Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2-10-58370 Kohtuotsus jõustub 09.02.2011 Esitatud asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 9 257,25 eurot (144 844,48 krooni), viivise protsendina põhinõudelt (7 713,85 eurot (120 695,54 krooni), alates 23.11.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7% aastas) ning menetluskulud. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel 15.08.2009 laenulepingust , mille alusel andis hageja kostjale laenu 7 896,29 eurot (123 550,10 krooni) intressiga 20% aastas, tähtajaga 24.09.2014. Kostja oma kohustusi ei täitnud vaatamata meeldetuletustele, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles alates 20.09.2010. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud, Kostja vastus Kostja tunnistab hagi täies ulatuses ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu põhjendus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõiv summas 399,44 eurot. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 399,44 eurot, mis on tasutud 22.11.2010, maksekorraldusega nr 11298, kogusummas 798,90 eurot (12 500 krooni), Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072369, selgitusega „ AH,22-NOV-10,hagi esitamise eest“, milline riigilõiv on siirdatud viitenumbrile 2900072123 26.11.2010 Pärnu Maakohtu poolt, selgitus: „LÕIVU SIIRE,Swedbank As vs AH2-10-58370“. Rahandusministri 29.12.2006.a

2-10-58370 määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

Maire Lukk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.