2-10-60491/8 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 01.12.2010.a. esitas OÜ RG(likvideerimisel) Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 83 096,01 euro (1 300 170 krooni) ulatuses ning vara hinnanguliselt 958,67 euro (15 000 krooni) väärtuses. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli vineeri müümine. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et osanikud ei leidnud piisavalt vahendeid Valgevenes projekti juurutamiseks ning ei saavutanud seal ka kokkuleppeid. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohus võttis 09.12.2010 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas OÜ RG(likvideerimisel) ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Üi. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara arvestuslikult 600 eurot ning kohustusi on 83 096,01 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja juba 2007. aastal ning käesolevaks ajaks on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnik on majandustegevuse lõpetanud, ettevõttes ei ole töötajaid ega majandustegevuse jätkamiseks vajalike vahendeid. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku tegevuse jätkamine võimalik, sest ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Aruande kohaselt esinevad vara tagasivõitmise võimalused. Nimelt nähtub võlgniku 2008. aasta majandusaasta aruandest, et seisuga 31.12.2007 oli kassa raha 48 100 krooni (3 074,15 eurot), mida 2008. aasta lõpuks enam ei olnud. Võlgniku ei olnud 2008. aastal töötajaid, juhatuse liikmetele tasu ei makstud. Seega puudusid õigustatud vajadused kulutuste tegemiseks ning kassas olnud raha tuleks juhatuse liikmelt tagasi nõuda. Kuivõrd võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulud, puuduvad ka põhjendatud ja perspektiivikad vara tagasivõitmise võimalused ning seetõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vajaliku informatsiooni puudumise tõttu ei saa ajutine haldur esitada arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, mistõttu ei ole võimalik anda ka hinnangu selle kohta kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 31.01.2011 jäi võlgniku lepinguline esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning teatas, et pankrotimenetluse läbiviimise kulu esialgne suurus on 2 000 – 2 500 eurot. Võlgniku lepinguline esindaja väljamõistmisega võlgnikult.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara arvestuslikult 600 eurot ning kohustusi on 83 096,01 euro ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 01.02.2011 määrusega OÜ RG(likvideerimisel) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ RG(likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 19 tundi (kogusummas 1 214,32 eurot) ning kandnud bürookulutusi summas 156 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja mõista võlgnikult. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule OR .