lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-38162/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 08.02.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-38162/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.02.2011
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1571
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Irma Külavee

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.02.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere

Tsiviilasja number

2-10-38162

Tsiviilasi

Menetlusosalised, esindajad

ASAS-i SEB Pank hagi F K`i K`i vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 1 137.80 euro (1 (17 802.76 krooni) krooni) nõudes. Hageja: AS SEB Pank (reg.kood 10004252), aadress: Tornimäe 2, Tallinn; volitatud esindaja Hedi Arukaevu, e-post: [email protected] Kostja: F K (ik xxxxx), elukoht: xxxx

Kirjalik menetlus Hagihind

817.29 eurot (12 787.74 krooni; põhinõue)

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt hageja poolt täpsustatud vähendatud nõudele. nõudele. Välja mõista F K`ilt K`ilt (ik xxxx) xxxx) AS –i SEB Pank (reg.kood 10004252) kasuks kasuks võlgnevuse katteks kokku summas 1 137.80 eurot /üks /üks tuhat tuhat ükss ükssada kssada kolmkümmend seitse eurot eurot ja 80 senti/, (s.o. (s.o. 17 802.76 krooni; krooni; sellest põhiosa põhiosa võlg – 817.29 eurot , intress 87.67 eurot ja viivisvõlg seisuga 04.08.2010 – 232.84 eurot) eurot). Välja mõista F K`ilt K`ilt tasumata põhivõlalt põhivõlalt (817.29 eurolt) AS –i SEB Pank kasuks viivis 20% aastas alates 05.08.2010 05.08.2010 kuni laenu põhiosa nõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning mõista kostjalt F K`ilt K`ilt hageja AS –i SEB Pank kasuks välja menetluskulude menetluskulude katteks 191.73 eurot (30 (3000 krooni) krooni). Kostja kulud asjas jätta kostja enda kanda.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, tegevusetus, mis oli mõjuvast st põhjusest. Kajale tuleb lisada tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuva lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7).

8 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 46

I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.08.2010 laekus Viru Maakohtule AS-ilt SEB Pank hagiavaldus F K`i vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete, kokku summas 18 802.76 krooni (1201.72 euro) nõudes..

Hagiavalduses esitatud asjaolud 22.08.2007 sõlmisid F K (kostja) ja AS SEB Pank Magnet krediitkaardi lepingu nr A070023767, mille alusel väljastas hageja kostjale krediitkaardi krediidilimiidiga 22 000 krooni, intressimääraga 16% krediidilimiidi kasutatud osalt, kohustusliku tagasimakse limiidiga 0 EEK ja kohustusliku tagasimakse summaga 920 krooni. Krediitkaardiga sai kostja kasutada lepingus sätestatud tingimustel arvelduslaenu. Kasutatud summa tagasimaksepäev oli iga kalendrikuu 05.kuupäev, mil tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid arvelduskontolt kaardikontole. Kostja võis kasutada kaardikontot krediidilimiidi - 22 000 krooni - ulatuses. Kui tema sooritatud tehingud ületasid kohustuslikku tagasimakse limiiti (0), oli hagejal õigus kanda kostja arvelduskontolt iga järgneva kuu 05.kuupäeval kaardikontole kohustulik tagasimakse summa 920 krooni või kohustuslikku tagasimakse limiiti ületav summa, kui see oli väiksem kohustusliku tagasimakse summast. Intressi arvutamisel lähtus hageja krediidilimiidi tegelikult kasutatud osast vastaval makseperioodil. Intressiperiood on võrdne makseperioodiga ning intressi on arvestatud päevade eest, mil kostja krediidilimiiti kasutas. Lepingu p 5.9 alusel kohustus kostja tagama maksepäeval arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu kohustusliku tagasimakse summa, intresside ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirja kohaste teenustasude tasumiseks. 12.03.2008 saatis hageja kostjale teate, milles palus tasuda võlgnevus ning teatas, et juhul, kui kostja jätab võlgnevuse tasumata, blokeeritakse kaart lepingu p 4.13.2 alates 31.03.2008. Nimetatud kuupäeval blokeeris hageja kaardi kostja poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu. Konto omanik on kohustatud krediidisumma tagastama kokkulepitud perioodi jooksul, kui kaardi kasutamine on olnud blokeeritud 60 päeva järjest. Lepingu p 9.4 järgi oli kostja kohustatud alates 30.08.2008 maksma iga kalendrikuu maksepäeval kohustusliku tagasimakse summa kuni krediidisumma täieliku tagastamiseni, s.t. kostja kohustus iga kuu 05.kuupäeval tasuma 920 krooni ning tasuma igakuiselt intressi määras 20% aastas krediidisumma tagastamata osalt. Lepingu p 9.4.2 märgitud intressimäära muutmise kohta saatis hageja 07.02.2008 oma klientidele teate ning vastavalt 07.03.2008 kehtima hakanud tingimustele kohustus kostja tasuma igakuiselt intressi krediidisumma tagastamata osalt 20 % aastas. Kostja ei ole lepingu tingimustest kinni pidanud ega lepingut kohaselt täitnud. Alates 05.11. 2008 on kostja kohustused täitmata; viimane laekumine kostja arvelduskontole toimus 31.10. 2008. 12.11.2008 ja 26.11.2008 on saadetud kostjale võlateatised ning 16.03.2009 lepingu erakorralise ülesütlemise teade, milles palutakse võlgnevus tasuda hiljemalt 12.04.2009. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja lõpetas 16.04.2009 lepingu. Lepingu p 7.4.3 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisel leppetrahvi kuni 1000 krooni. Perioodil 05.11.2008 kuni 04.08.2010 on hageja arvestanud ka viivist 20% krediidisumma tagastamata osast. Hagi esitamise kuupäevaga on kostja võlgnevus 18 802.76 krooni,s.h põhiosavõlg 12 787.74 krooni, intressivõlg 1 371.75 krooni, viivisvõlg 3 643.27 krooni ja leppetrahv 1000 krooni.

Hageja tugineb oma rahalises nõudes Võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 ja § 113 sätetele ning taotleb kostjalt kokku summa 18 802.76 krooni väljamõistmist ja menetluskulude hüvitamist. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakiri hageja ja kostja vahel sõlmitud Magnet krediitkaardi lepingust, võlgnevuse teade, lepingutingimuste muutmise teade, püsimaksega krediitkaardi lepingu tingimused alates 07.03.2008, laenu maksete aruanne, arvelduskonto väljavõte, võlateatised, lepingu ülesütlemise teade, laenu viivise arvestus, esindaja esindusõigust tõendav volikiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile – xxxx, kust need kohtule tagastati. Hagimaterjalid on kostjale 17.01.2011 kätte toimetatud politsei vahendusel aadressil – xxxx. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastust esitama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 01.02.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning hagimaterjalide välismaal kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva materjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile käesoleva ajani vastust esitanud. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud taotluse kostja poolt tähtajaks vastuse mitteesitamisel TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelnimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud krediitkaardi kasutamise lepingu tingimusi, jättes tagastamata tema poolt kasutatud krediidilimiidi summad koos intressidega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et kostja poolt hagile käesoleva ajani vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja esitatud asjaoludel ja täpsustatud ulatuses. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summad ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Vastavalt 08.02.2011 hageja poolt kohtule esitatud hagiavalduse täpsustusele on hageja märkinud nõude summad eurodes, samuti on loobunud hagiavalduses esitatud leppetrahvi nõudest (summas 1000 krooni), mistõttu hageja nõudeks jäi kokku 1137.80 euro (17 802.76 krooni) hüvitamine kostja poolt, millest põhiosa võlg moodustab 817.29 eurot (12 787.74 krooni), intressivõlg 87.67 eurot (1 371.75 krooni) ja viivisvõlg 232.84 eurot (3 643.27 krooni). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 05.08.2010 määras 20% aastas tagastamata põhiosa võlast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduses on toodud menetluskulude nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud antud asjas summa 3000 krooni (maksekorraldus nr 1018777, 05.08, 2010), s.o. 191.73 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 11.

11.mail 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja