hinnakirja p 2.8.2 alusel. Võla sissenõudmiskulu nõude aluseks on Elioni Üldtingimuste p 6.10, mille kohaselt klient on kohustatud Elioni nõudmisel hüvitama Elionile seoses Elioni ja/või kolmanda isiku poolt võlanõude sissenõudmisega tekkinud kulud. Lõppkasutaja on kohustatud hüvitama eelnimetatud kulud vastavalt hinnakirjas sätestatule, Elioni Üldtingimustes p 6.10 alusel. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja nõue on põhjendatud vastavalt VÕS § 76 lg 1 sätestatule. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja poolt hagi avalduse esitamisel ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 255,65 eurot. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 162 lg 1 on põhjendatud kostjalt hageja menetluskulu väljamõistmine. Piret Randmaa Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.