Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. veebruar 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-09-7821
Tsiviilasi
Vera Pavlova (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) hagi Aleksandr Karetini (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) vastu ühisest tegevusest osa väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3402.78 eurot (53 242 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20.04.2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vera Pavlova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant Vera Pavlova, esindaja Jevgenia Tušinskaja Vastustaja Aleksandr Karetin
esindajad
Rahuldada hagi.
Mõista Aleksandr Karetinilt välja 3402.78 (kolm tuhat nelisada kaks eurot ja 78 senti) eurot
(53 242 krooni) Vera Pavlova kasuks. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Jätta
maakohtus
ja
ringkonnakohtus
kantud
menetluskulud Aleksandr Karetini kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Otsuse kohaselt VÕS § 580 lg 1 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Vastavalt VÕS § 581 lg-le 1 võib seltsinglase panuseks olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sealhulgas vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse, et seltsinglaste panused on võrdsed. Tulenevalt VÕS § 589 lg-st 1 seltsinglaste tehtavad panused, samuti seltsingu jaoks omandatud vara lähevad seltsinglaste ühisomandisse (seltsinguvara). Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus kontole ajavahemikul 01.01.2002-31.12.2007 kokku 109 124 krooni ja kontolt väljaminekuid oli kokku 108 973.91 krooni. Hageja pangakontole laekus igakuiselt pension Sotsiaalkindlustusametilt ja tasuti Eesti Telefon ASle, Elion Ettevõtted AS-le, samuti tegi hagejale pangakontolt muid väljamakseid või võeti raha välja pangaautomaadist. Vastavalt SEB panga 19.02.2010 õiendile G.K. i kontode kohta seisuga 19.02.2010 on G.K. konto nr XXXXXXXXXXXXXX (arvelduskonto) saldo 83 238.06 krooni; konto nr XXXXXXXXXXXXXX (tähtajaline hoius EEK) saldo 11 983.71 krooni (avatud 05.11.2004); konto nr XXXXXXXXXXXXXX (tähtajaline hoius EEK) saldo 11 242.86 krooni. Vastavalt G.K. i konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele laekus 05.11.2004 kontole 10 000 krooni, 05.11.2005 – 254.99 krooni, 05.11.2006 – 239.15 krooni, 05.11.2007 – 356.42 krooni, 04.11.2008 – 467.57 krooni ja 04.11.2009 – 665.58 krooni. Vastavalt G.K. i konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele laekus ajavahemikul 01.01.2002-19.02.2010 kontole 177 413.87 krooni ning kontolt läks 95 481.30 krooni, vahe moodustab 81 932.57 krooni. Vastavalt G.K. i konto nr XXXXXXXXXXXXXX väljavõttele laekus 27.04.2006 kontole 10 000 krooni, 27.04.2007 – 278.82 krooni; 26.04.2008 – 385.59 krooni ja 26.04.2009 – 578.45 krooni. Asja läbivaatamist raskendab asjaolu, et üks väidetavatest seltsinglasest – G.K. – suri 25.04.2008, kuid kohus leidis, et tunnistajate (A.I. ja S.L. ) ütluste kohaselt tundsid nad hagejat ja G.K. it pikka aega ja suhtlesid tihedalt ning puudub alus kahelda tunnistajate ütlustes, et hagejal ja G.K. il oli ühine majapidamine, pooled kasutasid raha koos, seega ei ole ka alust kahelda hageja seletustes, et tema ja G.K. korjasid raha G.K. i kontodel ühise eesmärgi saavutamiseks – suurema korteri ostmiseks. Kohtule ei ole esitatud eeltoodud asjaolusid ümberlükkavaid tõendeid. Seega pidas kohus tõendatuks, et hageja ja G.K. i vahel oli sõlmitud suuline seltsinguleping. VÕS § 11 lg-st 1 tulenevalt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seltsingulepingu kohta käivad sätted ei näe ette, et see leping peaks olema sõlmitud kirjalikus vormis või olema notariaalselt tõestatud, seega seltsingulepingu vormi osas kehtib vormivabaduse põhimõte ning seltsinguleping võib olla sõlmitud ka suulises vormis. Samas, kuna vaidlusalune seltsinguleping oli lõppkokkuvõttes suunatud kinnisasja omandamisele, pidi see AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Tehingu seadusest tuleneva vorminõude järgimata jätmine kui lepingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele selgesõnaliselt tuginevad. Seega hageja ja G.K. i kokkulepe osas, mis puudutab kinnisasja soetamist ühisomandisse, on tühine vorminõude rikkumise tõttu. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Kohus leidis, et vaidlusalune tehing ei ole osadeks jagatav. Seltsinguleping oli tervikuna suunatud kinnisasja soetamisele tulevikus. Hageja ja G.K. i sissetulekute paigutamine oli ette nähtud kinnisasja ostuhinna
tasumiseks. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, et seltsingulepingu eesmärgiks oli muu, kui hageja ja G.K. i kinnisasja omandamine.
Egon Konsand
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.