Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise pankrotihalduri aruanne Ingrid Proos esitas 20.01.2011 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul vara 1,45 eurot ning kohustusi kogusummas 13 446,15 eurot. Mingit realiseeritavat vara võlgnikule ei kuulu. Samas on võlgnikul püsiv töökoht, kust ta saab töötasu summas ca 4 000 krooni kuus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on end asetanud olukorda, kus ta ei suuda korraga kõigile võlausaldajatele enda mittesihipäraselt võetud laene tagastada ja tal puudub ka vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid mingilgi määral rahuldada. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud summat, tuleb M M pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemisega. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus M M pankrot välja kuulutada juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud tasuvad kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulude katteks 1 300 eurot. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 639,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 210,90 eurot, kokku 850 eurot ning hüvitada Ingrid P Õigusbüroo OÜ-le vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Ingrid P arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et M M pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 1,45 eurot ning kohustusi 13 466,15 euro ulatuses. Realiseeritavat vara võlgnikul ei ole. Võlgnikul on püsiv töökoht, kust laekub igakuine töötasu ca summas 255,65 eurot (4 000 krooni) kuus. Samas on M M ülalpidamisel ka alaealine poeg. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu ning tal ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse läbiviimiseks kohtu poolt määratud summat, tuleb M M pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemisega. 24.01.2011 määrusega tegi kohus M M pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda M M pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1 300 eurot 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. M M pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei

ole. Kohus leiab, et kuna M Ml ei ole vara kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning M M pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada M M pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lõike 6 kohaselt võib kohus hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 639,10 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 210,90 eurot, kokku summas 850 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 63,91 eurot. Samuti palub ajutine haldur Ingrid P Õigusbüroo OÜle hüvitada vajalike kulutuste katteks 93,60 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu kogusummas 850 eurot ja tehtud kulutused summas 93,60 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri tasu summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna kohus lõpetab M M pankrotiavalduse menetluse raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole M M pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.