Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
7.veebruar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-82032
Tsiviilasi
HK hagi EAÄAS-i vastu viivise 70 462,59 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
70 462,59 eurot (1 102 500 krooni)
Menetlusosalised ja nende
Hageja HK(ka KK, isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kostja EAÄAS (registrikood XXX asukoht XXX)
esindajad
Kostja seaduslik esindaja OL Kostja lepinguline esindaja Marina Smirnova Kohtuistungi toimumise aeg
12.jaanuar 2011
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta HK kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 1.HK (edaspidi hageja) esitas 3. detsembril 2008 Harju Maakohtule EAÄAS-i (endise ärinimega EAÄAS, edaspidi kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 500 000 krooni ja viivise. Menetluse käigus täpsustas hageja oma nõuet ja palus mõista viivise asemel võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 alusel välja intressi. Hagiavalduse kohaselt andis hageja alates 1999. aastast kostjale korduvalt laenu. Viimane laenuleping sõlmiti 21. juulil 2002. Lepingu p-s 2.1 märkisid pooled, et tagastamata laenu jääk on 1 139 216 USA dollarit. Kostja laenu ei tagastanud ja pooled vormistasid 7. augustil 2002 täiendava võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et 21. juuli 2002 laenulepingust tulenev võlg on 3 000 000 krooni. Võlg ajatati 7. augustini 2003. Kostja tasus erinevate maksetega osa võlast, kuid siiani on tasumata 1 300 000 krooni. Hageja esitas 22. oktoobril 2004 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt laenulepingu alusel välja osa võlast, s.o 500 000 krooni, sest tal ei olnud võimalik maksta kogu nõudelt riigilõivu. Tallinna Ringkonnakohtu 14. oktoobri 2008 otsusega rahuldati tsiviilasjas nr 2-04-1432 hagi. Hageja soovib nõuda kostjalt sisse ülejäänud osa võlast ja viivise. Hageja arvates ei ole tema nõue aegunud. Hageja nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolm aastat ja see algas 22. juulil 2002. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatus nõude aegumine eelmise hagi esitamisega 22. oktoobril 2004 ja aegumine jätkus TsÜS § 160 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsuse jõustumise järel 15. novembril 2008. Aegumise peatumise ajaks oli aegumistähtaeg kestnud kaks aastat ja kolm kuud, seega sai hageja nõue aeguda alles üheksa kuud pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Hageja esitas praeguses asjas hagi 3. detsembril 2008, s.o enne aegumistähtaja möödumist. Asjas saab kohaldada ka TsÜS § 158 lg-s 1 sätestatud aegumise katkemist, sest kostja tunnustas hageja nõuet, kui ei esitanud ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust ja maksis 14. novembril 2008 vabatahtlikult hagejale hagis nõutud 500 000 krooni. Seega algas aegumistähtaeg 14. novembril 2008 uuesti ning sellest ajast arvates ei ole kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud. Kuna kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub TsÜS § 144 järgi koos põhikohustusest tuleneva nõudega, ei ole ka viivisenõue aegunud.
176 216 USA dollarit "reaalne võlg" (hageja antud laenudest tulenev võlg) ja 965 000 USA dollarit kostjale antud pantide eest "tagatissummaks" antu. Kohtuotsuses puudub põhjendus, kas 176 216 USA dollarit on põhivõlg või hõlmab ka intressi. Kostja on 14. novembri 2008 seisuga 150 000 USA dollarit tagastanud. Hageja nõue on aegunud. Kui TsÜS § 160 lg 3 tähenduses peaks nõue olema alati sisuliselt lahendatud, ei omaks see säte üldse tähendust, sest samas nõudes uut menetlust alustada ei saa. Hageja lepingujärgne intressinõue laenu tasumisega hilinemise eest on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1 mõttes. Leppetrahvi maksmise eelduseks on lepingu rikkumine, s.o kohustuse täitmisega viivitamine. Kuna 21. juulil 2002 sõlmitud lepingu järgi oli kohustuse täitmise tähtajaks 21. august 2002, algas kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg
Kostja osundab Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08, mille kohaselt kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Olgugi et 7.augustil 2002 leppisid pooled kokku, kui kostja ei tagasta 3 000 000 krooni kuni 07.08.2003, kohustub ta maksma hagejale intressi laenude eest 3,5% kuus. Kostja leiab, et nimetatud kokkulepe on vastuolus heade kommetega ja seadusega ja sellel põhjusel kokkulepet intresside tasumise kohta tuleb lugeda kokkuleppena leppetrahvi tasumise kohta. Eelistungil esitas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Kostja viitas TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1. Hageja esitas 3.detsembril 2008 hagi poolte vahel 7.augusti 2002 tehtud tehingu alusel. Hageja nõuab kostjalt 1 102 500 krooni suuruse intressi tasumist. Kostja viitab Riigikohtu 29.septembri 2010 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10, mille kohaselt hageja esitas hagi pärast aegumistähtaja möödumist ja sellises olukorras võttis maakohus TsÜS § 143 järgi õigesti arvesse kostja taotluse ja kohaldas aegumist põhinõude osas. Koos põhinõudega on aegunud ka kõrvalnõue s.o intressinõue. Hagi põhjendamiseks esitas hageja 14.oktoobril 2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-04-1432. Kostja osundas Riigikohtu 29.septembri 2010 otsuse p 12 tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10, et TsÜS § 160 lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Samale seisukohale asus kolleegium ka 7.novembri 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-08 (p.22), kus kolleegium märkis, et hagi esitamine peatab TsÜS § 160 lg 1 järgi üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Kolleegium on märkinud täiendavalt, et põhinõude aegumise peatumisega ei peatu viivisenõude aegumine. Kuna hageja esitas hagi 13.detsembril 2008, s.o. pärast nõude aegumist, siis eeltoodu alusel palub kostja kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused
põhivõlg 500 000 krooni (t lk 19-23). Hageja tsiviilasjas nr 2-04-1432 intressi- ega viivisenõuet ei esitanud. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks alates hetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pidi 7. augusti 2002 deklaratiivsest võlatunnistusest tuleneva võla tasuma ühe aasta jooksul, s o hiljemalt 7. augustil 2003. TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg-te 1 ja 2 järgi lõppes põhinõude aegumistähtaeg 7. augustil 2006. Hageja esitas hagi 3. detsembril 2008, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Hageja arusaam, et tema viivisenõue ei ole aegunud, sest aegumine peatus eelmise hagimenetluse ajaks, on põhjendamatu. Õige on kostja osundamine Riigikohtu 29.septembri 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-30-10 punktile 12, mille kohaselt kolleegiumi arvates ei ole TsÜS § 160 lg 1 tõlgendatav selliselt, et võlanõude osaliseks rahuldamiseks hagi esitamisel peatub kohtumenetluse ajaks kogu võlanõude aegumine. TsÜS § 160 lg 1 mõtte järgi peatub materiaalõigusliku nõude aegumine ainult selles osas, mille kohta on kohtule haginõue esitatud. Samale seisukohale asus kolleegium ka 7. novembri 2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-102-08 (p 22), kus kolleegium märkis, et hagi esitamine peatab TsÜS § 160 lg 1 järgi üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse. Kolleegium märgib täiendavalt, et põhinõude aegumise peatumisega ei peatu viivisenõude aegumine. TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagi viivise väljamõistmiseks on aegunud, kuna 7.augusti 2002 võlatunnistusest tuleneva viivisenõude esitas hageja 3. detsembril 2008. Aegumise vältimiseks pidanuks hageja esitama hagi viivise väljamõistmiseks kolme aasta jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist, s o alates 8.august 2003 ja hiljemalt 7. augustiks 2006. Kuna hagi on aegunud jätab kohus ülejäänud hageja väited ja kostja vastuväited tähelepanuta.
TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.