2-10-57108/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-57108 2007. majandusaastal kasvasid hüppeliselt varude hulk aga ka võlad tarnijatele. Peamise kuluna on äriühingul kulutused kaubale, toormele ja teenustele (15 929 726 krooni). 2008. majandusaasta 2008. majandusaastal jätkas äriühing aktiivset tegutsemist. 2008.majandusaastal oli äriühingul kokku 48 töötajat. Äriühingu müügitulu küll langes mõnevõrra, kuid see moodustas siiski 16 020 919 krooni. Vaatamata stabiilsele müügitulule kujunes 2008.majandusaastal kahjumiks kokku 2 758 987 krooni, mis suurendas negatiivset omakapitali veelgi, viies selle – 3 915 474 kroonini. 2008. majandusaastal püsisid kulutused samas suurusjärgus 2007. majandusaasta näitajatega, kuid kahjumi tekkimise põhjustas müügitulu mõningane langus. Äriühing müüs toodangut lisaks Eesti Vabariigile (11 015 791 krooni) ka Saksamaale (3 047 264 krooni), Venemaale (1 934 026 krooni) ja Läti Vabariiki (23 838 krooni). Peamine osa müügitulust moodustas puidutoodete tootmine (14 027 028 krooni). Äriühingu pankrotiavalduse kohaselt just 2008 majandusaasta lõpus lõpetas ostmise peamine hankija MMN Tehase OÜ. 2009. majandusaasta 2009. majandusaasta aruandes deklareerib äriühingu juhtkond, et firmas ei tööta inimesi ja äriühingu tegevus on ajutiselt peatatud. Samas tegevusaruandes on märgitud, et äriühing on jätkuvalt tegutsev. Seega on 2009 majandusaasta aruandes sisalduv info vastuoluline. 2009. majandusaastal aga langes oluliselt äriühingu müügikäive ja see oli kokku 590 141 krooni. Majandusaasta lõpetati 144 437 kroonise kahjumiga. 2009. majandusaastal on omakapital viidud vastavusse ülekursiga summas 4 965 000 krooni, mille tõttu muutus äriühingu omakapital positiivseks. Finantsnäitajate analüüs Kuigi äriühing on ise deklareerinud oma maksejõuetust ja äriühingu bilanssidest on äriühingu maksejõuetus samuti ilmekalt näha on ajutine pankrotihaldur siiski mõningate finantsnäitajate väljaarvestamisel jõudnud maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise aja osas erinevale arvamusele võlgnikust endast. Haldur on arvamusel, et võlgnikul finantsnäitajate baasil võib asuda seisukohale, et äriühingul esinesid likviidsusprobleemid juba alates 2007. majandusaastast, kui alustati uuesti äritegevusega. Äriühingu likviidsuskordaja ja maksevõime kordaja on alates viimase viie aasta jooksul olnud mitterahuldav. Äriühingu üldine maksevõime on samuti olnud läbivalt mitterahuldav. Just nimetatud asjaoludest johtuvalt ongi äriühing tegutsenud pidevalt alakapitaliseerituna ja äriühingut on aidanud „elus hoida“ omanike poolt äriühingule antud laenud ja nende arvelt 2009. majandusaastal osakapitali vastavusse viimine. Tegelikkuses on äriühingu tegevus olnud kahjumlik ja kasumit mittetootev. 31.12.2006

Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Allwood on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi ning äriühingu majandustegevus on lõppenud. OÜ Allwood püsiv maksejõuetus saabus hiljemalt 31.12.2007.a, kui äriühingu omakapital muutus negatiivseks (seisuga 31.12.2007.a - 1 156 487 krooni). Ajutine pankrotihaldur ei nõustu võlgniku poolt esitatud selgitustega maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Käesolevaks ajaks on äriühingu tegevus seiskunud, puudub vara mille arvel oleks võimalik tegevus taastada ning puuduvad võimalused äriühingu saneerimiseks ja/või tegevuse taastamiseks selliselt, et selle tegevuse tulemusena saaksid rahuldatud kõigi võlausaldajate nõuded. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole olemasoleva informatsiooni alusel alust pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses, kuna ei ole võimalik tuvastada juhatuse liikmete kohustuse tahtlikku rikkumist või rasket hooletust ja sellest tulenevat pankrotisituatsiooni tekkimist. Äriühingu omakapital ja püsiv maksejõuetus olid ilmselt välja kujunenud juba 31.12.2007.a ning pankrotiavaldus esitati alles 22.11.2010.a, kuid nimetatud viivitus pankrotiavalduse esitamise tähtaja rikkumisel ei ole kahjustanud võlausaldajate huve ega tekitanud kahju. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et võlgniku juhatus ei ole esitanud pankrotiavaldust tähtaegselt. Juhatus on tegutsenud lootuses oma majandustegevusega maksejõuetuse ilmingud ületada viia äriühing kasumisse, kuid jätkatud on kahjumlikku majandamist, mis seda ei võimaldanud. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tinginud ebaefektiivsest äriplaanist ja pidevast kahjumlikust äritegevusest. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

2-10-57108 Muud tähelepanekud ja ettepanekud Ajutine haldur ei ole ajutises pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ega tagasinõude võimalusi, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Kokkuvõte Arvestades asjaolu, et võlgnikul on olemas küll vara, mille arvelt viia läbi pankrotimenetlust ning arvestades asjaoluga, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu palub ajutine pankrotihaldur kuulutada välja OÜ Allwood pankroti ja määrata pankrotihalduriks vandeadvokaadi Hillar Villersi juhul, kui võlausaldajad tasuvad pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele 30 000 krooni. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 13.12.2010.a kohtuistungil. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Täpsustas hinnangu vara osas. Aluste väärtuseks oli aruandes märgitud 20000 krooni, pigem puudub ka selline väärtus. See toodang on mõeldud konkreetsele tellijale. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku seaduslik esindaja Valeri Mjatšin kinnitas, et on tutvunud halduri aruandega ning vastuväiteid ei oma. 04.01.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Osaühingu ALLWOOD pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 1917,35 eurot 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (19 845,92 eurot) märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (ajutise halduri kogutud ning kohtuistungil täpsustatud andmetel on 64,51 eurot) ning võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse 7(8)

PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Valeri Mjatšin. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 12 tundi, tunnitasuga 83,09 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 997,08 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on 69,34 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 997,08 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 69,34 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas PankrS § 23 lg 4 hüvitada riigi vahenditest.