Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
7.veebruar 2011. a Tartu
Tsiviilasja number
2-09-2378
Tsiviilasi
Mailis Järveotsa hagi FIE Gerli Kork vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
576.23 eurot (9016 krooni)
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12.05.2010. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gerli Kork apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2011. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Gerli Kork, esindaja advokaat Rene Varul Vastustaja Mailis Järveots
Jätta Tartu Maakohtu 12.05.2010 otsuse (tsiviilasi nr 2-09-2378) resolutsioon muutmata arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud kulud Gerli Korki kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Otsuse kohaselt sõlmitakse TLS § 4 lg 2 järgi tööleping üldjuhul kirjalikult, kuid tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud suulisest lepingust, mille sisuks oli hageja poolt B-kategooria autoga klientide sõidutamine tellimuste alusel perioodil 01.06.-31.08.2008. Hageja asus tööle 01.06.2008, mille üle pooltel vaidlus puudub. Seega tuleb tööleping lugeda sõlmituks 1. juunist 2008. Asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepingulise suhte puudumine. Hageja on kohtule vande all kinnitanud, et läks tööle lehes ilmunud kuulutuse peale ning kuulutuses olnud telefoninumbrile vastas kostja ja hiljem tegi hagejaga proovisõitu samuti kostja. Kostja kinnitas vande all, et tema pole hagejaga lepingut sõlminud, hagejalt mai lõpus telefonikõnet saanud ega kuulutust lehte pannud. Tunnistaja S. M. ütluste kohaselt tegi tema hagejaga mai lõpus proovisõitu ja töösuhe oli hagejal S. M. Hageja ja kostja vande all antud seletused on vastuolulised, mis puudutab töösuhte algust. Ka hageja ja tunnistaja ütlused on vastuolulised. 22.04.2010 kohtuistungil keeldus tunnistaja selgitamast, millised suhted on temal hageja ja kostjaga ning kas need on läinud kaugemale kui töösuhted. Arvestades kostja vastuseid ja tunnistaja ütluseid, on kohtul piisav alus arvata, et menetluses osalevate isikute suhted ei piirdu ainult tööalaste suhetega, mis on mõjutanud ka nende omavahelist läbisaamist. Samas ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mille tõttu oleks hageja pidanud esitama töösuhtest tuleneva nõude kostja ja mitte S. M. , kes on kostja elukaaslane, vastu. Kostja esitas kohtule elektroonilised lennupiletid 31.07.2008 Torontosse ja väite, et kuna ta viibis 31.07.-18.08.2008 välismaal, ei saanud ta osaleda kostja tegemistes. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta oleks viibinud välismaal mai lõpus või juuni alguses, kui hageja talle lehes ilmunud kuulutuse peale helistas. TLS § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tasustamine oli kokku lepitud töötundide alusel järgnevalt: 50 krooni sõidutund, 30 krooni ootetund. Töökorraldusi anti hagejale sms-sõnumite ja telefoni teel. Pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja kontole 30.06.2008 laekunud kostjalt 3000 krooni. Kostja on öelnud, et tema pangakonto oli tema eemalviibimise ajal S. M. kasutuses, mida kinnitas ka
Samas ei ole võimalik tuvastada, kes on ülekande teinud, kuid kuna see on tehtud kostja nime alt, siis tuleb eeldada, et see on tehtud kostja poolt. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaks aluse selles kahelda. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit eemalviibimise kohta ülekande tegemise ajal. Hageja kinnitas, et töösuhe oli tal kostjaga ning töötasu ülekande saamine kostjalt pidi hagejale kinnitama, et tal on töösuhe kostjaga. Ülekandel ei ole küll märgitud pangakonto väljavõttes selgitust, kuid puudub põhjus arvata, et ülekanne tehti mingil muul alusel kui pooltevahelisest töösuhtest. Kostja ja S. M. vahel oli sõlmitud töövõtuleping, samas ei puuduta nimetatud leping kuidagi hagejat. TLS § 1 lg 1 mõistes allus hageja kostja kontrollile ja juhtimisele. S. M. andis vaid edasi töökorraldusi, kui kostja viibis välismaal. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai töötasu kätte juuni- ja juulikuu eest ning et hageja tegi tööd ka augustis, kuid augustikuu töötasu jäi saamata. Isegi kui esines sõiduauto roolikatte kahjustamine hageja poolt, puudus kostjal alus tekkinud kahju tasaarvestamiseks töötasuga. Kostja ei ole esitanud hagejale tasaarvestusavaldust. Seega on hagejal õigus saada töötasu ka augustikuu eest. Sõidugraafiku kohaselt oli hagejal sõidutunde 138 hinnaga 50 krooni/tund ja ootetunde 17 hinnaga 30 krooni/tund (töövaidluskomisjonile esitatud avaldus). Seega on hagejal saamata töötasu netosummas 7410 krooni, brutosummas 9016 krooni. Ülaltoodust lähtudes leidis
kohus, et tõendamist on leidnud, et kostja ja hageja vahel oli töösuhe 1. juunist kuni
järeldust kohus soovib sellest teha. Kostja ja tunnistaja ei ole elukaaslased ning vastupidise tuvastamine kohtuotsusega (ilma tõenditeta) on kostja jaoks solvav ja hämmastav. Töösuhet ei kinnita asjaolu, et kostja kontolt on makstud teatud summa hagejale. Kostja on seletanud, et tunnistajal oli tema konto kasutamise õigus ja sisuliselt tasus tunnistaja hagejale palka kostjalt saadud vahendite arvelt (kuna tunnistaja osutas kostjale teenust). Eeltoodust tulenevalt on palganõue esitatud ebaõige isiku vastu, hagejal on soovi korral võimalus esitada töösuhtest tulenevad nõuded S. M. vastu. Kostja on pandud keerulisse olukorda, sest nõue on püstitatud väidetavale palgakokkuleppele 50 krooni sõidutund ja 30 krooni ootetund. Samuti tugineb nõue asjaolule, et hageja on teinud tööd vastavalt tunnistajale esitatud ajagraafikule. Sellistest asjaoludest ei tea kostja midagi. Samas olukorras, kus kostja ei ole selliseid kokkuleppeid sõlminud ja väidetud palgakokkulepped ei ole tõendatavad suulisel alusel, ei tunnista kostja selliseid nõudeid. Kostjal puuduvad andmed, et oleks olnud palgakokkulepe ja et hageja oleks teinud tööd tema poolt väidetud ulatuses. Seega on ka nõue iseenesest tõendamata. Kohus on tuvastanud poolte töösuhte olemasolu, kuid hageja ei olnud sellist nõuet esitanud kohtus ega töövaidluskomisjonis. Kohus ei saa lahendada nõuet, mida ei ole esitatud.
olukorda komplitseeris ka see, et maakohus rahuldas S. M. tunnistajana ülekuulamise taotluse. Ringkonnakohus aga leiab, et maakohtu poolt viidatud menetlusnormide rikkumised ei viinud kohut ebaõige otsuse tegemiseni. Hageja on oma väidet, et töösuhe oli sõlmitud kostjaga, tõendanud oma vande all antud ütlusega. Ringkonnakohus peab hageja esitatud tõendit piisavaks esitatud väite tõendamisel, kuna hageja väidet kinnitavad ka asjas esitatud muud asjaolud. Tsiviilasja materjalide juurde võetud töövaidluskomisjoni toimikus asuva S. M. e-kirja kohaselt „ Mailis Järveotsa võtsin ajalehekuulutuse kaudu endale appi mina S. M. Mina esitasin ka arved Gerli Korkile ja FIE Gerli Korki eest, sest tema ei saanud sellel ajal tööd teha kui ta Eestist ära oli.“ (töövaidluskomisjoni tl 11). ITVS § 24 lg 6 kohaselt, kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on menetlusvälise isiku kirjaliku seisukohaga, kes hiljem maakohtu menetluses on kohtu loal esindanud lepingu alusel kostjat. Tegemist ei ole tõendiga, mis tõendaks poolte poolt esitatud faktilisi asjaolusid, kuid ringkonnakohus arvestab esitatud kirjaga, kui pooltevaheliste suhete tausta iseloomustava informatsiooniga. Asja materjalide juures on äriregistri teabesüsteemi väljatrükk, mille kohaselt kostja Gerli Kork on ainuke juhatuse liige ja osanik äriühingus Luxus Travel OÜ, mille elektronposti aadress on [email protected]. Sarnast e-posti aadressi kasutab ka S. M. [email protected]. Samuti on Gerli Kork juhatuse liige ja osanik äriühingus Luxembourg Takso OÜ. Mõlemate äriühingute tegevusalaks on „sõitjate muu maismaavedu“ (töövaidluskomisjoni tl 25, 26). Kostja ja S. M. vahel on 01.05.2008 sõlmitud tähtajaline leping, mis on pealkirjastatud töövõtulepinguna, kuid mille p. 1 kohaselt tellija (Gerli Kork) teeb töövõtjale (S. M. ) ülesandeks ja töövõtja (S. M. ) endale kohustuseks teostada järgnevad tööd: transpordi teenuse osutamine ja eelnimetatud tegevusega seotud teenuste osutamine. Kostja ja S. M. vahel sõlmitud lepingu 2 kohaselt on tegemist tähtajalise töölepinguga (01.05.2008 -30.09.2008) ja töölepingut on võimalik lõpetada ühe lepingupoole ette teatamisega kaks nädalat (lk 41). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hagejale antud töövahend kuulus kostjale ning, et ühe kuu töötasu kanti hageja arvele kostja arvelt. Ringkonnakohus leiab eeltoodud andmeid kogumis hinnates, et hageja sõlmis töölepingu kostjaga. Kui kostja leiab, et tema töötaja või äripartner või töövõtulepingu alusel suhtes olev S. M. ei toiminud kostjaga kokkulepitud suhete raames, siis on tal nõudeõigus S. M. vastu.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.