Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-82032
Tsiviilasi
Khalit Kaybyshevi (Halit Kaibõševi) hagi EestiAmeerika Äriakadeemia AS-i vastu tagastamata laenu ja intresside saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.06.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Khalit Kaybyshevi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Khalit Kaybyshev (isikukood
XXXXXXXXXXX,
elukoht
XXXXX
X XX XXXXXXX), lepinguline esindaja adv Natalia Lausmaa Vastustaja Eesti-Ameerika Äriakadeemia AS (registrikood 10067838, asukoht Punane t 29 Tallinnas), lepinguline esindaja Marina Smirnova
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.06.2009 otsus tühistada osaliselt.
Teha tühistatud osas vaheotsus, millega jätta Khalit Kaybyshevi hagis EestiAmeerika Äriakadeemia AS-i vastu aegumine kohaldamata intressi nõude osas, milline tuleneb Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2008 otsusega väljamõistetud põhivõlast. Selles osas saata tsiviilasi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud jaotatakse asja sisuliselt läbivaatamisel esimese astme kohtus.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses
Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.12.2008 esitas Khalit Kaybyshev (Halit Kaibõšev) hagi Harju Maakohtusse EestiAmeerika Äriakadeemia (Ärikolledži) AS-i vastu võla 500 000 krooni ja viiviste saamiseks. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus viiviste asemel välja mõista intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg 1 alusel.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja alates 1999 perioodiliselt erinevate summadena kostjale laenu. Viimane laenuleping sõlmiti 21.07.2002, mille p-s 2.1 märkisid pooled tagastamata laenu jäägi suuruseks 1 139 216 USD. Seda laenu kostja ei tagastanud ning 07.08.2002 vormistasid pooled täiendava võlatunnistuse, milles leppisid kokku, et 21.07.2002 laenulepingu järgne võlg arvutatakse ümber kroonideks ja lõplikuks võla suuruseks jääb 3 miljonit krooni. Selles lepingus leppisid pooled kokku ka võlasumma tasumise ajatamises ühe aasta võrra, so kuni 07.08.2003. Pärast 07.08.2002 tasus kostja erinevate maksetena erinevaid rahasummasid, kuid 1,3 miljoni krooni suuruse summa võrra jäi laen tagastamata ning 22.10.2004 esitas hageja Harju Maakohtule hagi tasumata võla nõudes ülalnimetatud laenulepingu järgi. Kuna hagejal puudusid sel ajal materiaalsed vahendid tasumaks väga suurt riigilõivu, esitas ta üksnes osalise põhisumma nõude 500 000 krooni ilma viivisteta. 14.10.2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega hagi rahuldati täies ulatuses. Hageja soovib nüüd kostjalt välja nõuda täiendavalt ka esimeses nõudes esitamata osa põhivõlast ja viivised.
3.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt hagi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Seega oli hagi aegumine peatunud 22.10.2004 kuni 14.11.2008, mil Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus. Nimetatud kohtuasjas oli vaidluse all see, kas kostjal üldse on kohustust hagi aluseks oleva laenulepingu järgi oma rahalist kohustust täita. Selle lahendiga tunnistati hageja õigust nõuda vaidlusaluse laenulepingu alusel kohustuse täitmist, kuid laenulepingus fikseeritud laenu ei mõistetud välja lepingus märgitud ulatuses, vaid vähem, sellises suuruses, nagu oli esitatud hagi. TsÜS § 160 lg 3 kohaselt aegumise kulgemine jätkub pärast peatamise aluseks oleva kohtumenetluse lõppemist jõustunud kohtulahendiga. Kohtulahend jõustus 15.11.2008.
4.TsÜS § 146 lg 1 kohane kolmeaastane aegumistähtaeg algas 22.07.2002, kestis kuni 22.10.2004, so 2 aastat ja 3 kuud. Seejärel aegumistähtaeg peatus kohtumenetluse alustamisega hageja poolt. Seega jäi veel aegumistähtaega 9 kuud. Käesolev hagi on esitatud detsembris 2008, so enne, kui kolmeaastane aegumistähtaeg täitus.
5.Kostja viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-57-08 toetab seisukohta, mille kohaselt varasemas kohtumenetluses olnud hagi esitamisega aegumine peatus. Viidatud kohtulahendis analüüsiti juhtumit, kus hagi oli küll esitatud, aga jäetud läbi vaatamata. Riigikohus leidis, et ka selline hagimenetlus, mis lõpeb määrusega hagi läbi vaatamata jätmise kohta, on aegumise peatumise aluseks, rääkimata hagimenetlusest, milles tehti jõustunud kohtuotsus.
6.Käesolevas asjas on kohaldatav ka TsÜS § 158 lg 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Kostja ei esitanud kassatsioonikaebust Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale, millega kohustuse olemasolu tunnistati, vaid teostas omal initsiatiivil 14.11.2008 ülekande 500 000 krooni suuruses, tunnistades sellega nõuet. Seega võib lugeda, et aegumistähtaeg algas uuesti 14.11.2008 ning sellest ajast arvates kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ei ole.
7.TsÜS § 144 kohaselt kõrvalkohustusest tulenev nõue aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega. Seega viiviste nõue aegunud ei ole. Kostja viited VÕS §-le 159 ei ole asjakohased, kuivõrd nendele sätetele ei ole hagis tuginetud. Viiviste nõue tugineb lepingus kokkulepitule ja VÕS § 113. Järelikult mingit puutumust VÕS § 159 see nõue ei oma.
8.Hageja ei esitanud viiviste nõuet eelmise hagimenetluse jooksul seetõttu, et selles asjas kostja vaidlustas üldse kohustuse olemasolu. See vaidlus oli õiguslikult keerukas ning lõplik kohtulahend saabus alles pärast asja kahel korral arutamist maakohtus pärast esialgse lahendi tühistamist Riigikohtu otsusega. Seetõttu ei olnud otstarbekas koormata esitatud hagimaterjale veel ka viiviste nõudega. Nagu ilmneb kohtulahendist 14.10.2008, oli kostja kõik need aastad alusetult keeldunud rahalise kohustuse täitmisest ning oli sellega hageja arvelt alusetult rikastunud. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kuna samade poolte vahel vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud 14.10.2008 Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 204-1432, siis on alus asjas menetlus lõpetada vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 428 lg 1 p-le 2.
10.Tegelikult andis hageja 10.08.1999 kostjale laenu summas 150 000 USD tähtajaga kuni 01.09.1999, intressiga 10% kuus. 10.09.1999 pooled sõlmisid laenulepingu, milles nad fikseerisid, et 10.09.1999 seisuga kostja võlg on 165 000 USD, millest põhivõlg on 150 000 USD ja intressisumma ühe kuu eest on 15 000 USD. Eelnimetatud summat, sh intressi summat 15 000 USD, antakse kostjale intressiga 9 % kuus. 10.10.1999 poolte vahel oli võlg ümber vormistatud uue laenulepinguna ja alates 10.10.1999 pooled fikseerisid, et hageja andis laenuks 150 000 USD ja intressisumma 29 850 USD, kusjuures varasemale intressisummale 15 000 USD on arvestatud intressisumma 14 850 USD, jälle laenuks intressiga 8 % kuus. Iga kord pooled pikendasid laenu tagastamise tähtaega, kusjuures tasumata intressi summa oli lisatud põhisummale ja intressisummale oli arvestatud intress nagu põhivõlgnevusele.
11.Lõplikult vormistasid pooled 21.07.2002 laenusuhte kohta kirjalikult laenulepingu kogusummas 1 139 216 USD. Hageja ei saa seletada, kui palju eelnimetatud summast on põhivõlg, intress ja viivised. Nagu otsustas 14.10.2008 Tallinna Ringkonnakohus, moodustab laenulepingus näidatud summast „reaalne võlgnevus” (hageja poolt antud laenudest tulenev) 176 216 USD ja 965 000 USD on „tagatissummaks” hageja poolt
kostjale antud pantide eest. Kohtuotsuses puudub põhjendus, kas reaalse võlgnevuse summa 176 216 USD on põhilaenu osa või intress. 14.11.2008 seisuga on hageja poolt antud laen summas 150 000 USD kostja poolt tagastatud täies ulatuses.
12.Käesoleva hagi aluseks on laenu tagastamise nõue, mille tähtajaks oli 07.08.2003. Seega on põhjendamatu hageja viide TsÜS §-le 160 lg 1. Riigikohus on otsuses nr 3-21-57-08 märkinud, et kui TsÜS § 160 lg 3 tähenduses peaks nõue olema alati sisuliselt lahendatud, ei omaks see säte üldse tähendust, sest samas nõudes uut menetlust alustada ei saa. Hageja lepingujärgne intressinõue laenu tasumisega hilinemise eest on leppetrahvinõue VÕS § 158 lg 1 mõttes. Leppetrahvi maksmise eelduseks on selle sätte kohaselt esmajoones lepingu rikkumine lepingus ette nähtud viisil, praegusel juhul kohustuse täitmisega viivitamine kostja poolt (lepingu p 4.1). Kuna 21.07.2002 poolte vahel sõlmitud lepingu tähtajaks oli 21.08.2002, siis kokkulepitud tasu maksmise nõude tähtaeg algas 22.08.2002, mil nõue muutus sissenõutavaks.
13.Hageja esitas 22.10.2004 kohtule hagi kostja vastu pooltevahelisest laenulepingust tuleneva 500 000 krooni suuruse võla nõudes, hagi oli kohtu menetluses kuni 14.10.2008. Kogu tsiviilasja menetluse käigus hageja ei esitanud kostjale leppetrahvi nõuet ning esitas leppetrahvi nõude alles 2008 detsembris, so 6 aasta möödudes pärast laenulepingu lõppemist. Seega ei ole käesoleval juhul hageja järginud VÕS § 159 lg-t 2. Kuna hageja mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist kostjale ei teatanud, et ta leppetrahvi nõuab, siis hageja kaotas õiguse leppetrahvi nõuda. Esimese astme kohtu otsus
14.25.06.2009 vaheotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata.
15.Kostja on 07.08.2002 andnud hagejale laenusuhtest tuleneva nõude täitmiseks deklaratiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine TsÜS § 158 järgi nõude aegumise. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Lähtudes TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisest, st alates ajast, mil õigustatud isik võib nõuda kohustuse täitmist.
16.Põhjendatud on kostja seisukoht, et kuna 07.08.2002 laenusuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks antud võlatunnistuse tähtajaks oli 07.08.2003, siis aegumistähtaeg on lõppenud 07.08.2006. Hageja esitas hagi 2008 detsembris. Hagi aegumine ei peatunud alates 22.10.2004 kuni 14.11.2008. Käesoleva hagi aluseks on laenu tagastamise nõue, mille tähtajaks oli 07.08.2003.
17.TsÜS § 135 lg 1 järgi tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval.
18.07.08.2002 laenusuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks antud võlatunnistusest nähtuvalt pikendati kohustuse täitmise tähtaega 07.08.2003. Lähtudes TsÜS § 147 lg 1 muutus nõue sissenõutavaks 08.08.2003 kell 00:00. Aegumine peatub TsÜS § 160 lg 1 kohaselt õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Peatumine lõpeb sel juhul TsÜS § 160 lg 3 kohaselt kohtulahendi jõustumisega.
19.Asjaolu, et hageja esitas 22.10.2004 Harju Maakohtule 07.08.2002 laenusuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks antud võlatunnistusest osalise nõude, ei peata aegumist ülejäänud kohustuse osas.
20.TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Selleks et vältida nõude aegumist, tuleb see esitada kohtule aegumistähtaja jooksul sõltumata sellest, kas enne või pärast nõude aegumist tehakse tuvastusotsus õigussuhte puudumise või olemasolu kohta. Hageja nõue põhivõla tasumiseks aegunuks TsÜS § 146 lg 1 ja § 136 lg 2 kohaselt kolme aasta jooksul, st 07.08.2006 kell 24:00. Seega on 07.08.2002 laenusuhtest tuleneva kohustuse täitmiseks antud võlatunnistusest 03.12.2008 esitatud hagi 500 000 krooni ja intressi saamiseks aegunud.
21.Korduva kohustusena aegub perioodiliselt arvestatav intressinõue TsÜS § 154 kohaselt iga intressiarvestusperioodi kohta kolme aasta jooksul alates selle kalendriaasta lõppemisest, mil intressikohustus muutus sissenõutavaks. Sõltumata sellest lõpeb intressinõue kõrvalkohustusest tuleneva nõudena TsÜS § 144 kohaselt koos põhinõudega. Koos põhivõlaga on aegunud TsÜS § 144 kohaselt ka intressinõue.
22.Hageja pidanuks esitama hagi tagastamata laenu ja intressi saamiseks hiljemalt 07.08.2006 kell 24:00. Hageja esitas hagi 03.12.2008, st üldise aegumistähtaja järgi on hageja nõue aegunud.
23.TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Apellatsioonkaebus
24.Khalit Kaybyshev palub tühistada Harju Maakohtu vaheotsuse, jätta uue otsusega aegumise kohaldamise taotlus rahuldamata ning saata asi tagasi sisuliseks arutamiseks maakohtule.
25.14.10.2008 tunnustati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega hageja õigust nõuda selle võlatunnistuse alusel kostjalt võlakohustuse täitmist. Kostja täitis kohustuse Tallinna Ringkonnakohtu otsuses märgitud suuruses vabatahtlikult 14.11.2008, kandes 500 000 krooni hageja arvele.
26.Maakohus leidis, et TsMS § 160 lg 1 ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuivõrd hageja oli 22.10.2004 esitanud nõude üksnes 500 000 krooni suuruses tasumata võlast ning on sellega ülejäänud osas tasumata võlast nõude esitamise õiguse aegumise tõttu kaotanud. TsMS § 144 kohaselt aegub kõrvalkohustusest tulenev nõue koos põhikohustusest tuleneva nõudega.
27.TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt nõude esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. 22.10.2004 esitatud haginõude sisuks ja vaidluse esemeks oli mitte nõude rahuldamine, vaid nõude tunnustamine. Kostja vaidlustas kogu menetluse vältel hageja õiguse nõuet esitada, väites, et võlakohustus on rahatu ning tal puudub kohustus seda täita. 14.10.2008. otsusega rahuldas kohus hagi ja leidis, et 21.07.2002 ja 07.08.2002 lepingu näol on tegemist võlatunnistusega, mis on kostja volitatud esindaja poolt allkirjastatud ja kostjale täitmiseks kohustuslik, kui ta ei tõenda, et kohustus on lõppenud või kohustus on tema poolt täidetud. Kuivõrd kostja seda ei tõendanud, leidis kohus, et nõuet tuleb tunnustada. Samas ringkonnakohtu otsuses on viidatud tunnistaja N. ütlustele, mille kohaselt seda võlakohustust on osaliselt pärast 07.08.2002 täidetud, kuid selles osas kohus seisukohta ei võtnud, kuivõrd hagi oli esitatud võlakohustuses märgitust oluliselt väiksemas ulatuses.
28.Käesolev nõue kujutab endast jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude alusel osaliselt tasumata jäänud põhivõla nõuet. Kohus on alusetult jätnud TsÜS § 160 lg 1 sätted
kohaldamata, kuivõrd aegumine oli peatunud seoses hagiga nõude tunnustamiseks. Riigikohtus on lahendis nr 3-2-1-57-08 leidnud, et TsÜS 160 lg 1 sätted on kohaldatavad ka sel juhul, kui varasemalt esitatud hagi on jäetud läbi vaatamata, so varasema lahendi iseloomul ei ole sisulist tähtsust. Järelikult ei ole ka tähtsust asjaolul, et varasemalt esitatud nõudes sama laenukohustuse alusel oli hagi summa märgitud väiksemas suuruses, kui tegelik võlakohustuse jääk oli. Nõude esitamine on hageja dispositiivne õigus. Apellant leiab, et tal on õigus seda õigust kasutada ka võimalikult ratsionaalselt ja väheste kuludega. Esmalt oli vajalik kindlaks teha, kas apellandi nõue on üldse tunnustatav ja alles pärast selle nõude tunnustamist on võimalik kohustuse suurust täpsustada ja see sisse nõuda kogu ulatuses.
29.TsMS § 206 kohaselt on hagejal õigus hagi menetluse aja jooksul täpsustada ja suurendada nõude summat ja sellel juhul aegumise küsimust ei tõusetu. Käesoleva nõude näol on sisuliselt tegemist jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude summa suuruse täpsustamise ja suurendamisega. TsMS § 2 kohaselt kohtu ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Esitades esialgselt nõude tunnustamise hagi võlakohustuse tegelikust summast väiksema osa peale, oli apellandil õigustatud lootus nõude tunnustamisel kohtu poolt saada õigus nõuda võlakohustuse täitmist kogu ulatuses. Maakohtu järeldused on pannud hageja ebavõrdsesse seisundisse võrreldes isikuga, kes esitab nõude suurendamise taotluse samas menetluses, milles on esitatud nõude tunnustamise hagi. TsMS § 160 lg 1 sisu, mis seisneb selles, et nõude aegumist ei saaks kohaldada aja vältel, mil nõuet sisuliselt kohtu menetluses arutatakse, ei saa olla kohaldatav valikuliselt. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt tuleb kohtumenetluse aeg arvestada aegumise tähtaja hulgast välja.
30.07.08.2002 võlatunnistuse kohaselt pikendasid pooled võlakohustuse täitmise tähtaega 1 aasta võrra. Seega selle täitmise tähtaeg saabus 07.08.2003, sellest ajast tuleb arvestada aegumise tähtaja algust. Sel ajal kehtis TsÜS § 146 alusel üldine kolmeaastane aegumistähtaeg. Nõude tunnustamise hagi esitati 22.10.2004 Selleks ajaks oli aegumise tähtajast möödunud 1 aasta, 2 kuud ja 15 päeva. Käesolev hagi on esitatud TsMS § 168 lg 2 märgitud kahekuulise tähtaja piirides pärast nõude tunnustamisega lõppenud kohtuvaidluses kohtulahendi jõustumist. Seega TsÜS § 146 lg 1 sätestatud aegumistähtaja piirides. Lisaks sellele lootis hageja, et kui nõuet tunnustatakse, võib kostja seda tunnistada kogu tasumata jäägi ulatuses ning täiendava hagi esitamise vajadus jääb ära. Kostja tasus võla jäägi 14.11.2008 üksnes osaliselt.
31.Käesolevas asjas kuulub kohaldamisele ka TsÜS § 158 lg 2, kuivõrd kostja tunnustas 14.11.2008, ajal, kui aegumistähtaeg oli peatunud, nõuet põhisumma osalise tasumisega. Seega on tegemist nõude tunnustamisega kostja poolt ning aegumine on sellel alusel katkenud. Maakohus on need asjaolud aga üldse jätnud kõrvale ning neid ei ole analüüsitud. Vastustaja seisukoht
32.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
33.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada põhivõla nõude osas ning osaliselt intresside osas, ülejäänud intresside osas jätta aga muutmata. Põhivõla nõuet puudutavas osas tuleb menetlus lõpetada, intresside osas aga osaliselt tuleb menetlust maakohtus jätkata ja osaliselt on intressinõue aegunud.
34.Hageja esitas 03.12.2008 kostja vastu nõuded poolte vahel 07.08.2002 sõlmitud tehingu (t lk 12, tõlge lk 13-14) alusel. Hageja nõuab põhivõlana 500 000 krooni ja intressina 2 170 000 krooni sissenõudmist. Puudub vaidlus, et 07.08.2002 tehingu näol oli tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, milles pooled leppisid kokku, et kostja võlgneb hagejale eelneval ajal antud laenudena kokku 3 000 000 krooni ja et võlgnevuse tasumise tähtajaks on 07.08.2003. Samuti lepiti kokku, et kui rahalisi vahendeid ühe aasta jooksul ei tagastata, maksab kostja hagejale intressi 3,5% kuus tasumata võlgnevuse summalt. 22.04.2004 oli hageja esitanud sama tehingu alusel sama kostja vastu nõude põhivõlgnevuse suuruses 500 000 krooni sissenõudmiseks. Kohtuotsus (t lk 19-23) jõustus 18.11.2008.
35.Kolleegium on seisukohal, et menetlus 07.08.2002 võlatunnistuse alusel põhivõla sissenõudmiseks tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Mõiste „sama nõue samal alusel“ all mõistab kohus kahte samasugust haginõuet, mida põhjendatakse sama tegeliku elu juhtumiga (faktikogumiga). Nimelt jõustus 18.11.2008 Tallinna Ringkonnakohtu lahend, milles kohus arutas sama hageja hagi sama kostja vastu samast tehingust tekkinud tasumata põhivõla nõuet ja mõistis kostjalt hageja kasuks tema poolt nõutud suuruses põhivõla välja. Selles hagis oli hageja ise piiranud nõuet 500 000 krooniga, kuigi oleks võinud nõuda kogu tasumata põhivõlga, mida hageja enda selgituste kohaselt (hagiavalduses t lk 5) oli selleks ajaks suuruses 1 000 000 krooni (2 000 000 krooni oli enne 22.10.2004 tagastatud). Hageja ise määras oma dispositiivset õigust kasutades hagi eseme ega kasutanud ka menetluse käigus õigust nõuet suurendada. Võlgnevuse põhiosa nõude näol on tegemist ühtse hagiesemega (kindla rahasummaga). Hageja käitumisest saab järeldada, et ta loobus vabatahtlikult ülejäänud põhivõlast, mille kogusuurus pidi talle juba eelmise menetluse ajal teada olema (hageja pidi teadma, kui palju kostja talle tagastanud ei ole).
36.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et nõude aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 alusel, kui kostja täitis Tallinna Ringkonnakohtu otsuse. Sellises olukorras ei olnud tegemist nõude tunnustamisega, vaid kohtuotsuse vabatahtliku täitmisega olukorras, kus pool ei soovinud otsust kõrgemas astmes enam vaidlustada.
37.TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles see käsitleb põhivõla nõude suuruses 500 000 krooni aegumist.
38.Kostja aegumise vastuväidet tuleb analüüsida intressi nõude seisukohalt ning eristada tuleb intressi sellelt põhivõlalt, mille osas toimus perioodil 22.10.2004 kuni 18.11.2008 kohtumenetlus ja sellelt põhivõlalt, mille osas nõuet varasemalt ei esitatud.
39.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt on aegumine isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 146 lg-s 1 ja selleks on kolm aastat. Aegumistähtaja kulg algab vastavalt TsÜS § 147 lg-le 1 nõude sissenõutavaks muutumisega. Seega hakkas vaidlusaluse võlatunnistuse alusel tekkinud nõuete aegumistähtaeg kulgema 08.08.2003 ja lõppes 08.08.2006 (kellaajad käesolevas vaidluses tähtsust ei oma). Selle aja sees esitas hageja nõude põhivõla tagasi saamiseks suuruses 500 000 krooni. Seega hagetavas osas peatus põhivõla aegumine vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 ja koos põhivõla aegumise peatumisega peatus ka intressivõla aegumine. Selle osa intresside puhul jätkus aegumistähtaja kulgemine alates 19.11.2008 ja intressi nõue aegunud ei ole (enne peatumist oli kulgenud 1a 2k 14p; jätkus 14p).
40.Selle põhinõude osas, mida aegumistähtaja jooksul ei hagetud, 22.10.2004 esitatud hagi intressi nõude aegumist ei peatanud ja selles osas aegus intressi nõue koos põhivõlaga 08.08.2006.
41.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 29 09 2010 otsusega nr 3-2-1-30-10
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-0882032 osas, millega ringkonnakohus lõpetas põhivõlanõude menetluse, ja jätta tühistatud osas jõusse maakohtu otsus. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Halit Kaibõševi kassatsioonkaebuselt 28. detsembril 2009 tasutud kautsjon 5000 (viis tuhat) krooni Jelena Janinale.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.