Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
2-11-2417
Riigi õigusabi asi
(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: Telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Kirjalik menetlus.
Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5, 18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku , § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s: 1.Rahuldada K. L. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
Riigi õigusabi taotlejal on advokaat O. P. nõusolek antud asja riigi õigusabi osutamise kohta. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ja advokaat O. P. Valga Advokadibüro. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.
Asjaolud Riigi õigusabi taotlus K. L. esitas 21.01.2011 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Õigusabi taotleja soovib õigusabi hagiavalduse koostamiseks elatise hagis. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi hagiavalduse koostamiseks ja kohtus esinemiseks.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja töötab müüjana OÜ-s xxxxxx, saades töötasu xxxxxx eurot (xxxx krooni) kuus. Avaldaja ülalpidamisel on üks alaealine laps. Perele makstakse peretoetust xxxxx eurot (xxxxxx krooni) kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistris pole kandeid K. L. kohta. Kohtunik leiab, et K. L. ei ole võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Samas, arvestades seda, et K. L. on olemas igakuine sissetulek, ei ole põhjendatud tema riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielik vabastamine. Kohus on seisukohal, et vastavalt riigi õigusabi seaduse § 8 p 3 tuleb K. L. anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada 1 aasta jooksul riigi õigusabi kulud 25% ulatuses pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist. Kohus leiab, et selline õigusabikulude hüvitamine ei pane isikut olukorda, kus ta satuks majanduslikult raskesse ja igapäevast toimetulekut takistavasse olukorda. Riigi õigusabi taotlejal on nõusolek Valga Advokaadibüroo advokaat O. P. , antus asjas riigi õigusabi osutamise kohta.
Hele Ilisson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.