2-10-36748/11 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

Menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 30.07.2010 esitas Piirsalu Põllumajanduse OÜ kohtule taotluse töövaidluse uueks läbivaatamiseks. Kohtule esitatud taotluse kohaselt tööandja Piirsalu Põllumajanduse OÜ taotleb töövaidluse uut läbivaatamist osaliselt: töötaja kasuks puhkusehüvitise 3291.30 EEK ning töötaja kasuks ajavahemiku jaanuar – aprill 2010 eest töötasu 18035,00 välja mõistmise osas. 13.08.2010. esitas kohus töövaidluskomisjonile toimiku nõude. 10.09.2010. esitati kohtule töövaidluskomisjoni toimikud nr 1693,1734/9.3-2. 14.10.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 21.10.2010. esitas hageja kohtule hagiavalduse. 21.10.2010 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitaud hagi menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. 10.11.2010 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse. 17.01.2011 vaatas kohus tsiviilasja läbi kohtuistungil. Hageja nõuded, selle aluseks olevad asjaolud ja hageja seisukoht kohtus Hageja asus kostja juurde tööle 10.07.2003 sõlmitud töölepingu alusel. 2009. aasta algusest hakkas kostja viivitama töötasu maksmisega. Kostja on rikkunud alates 01.07.2009 kehtima hakanud Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 ja 33, mis sätestavad töötasu maksmise korra, aja koha ja viisi. Hageja lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja ei ole saanud töötasu jaanuar 2010 kuni aprill 2010 arvestuslikus summas 18 035 krooni. Samuti on hagejal saamata puhkusehüvitis 23 kalendripäeva ulatuses summas 3291.30 krooni. Hageja palus nimetatud summas kostjalt välja mõista ning kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kostja tunnistab hageja nõuet töötasu eest ja puhkusehüvitise osas summas 13 050 krooni. Kostja ei tunnista hageja nõuet summas 4985 krooni. TLS § 68 lg 3 alusel antakse puhkust kalendriaasta eest. Hageja puhkas 2009. aasta mais 2009 aasta eest. Poolte vahel sõlmitud tööleping on lõppenud 14.04.2010. Hagejal oli 2010 aasta eest õigus saada puhkust 9 kalendripäeva. Seega oli töötajal õigus saada hüvitist 9 kasutamata puhkusepäeva eest. Hüvitis kasutamata puhkuse eest on hagejale välja makstud, välja arvatud puhkusetasu 179 krooni brutotasuna. Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 18 035 krooni ajavahemiku jaanuar-aprill 2010 eest eeldusel, et tööandja oli kohustatud tasuma töötajale palka määras 360 krooni päevas vastavalt selle ajavahemiku kalendripäevade arvule. Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et jaanuarikuus arvestati ja tasuti 2009. aasta detsembrikuu töötasu selles osas vaidlust ei ole. Jaanuar-aprill 2010 on hagejale arvestatud töötasu 19 625 krooni (brutotasu) ja välja on hagejale makstud 15 534.55 krooni. Hagejale on välja makstud kogu tal saadaolev töötasu. Kohtuistungil jäi kostja oma esitatud seisukohtade juurde. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et kõik väljamakstud tasud on jooksva kuu eest /tl 80/. Kostja esitas kohtule Liivi Pajula puhkuse kasutamise arvestuse /tl 55/, maksekorralduse märtsikuu miinimumpalga vahe maksmise kohta /tl 56/, maksekorralduse töö- ja puhkusetasu maksmise kohta /tl 57/, Piirsalu Põllumajanduse OÜ TSD /tl 58/, Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja Tööinspektsiooni Lääne Inspektsiooni töövaidluskomisjoni töövaidlusasja nr 1734/9.3-2-2010/135 (edaspidi TVK I) ja 1693/9.3-2-2010/130 (edaspidi TVK II) toimikutega uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 131 lg 1 ja 2 sätestavad, et enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1.juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. I. Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet saamata jäänud puhkusehüvitise osas summas 3291.30 krooni 23 kalendripäeva eest. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt – hagejal on õigus saada hüvitist 9 kasutamata puhkusepäeva eest. Poolte vahel on sõlmitud 10. juunil 1993.a. tööleping nr 38-93 /tl 33-35/. Töövaidluskomisjon luges poolte vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks 14.04.2010. TLS § 68 lg 3 kohaselt iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.1. kohaselt on hageja põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva aastas. Hageja väidetel puhkas ta 2009. aasta mais 2008 aasta eest. 2010 aastal hageja kuni töölepingu lõpetamiseni puhkust ei kasutanud. Hageja arvestab perioodi pikkuseks, mille eest tal on õigus saada puhkusehüvitist 01.07.2009 kuni 14.04.2010. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja puhkas 2009. aastal 2009 aasta või 2008 aasta eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole puhanud 2010 aasta eest. Kohtuistungil asus hageja seisukohale, et ta ei tea, millise aja eest ta 2009. aastal puhkas /tl 80/. Kostja on kohtule esitanud arvestuse, kust nähtub hageja puhkuste kasutamine alates 1993. aastast, mil hagejaga sõlmiti tööleping /tl 55/. Arvestuse kohaselt läks kostja juba 2004. aastal üle puhkuse andmisel tööaasta arvestuselt üle kalendriaasta arvestusele. Hageja nimetatud seisukohale vastuväiteid ei esitanud. Puhkuse arvestusest on näha, et hageja puhkas 2004. aastal 37 päeva. Hageja selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda kostja poolt esitatud arvestuses. Hageja väide, et tema teada puhkas ta 2009.aasta mais 2008

aasta eest, ei ole millegagi tõendatud. TsMS § 5 lg 2 järgi pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja väide on paljasõnaline. Hageja väide, et tema konto väljavõttelt ei nähtu puhkusetasu maksmist 2009. aastal, millest tuleb järeldada, et hageja ei puhanud 2009 aasta eest /tl 80/, ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja puhkas 2009. aasta mais 28 päeva. Kohtule esitatud hageja konto väljavõttest /TVK I lk 27-38 nähtub, et 12.05.2009 ja 21.05.2009 on kostja poolt tehtud talle ülekandeid selgitusega – töötasu. Hageja ei ole esitanud väiteid, et talle ei ole makstud puhkusetasu 2009. aasta mais. Seega ei tõenda hageja konto väljavõte, et hageja puhkas 2009 aasta mais 2008. aasta eest. Hageja on kinnitanud, et puhkas 2009 aasta mais ja selle puhkuse eest ta puhkusetasu nõuet esitanud ei ole. Kostja arvestuse kohaselt on hageja alates 2004. aastast puhanud igal kalendriaastal 28 päeva jooksva kalendriaasta eest. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hagejal on õigus saada puhkusehüvitist 9 kalendripäeva eest. Hageja on nõustunud töövaidluskomisjoniga selles, et ühe päeva puhkusehüvitise summa on 248.10 krooni. Kostja oma kirjalikus vastuses /tl 51/, on asunud seisukohale, et töövaidluskomisjon on arvestanud puhkusehüvitise suuruseks päevas 247 krooni. Eeldades selle õigsust oleks arvestusliku puhkusehüvitise suurus 2223 eesti krooni (9x247). Kostja seisukohadest ei nähtu, mille alusel on kostja väidab, et töövaidluskomisjon on võtnud alusel puhkusehüvitise suuruseks päevas 247 krooni. TVK otsuse kohaselt on aluseks võetud ühe päeva puhkusehüvitis summas 248.10 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summa tuleb aluseks võtta puhkusehüvitise suuruse määramisel, sest kostja ei ole vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, mille alusel võeti hüvitise aluseks 248.10 krooni päevas. Kostja esitas kohtule taotluse, mille kohaselt kostja oli nõus maksma hüvitist 9 saamata jäänud puhkusepäeva eest, mitte aga 23 saamata jäänud puhkusepäeva eest. Puhkusehüvitise suuruseks on seega 2233 (9x248.10) krooni. Kostja on hagejale tasunud 2044 krooni, seega täiendava puhkusehüvitise summa on (2233-2044) brutos 189 krooni. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel euro. Euro ja krooni vahetuskurssi (1euro=15,6466 krooni) aluseks võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista puhkusehüvitis summas 12.07 eurot (brutos). II. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu jaanuar-aprill 2010 arvestuslikus summas 18 035 krooni. Kostja on seisukohal, et hagejale arvestatud (bruto) töötasu jaanuar – aprill 2010 on summas 19 625 krooni ja välja on makstud 15 534.55 krooni. Kostja leiab, et TVK on temalt hageja kasuks rohkem välja mõistnud 11 010 krooni brutotasuna. Kostja on vaidlustanud töötasu enamväljamõistmise summas 4985 krooni. Poolte vahel töölepingu sõlmimise ajal kehtinud TLS § 26 lg 1 p 3 kohaselt töölepingu kohustuslikuks tingimuseks oli kokkulepe töötasu kohta. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-114-09 p 12 järgi on palgatingimused töölepingu olulisteks tingimusteks. Kuni 30.06.2009. kehtinud Palgaseaduse § 3 lg 1 alusel käsitletakse palgatingimustena palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda Poolte vahel sõlmitud lepingu p 4, mis käsitleb palka, ei vasta seaduse sätetele. Hageja ja kostja ei ole vaidlustanud TVK poolt tuvastatud asjaolu, et tööandja oli kohustatud tasuma töötajale palka määras 360 krooni päevas, vastavalt selle ajavahemiku kalendripäevade arvule. TsMS § 436 lg 4 sätetel kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt

Kostja on kohtule esitatud kirjalikus vastuses kinnitanud, et jaanuarikuus arvestati ja tasuti 2009. aasta detsembrikuu töötasu. Pooltel selles osas vaidlust ei ole /tl 52/. Kohtuistungil asus kostja seisukohale, et jaanuari maksed on jaanuari töötasu maksed. Kõik väljamakstud tasud on tehtud jooksva kuu eest /tl 80/. Kohus loeb kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtadega omaksvõetud asjaolu, et jaanuaris 2010 arvestati ja tasuti 2009. aasta detsembrikuu töötasu. TsMS § 231 lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kohus leiab, et kostja ütlused kohtuistungil selles, et millal ja mis kuu eest töötasu hagejale üle kanti ei ole usaldusväärsed. Kostja ei ole põhjendanud oma seisukohade muutmist. Eeltoodust tuleneb, et kostja pidi hagejale tasuma töötasu arvestuslikus summas jaanuar kuni aprill 2010 kokku 26 640 krooni (7560+6840+8920+4320). Kostja on hagejale maksnud töötasu nimetatud perioodil kokku summas 12 517 krooni (5497+5497+3022), mis arvestuslikus summas teeb 15 387 krooni. Kostja peab hagejale tasuma vähemmakstud töötasu summas 11 253 krooni (26 640-15 387) ajavahemiku jaanuar kuni aprill 2010 eest. Kuna kostja ei ole märkinud mitte ühelgi kuul ülekande selgitusse, mis kuu eest töötasu on makstud ja kohus on juba eelnevalt asunud seisukohale, et usaldusväärseks ei saa pidada kostja ütlusi selles, et töötasu maksti jooksval kuul jooksva kuu eest, siis arvestab kohus tasu kokku kogu vaidlusaluse perioodi eest. Hageja ei pea ja ei saa vastutada kostja kohustuste täitmata jätmise eest. Kostja on tasunud hagejale 11.05.2010 249 krooni märtsikuu miinimumpalga vahe ja 14.05.2010 töö- ja puhkusetasu summas 4477 krooni, mis arvestuslikus summas teeb vastavalt 331 ja 5325 krooni, kokku 5656 krooni. Arvestuslik puhkusehüvitis 9 päeva eest on 2233 (9x248.10) krooni. Tööandja on välja maksnud mais 2010 töötasuna arvestuslike summadena seega 3423 krooni (5656 -2233).

Kohus on tuvastanud, et jaanuar-aprill 2010 eest tuleb kostjal hagejale tasuda 11 253 krooni. Sellest tuleb maha arvata kostja poolt mais tasutud arvestuslike summana 3423 krooni. Eeltoodu alusel lõplik summa, mis kostjal tuleb hagejale arvestusliku töötasuna tasuda perioodi jaanuar-aprill 2010 eest on 7830 krooni. Alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis käibel maksevahendina euro. Arvestades krooni ja euro vahelist vahetuskurssi (1euro=15,6466 krooni) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista jaanuar –aprill saamata jäänud töötasuna 500,42 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud TVK otsust osas, millega tema kasuks mõisteti välja töötasu jaanuar-aprill 2010 summas 18 035 krooni. Seetõttu ei saa kohus arvestada hageja väiteid osas, mis puudutavad töötasu maksmist ja mittemaksmist 2009. aasta eest. TsMS § 439 järgi kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesolevas vaidluses saab kohus lahendada vaid vaidluse puhkusehüvitise ning töötasu nõudes jaanuar-aprill 2010. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätte poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144.